Obsah (5)

§ 150§ 29§ 30§ 23§ 174

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 29 lg 1 p 1 alusel, sest väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses ei ole andmeid T. Laanesaare juhitud sõiduki margi ja mudeli kohta.

1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna prefektuur.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja väärteoasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kolleegium leidis, et mootorsõiduki mark ja mudel ei kuulu LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu tõendamiseseme asjaolude hulka, mistõttu maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Kohus arvestas, et T. Laanesaar ei ole enne ega pärast
4. novembrit 2013 süütegusid toime pannud. Lisaks on ta oma tegu kahetsenud ja vajab juhtimisõigust töötamiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Laanesaare kaitsja vandeadvokaat A. Eiche, kes taotleb menetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt

§ 30lg 1 p 1 alusel oportuniteedi kaalutlustel.

Kassaator leiab, et T. Laanesaart karistades rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust. Kui siiski leida, et olulisest menetlusõiguse rikkumisest kõneleda ei saa, ei ole pikka aega tööta olnud T. Laanesaare karistamine juba kaua aega tagasi toime pandud rikkumise eest avalikku menetlushuvi silmas pidades otstarbekas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. LS §-s 224 sätestatud väärteo osas üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud ei ole. T. Laanesaar pani talle ette heidetava teo toime
2. novembril 2013 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Asja materjalist ei ilmne KarS § 81 lg 7 järgi väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et aegumistähtaja kui absoluutse menetlustakistuse möödumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5). 9.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väärteoasja materjalide kohaselt vandeadvokaat A. Eiche T. Laanesaarelt kaitsjatasu ei nõudnud. Küll aga võttis T. Laanesaar endale kohustuse tasuda 546,48 eurot (sh käibemaks), mille A. Eiche kulutas kütusele Tallinna ja Võru vahel sõites. See summa on mõistliku suurusega ja tuleb T. Laanesaarele

§ 23alusel täies ulatuses hüvitada.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 174p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 22.

oktoobri 2015. a otsuse menetlusaluse isiku süüditunnistamises ja karistamises LS § 224 lg 2 järgi ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

§ 23järgi tuleb Eesti Vabariigilt T.

Laanesaare kasuks välja mõista 546 (viissada nelikümmend kuus) eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) senti valitud kaitsjale makstud kulude katteks. (allkirjastatud digitaalselt)