RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-30-15 15. jaanuar 2016 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik K

) § 141 lg 1 alusel kohtueelse menetluse ajaks. Harju Maakohus jättis

1. septembril 2015 rahuldamata taotluse K. Kallo ametist kõrvaldamiseks, kuid rahuldas
2. septembril 2015 taotluse E. Savisaare ametist kõrvaldamiseks. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a määrus jõustus kohe selle tegemisel.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. oktoobri
7. a määrusega jõusse Harju Maakohtu määruse E. Savisaare kõrvaldamiseks Tallinna linnapea ametist. E. Savisaar esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a määruse peale Riigikohtu kriminaalkolleegiumile. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis
10. detsembri
11. a määrusega

§ 390lg 5 alusel E.

Savisaare määruskaebuse menetlusse võtmata.

1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse jõudis
2. oktoobril 2015 Tallinna Linnavolikogu taotlus tunnistada

§ 141

lg 1 kehtetuks selle vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse (KOV) põhiseaduslike tagatistega. VOLIKOGU TAOTLUS 5. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on

§ 141

lg 1 põhiseaduse (PS) § 154 lg-ga 1 vastuolus osas, milles see ei näe ette omavalitsusüksuse vallavanema või linnapea ametist kõrvaldamise piirangut.

§ 141

lg 1 kohaldamisel linnapea suhtes on tegemist ilmselge KOV enesekorraldusõiguse riivega, sest sellisel juhul ei saa volikogu iseseisvalt otsustada enda valitud linnapea ametisoleku üle. Taotleja hinnangul ei jää

§ 141

lg 1 sellisel rakendamisel KOV enesekorraldusõiguse põhiseaduslik garantii püsima.

1. KOV enesekorraldusõiguse lahutamatuks osaks on valimistulemuste põhjal moodustatud volikogu poolt linnapea või vallavanema valimine. KOV enesekorraldusõigus sisaldab ka KOV õigust oma sisemised struktuurid ise kindlaks määrata (Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 6 lg 1). Tallinna linnapea ametist kõrvaldamine seab ohtu linna stabiilse juhtimise.
2. Kui isik on saanud valimistel rekordiliselt kõrge häältearvu, tuleb erilise hoolsusega kaaluda, kas tema ametist kõrvaldamine on efektiivne ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Tallinna linn on niivõrd suur KOV üksus, et selle juhtide suhtes on vaja kohaldada sarnast immuniteedimenetlust nagu Vabariigi Valitsuse liikmete suhtes. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikme suhtes ei saa kriminaalmenetluslikke menetlustoiminguid teha ilma õiguskantsleri ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekuta. KOV tasandil on oluline, et rahva esindaja saaks linnapeana teostada oma mandaati, sõltumata poliitilisest väärititõlgendamisest rivaliteedist, tulenevast ebamäärasest sekkumisest. Seda õiguslikust eriti olukorrast olukorras, mil ka või õiguse prokuratuuri sisedokumendi järgi on E. Savisaarele esitatud kahtlustused küsitavad.
3. Taotluse esitaja hinnangul ei ole ametist kõrvaldamine kriminaalmenetlusliku sunnivahendina linnapea suhtes sobiv, vajalik ega mõõdukas abinõu eesmärgi saavutamiseks ega sea ühtegi täiendavat õiguslikku piirangut, mis välistaks tunnistajate mõjutamist. Karistusseadustiku järgi on kahtlustataval ka ametist kõrvaldamata jätmisel keelatud mõjutada tunnistajaid. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
4. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu taotlus ei ole lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kui Riigikohus otsustab taotluse läbi vaadata, on nii põhiseadus- kui ka õiguskomisjoni hinnangul

§ 141lg 1 kooskõlas põhiseadusega.

9.1. Põhiseaduskomisjon märgib, et

§ 141lg 1 on kohtumenetluse norm.

Seadusandja ei ole

§ 141

lg 1 kehtestamisel otsustanud ise olemuslikult kohaliku elu küsimust ega sekkunud selle lahendamisse. Vaidlustatud sättega ei ole võimalik vahetult riivata KOV enesekorraldusõigust. Norm ei puuduta ainult KOV ametnikke ja töötajaid, see on kohaldatav kõigis kriminaalmenetlustes ega riiva seetõttu spetsiifiliselt KOV enesekorraldusõigust. 9.

1. Põhiseaduskomisjoni hinnangul võib linnapea ametist kõrvaldamine puudutada linnapeaks valitud isiku subjektiivset õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Linnapea ametist kõrvaldamine ei mõjuta aga KOV struktuuri ega toimimist, sest ametist kõrvaldatud linnapead on võimalik asendada ja tagada KOV üksuse toimimine. 9.
2. Õiguskomisjon lisab, et linnapead ei vali rahvas otse ja linnapeaks on võimalik valida ka inimene, kes ei ole volikogu liige. Samuti ei võimalda seadus isikute erinevat kohtlemist valijate mandaadi või ametikoha põhjal. Kriminaalmenetluse seadustikus on tagatud kohtulik kontroll, mis ei võimalda ametiisikuid kõrvaldada ametist kergekäeliselt või poliitilistel motiividel.
3. Õiguskantsleri hinnangul tuleb Tallinna Linnavolikogu taotlus jätta läbi vaatamata, sest volikogul on õigus taotleda põhiseaduslikkuse järelevalvet üksnes KOV põhiseaduslike tagatiste kaitseks.

§ 141lg 1 aga KOV enesekorraldusõigust ei riiva.

10.1. Riigikohtu praktikale tuginedes saab KOV enesekorraldusõiguse riivega olla tegemist siis, kui seadusandlik meede riivab spetsiifiliselt KOV üksust, mitte aga kõiki õiguskäibes osalejaid ühtviisi.

§ 141

lg 1 ei riiva vahetult ja spetsiifiliselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, vaid kehtib kõigi õigussubjektide suhtes võrdselt. KOV põhiseaduslikest tagatistest tulenevat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise õigust ei saa vaidlustatud juhule laiendada. 10.

1. Kriminaalmenetlus, sh ka menetlust tagavate meetmete kohaldamine ei ole mitte kohaliku elu, vaid riigielu küsimus. Ei ole mõeldav, et riikliku karistusvõimu kohaldamine ja selleks läbiviidav menetlus kui riigi tuumikfunktsioon saaks sõltuda kohaliku omavalitsuse äranägemisest. See kehtib ka linnapea kohta. Tõenäosus, et linnapea võib asuda kriminaalmenetlust takistama oma senist ametipositsiooni kuritarvitades, ei ole väiksem kui mistahes teiste ametiisikute puhul. 10.
2. Riigielu küsimuste otsustamisel peab vajalikul määral kindlasti arvestama ka KOV õigustega. Põhiseaduse järgi ei ole aga KOV-le tehtud erandeid süütegude menetlemise küsimustes. Seega laieneb riigi kehtestatud kriminaalmenetluse korraldus kui riigielu küsimuse üle otsustamine ühtmoodi kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Üksikjuhtumil konkreetse inimese suhtes õigusnormi kohaldamisega kaasneva KOV enesekorraldusõiguse võimaliku riive jaatamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise alusena ei ole põhjendatud. Selliselt toimides laiendataks põhjendamatult KOV põhiseaduslikest tagatistest tulenevat normikontrolli algatamise õigust. 10.
3. Kriminaalmenetluse regulatsioon peab tuginema põhimõttele, et kedagi ei vabasta vastutusest tema ametikoht või valijate mandaat. Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Asjaolu, et

§ 141

lg 1 ei tee erandeid linnapea ametist kõrvaldamisele, ei riiva seega KOV enesekorraldusõigust. Tallinna Linnavolikogu taotlus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 mõttes lubamatu. Kui Riigikohus otsustab taotluse läbi vaadata, on õiguskantsleri hinnangul

§ 141lg 1 kooskõlas põhiseadusega.

11. Justiitsminister leiab, et taotlus on Riigikohtu praktika järgi lubatav. Linnapea ametist kõrvaldamine

§ 141

lg 1 alusel ei ole käsitatav KOV põhiseaduslike tagatiste riivena ning taotlus tuleks jätta rahuldamata. Juhul, kui siiski leida, et

§ 141lg 1 riivab KOV enesekorraldusõigust, on riive põhiseaduspärane.

11.

1. PS § 154 kaitseb eelkõige KOV õigust luua oma vajadustele vastav organisatsiooniline struktuur, mitte aga KOV õigust nimetada teatud ametikohale konkreetne isik. Kuigi linnapea ametist kõrvaldamisega moondub volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 15 alusel tehtud otsus konkreetse isiku linnapeaks nimetamise kohta, ei ole tegemist PS § 154 lg-s 1 sätestatud KOV enesekorraldusõiguse riivega. 11.
2. Enesekorraldusõigus saab Riigikohtu praktika järgi olla riivatud ainult siis, kui seadusandlik meede riivab spetsiifiliselt KOV-i, mitte kõiki õiguskäibes osalejaid ühtemoodi. PS
3. peatükis ei tehta kriminaalmenetluse toimetamisel KOV suhtes erandeid.

§ 141

lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahend kohaldub kõikide ametnike ja töötajate, ka Riigikogu liikmete ja Vabariigi Valitsuse liikmete suhtes erisusteta.

1. ja
2. peatükis sätestatud erisuste puhul on taotluse esitaja jätnud tähelepanuta, et nii Riigikogu liikme kui ka Vabariigi Valitsuse liikme immuniteedi printsiip on sätestatud põhiseaduses. KOV volikogu liikme puhul on immuniteedi puudumist õiguskirjanduses põhjendatud sellega, et oma sisemiselt struktuurilt ja töökorralduselt on KOV volikogul küll sarnaseid jooni parlamendiga, kuid sisuliselt on siiski tegu kollegiaalse poliitilise haldusorganiga. Seda enam ei saa immuniteedi kehtestamist pidada vajalikuks linnapea suhtes. Põhiseadusest ei saa tuleneda nõuet kehtestada linnapea suhtes

1. ja
2. peatükis sätestatud erisused. 11.
3. Kriminaalmenetluses tõkendite kohaldamise tingimused on selgelt riiklik, mitte kohaliku elu küsimus. Süüteomenetluse läbiviimine on üks riigi tuumikfunktsioone. 11.
4. Kui leida, et linnapea ametist kõrvaldamine põhjustab KOV enesekorraldusõiguse riive, on riive legitiimseks eesmärgiks vajadus kaitsta avalikku korda ja õiguskorda ning tagada ühiskondlik turvalisus. See tuleneb põhiseaduse preambulis nimetatud riigi sisemise rahu tagamise kohustusest. 11.
5. Olukorras, kus kahtlustatav võib oma ametiseisundist tulenevalt mõjutada tunnistajaid või muul viisil takistada kriminaalmenetlust, ei ole teised meetmed kriminaalmenetluse tagamiseks sobivad (nt elukohast lahkumise keeld) või riivavad põhiõigusi enam (nt vahistamine).

§ 141lg 1 kohaldamine allub kohtulikule kontrollile.

Ametist kõrvaldamise määruse vaidlustamisel on võimalik kohtult taotleda ka põhiseadusega vastuolus oleva sätte kohaldamata jätmist ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamist. Ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamine on sätestatud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduses. VAIDLUSTATUD SÄTE

1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 141 "Kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine" lg 1: "Kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui: 1) ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid; 2) edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võtab esmalt seisukoha Tallinna Linnavolikogu taotluse lubatavuse kohta (I). Seejärel hindab kolleegium, kas

§ 141

lg 1 kohaldamine linnapea või vallavanema suhtes riivab KOV põhiseaduslikke tagatisi, ja kontrollib riive tuvastamise korral selle proportsionaalsust (II). Viimaks esitab kolleegium lõppjärelduse (III). I 14. PSJKS § 7 järgi võib omavalitsusüksuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega. Riigikohtu pädevuses ei ole seega praeguses asjas mitte Tallinna linnapea kohtumääruse alusel ametist kõrvaldamise põhiseaduspärasuse hindamine, vaid Tallinna Linnavolikogu vaidlustatud

§ 141

lg 1 põhiseaduspärasuse abstraktne hindamine KOV põhiseaduslike tagatiste suhtes.

1. PSJKS § 7 alusel on Riigikohus pädev sisuliselt läbi vaatama taotlusi, mille puhul on täidetud kaks tingimust: esiteks peab taotluse olema esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja teiseks peab taotluses olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu KOV põhiseaduslike tagatistega. Kolleegium ei hinda taotluse lubatavuse eeldusena KOV põhiseaduslike tagatiste riive võimalikkust, sest riive võimatuse ehk selle ilmselge puudumise kindlakstegemine eeldab asjakohase põhiseadusliku tagatise kaitseala avamist ja selgitamist. See on aga juba sisuline hinnang vaidlustatud õigusakti või sätte põhiseaduspärasuse kohta (Riigikohtu üldkogu
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p-d 44 ja 48).
4. Tallinna Linnavolikogu taotluses on leitud, et

§ 141lg 1 on vastuolus PS § 154 lg-s 1 sätestatud KOV enesekorraldusõigusega.

Taotlus on seega lubatav, sest selle on esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja selles on vaidlustatud seaduse sätte kooskõla KOV põhiseadusliku tagatisega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Tallinna Linnavolikogu taotlus sisuliselt läbi vaadata. II 17. Kolleegium annab esmalt hinnangu sellele, kas

§ 141lg 1 riivab KOV põhiseaduslikke tagatisi.

18. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on

§ 141

lg 1 kohaldamisel linnapea suhtes tegemist ilmselge KOV enesekorraldusõiguse riivega, sest sellisel juhul ei saa volikogu kohaliku elu küsimusena iseseisvalt otsustada enda valitud linnapea ametisoleku üle. Sellest lähtuvalt tuleb vastata kõigepealt küsimusele, kas linnapea

§ 141

lg 1 alusel ametist kõrvaldamine sekkub kohaliku elu küsimusse PS § 154 lg 1 mõttes.

1. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamine puudutab KOV enesekorraldusõiguse tuuma. Selle tulemusel sekkutakse KOKS § 22 lg 1 p 15 järgi volikogu ainupädevusse kuuluvasse otsusesse linnapea või vallavanema valiku kohta. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamine mõjutab seega negatiivselt KOV üksuse õigust otsustada iseseisvalt kohaliku elu küsimusena linnapea või vallavanema ametisoleku üle.
2. Kuna linnapea või vallavanema amet on poliitiline amet ja selline isik realiseerib oma ametis volikogu enamuse poliitilist tahet, on tema kõrvaldamine linnapea või vallavanema ametist ka sekkumine poliitilistesse valikutesse. Linnapea või vallavanema kõrvaldamine ametist võib oluliselt pärssida rahvalt mandaadi saanud poliitilise jõu programmiliste seisukohtade realiseerumise võimalusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-72-03, p 18).
5. Seadus, mis näeb ette aluse enesekorraldusõigust riivava toimingu tegemiseks, riivab ka ise seda õigushüve. Igasugusest KOV enesekorraldusõiguse negatiivsest mõjutamisest piisab riiveks (vt Riigikohtu üldkogu
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 48). Seega riivab

§ 141

lg 1 osas, milles see võimaldab ametist kõrvaldada ka KOV täitevvõimu juhi, KOV enesekorraldusõigust. 22. Kolleegium leiab samas, et kuigi

§ 141

lg 1 kohaldamine linnapea või vallavanema suhtes sekkub KOV enesekorraldusõiguse kaitsealasse, on riive proportsionaalne. Praegusel juhul pole kahtlust piirangu formaalses põhiseaduspärasuses. Kriminaalmenetluse seadustik on konstitutsiooniline seadus (PS § 104 lg 2 p 14), mis vastab pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Seetõttu selgitab kolleegium järgnevalt riive materiaalset põhiseaduspärasust ehk sobivust, vajalikkust ja mõõdukust KOV enesekorraldusõiguse piirangu eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-4-1-9-06, p 23;
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-4-1-4-07, p 19).
5. Kriminaalmenetluslike sunnivahendite eesmärk on kriminaalmenetluse tagamine. Kohtumenetluse tagamine on KOV enesekorraldusõiguse riive legitiimne eesmärk.
6. Tegemist on ilmselgelt sobiva abinõuga, sest see soodustab kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamist olukorras, kus sõltumatu kohtu hinnangul võib linnapea või vallavanem ametikohal edasi töötades hävitada tõendusteavet või mõjutada tunnistajaid. Vaidlusalusele regulatsioonile ei ole ka alternatiivset, isiku põhiõigusi vähem kitsendavat abinõu. Kui kohus on jõudnud järeldusele, et linnapea või vallavanem võib ametikohal edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kahjustada kriminaalmenetlust, on avalikes huvides vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks selline isik ametikohalt kõrvaldada. Sel põhjusel on ametikohalt kõrvaldamine ühtlasi vajalik abinõu.
7. KOV enesekorraldusõiguse riive on ka mõõdukas. Kriminaalmenetlusliku sunnivahendina saab ametist kõrvaldamist kohaldada konkreetse kahtlustatavast või süüdistatavast linnapea või vallavanema suhtes. See tähendab, et KOV üksusel on ka pärast linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamist jätkuvalt volitused teostada iseseisvat organisatsioonilist võimu talle asendaja määramisel. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et ametist kõrvaldamise korral ei vabastata senist kriminaalmenetlusele allutatud linnapead või vallavanemat ametist, vaid üksnes peatatakse tema volitused sel ametikohal kuni kriminaalmenetlusliku sunnivahendi kohaldamise aluste äralangemiseni. Seega on ka ametist kõrvaldatud linnapea või vallavanem jätkuvalt selle ameti kandja, kuigi tal puuduvad volitused ajal, mil ta on ametikohalt

§ 141lg 1 alusel kõrvaldatud, linnapea või vallavanema pädevust teostada.

Enesekorraldusõiguse riive intensiivsust vähendab ka asjaolu, et

§ 1412

lg 1 näeb ette võimaluse taotleda ametist kõrvaldamise kohaldamisest arvates selle jätkuva põhjendatuse kohtulikku kontrolli iga nelja kuu järel. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamisest johtuv KOV enesekorraldusõiguse riive on seega vähese ulatuse ja intensiivsusega. 26. Tallinna Linnavolikogu hinnangul süvendab KOV enesekorraldusõiguse riive intensiivsust asjaolu, et mh Vabariigi Valitsuse liikmele kohalduva

1. peatükis sätestatud immuniteedimenetlusega analoogiline regulatsioon puudub linnapeade, esmajoones Tallinna linnapea suhtes. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on Tallinna linnapea suhtes vältimatult vajalik kohaldada sellist immuniteedimenetlust, mille järgi on võimalik linnapea suhtes kriminaalmenetluslikke menetlustoiminguid teha üksnes õiguskantsleri ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
2. Kolleegium leiab, et

1. peatükis sätestatud immuniteedimenetluse eesmärk on tagada demokraatliku õigusriigi kaitseks riigi olulisemate institutsioonide sõltumatus ja parlamendivähemuse kaitse. Muuhulgas peavad sellised institutsioonid PS §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest tulenevalt riigi täitevvõimu, sh kriminaalmenetluse läbiviijaid kontrollima ja tasakaalustama. Selleks on vaja neid muu hulgas kaitsta täitevvõimu võimaliku poliitiliselt kallutatud kriminaalmenetlusega survestamise eest. KOV üksused riigivõimu kontrolli ja tasakaalustamise ülesandeid ei täida.
2. Immuniteedimenetluse kohalduvuse laiendamine linnapeade ja vallavanemate suhtes tähendaks sisuliselt riigi kõrvale riigist sõltumatute üksuste moodustumist. Niisugused üksused sarnaneksid pigem föderatsiooni subjektile. Selline lahendus ei oleks seega kooskõlas PS §-st 2 tuleneva unitaarriigi põhimõttega (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-4-1-2-09, p 33). Seetõttu ei nõustu kolleegium Tallinna Linnavolikogu seisukohaga, et immuniteedimenetluse puudumine intensiivistab KOV enesekorraldusõiguse riivet.
5. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamise otsustab sõltumatu kohus ja selline otsus on vaidlustatav nii ringkonna- kui ka Riigikohtus. Demokraatliku õigusriigi ja unitaarriigi põhimõtetest tulenevalt peab ka linnapeade või vallavanemate suhtes kohalduma kohtumenetluse õiguslik raamistik ühetaoliselt. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei saa sõltuda KOV üksuse diskretsioonist linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamise loa andmisel. KOV üksused eksisteerivad küll avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides, kuid nad ei ole põhiseaduse kohaselt mõeldud olema "riigid riigis" (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-4-1-2-09, p 33). III
8. Eeltoodust lähtuvalt on Tallinna Linnavolikogu taotluses nimetatud asjaoludel KOV enesekorraldusõiguse riive proportsionaalne. Kolleegium jääb Riigikohtu senises praktikas kujundatud kaalutluste juurde ja loeb Tallinna Linnavolikogu taotluse

§ 141

lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks väidetava vastuolu tõttu KOV enesekorraldusõigusega põhjendamatuks. 31. Eeltoodud põhjustel ja PSJKS § 15 lg 1 p-st 6 juhindudes jätab Riigikohus Tallinna Linnavolikogu taotluse rahuldamata. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Jaak Luik, Ivo Pilving