Obsah (6)

§ 231§ 211§ 220§ 109§ 108§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 229 lg 3 sätestab, et Riigikohus on seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kohtud on maksumenetluses kogutud tõenditele hinnangut andes nõustunud maksuhalduri järeldusega, et kaebajale ei müünud kaupa ST Electronics OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Kohtud on leidnud, et tuvastatud asjaolud viitavad veenvalt kaebaja osalemisele maksupettuses (halduskohtu otsuse p-d 30, 32, 33, 36, 37 ja ringkonnakohtu otsuse p 22). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kolleegium märgib lisaks, et on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (haldus​kolleegiumi 5. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 11 ja 11. veebruari 2014. a otsus asjas nr 33-1-65-14, p 9). Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud, et tehingud ST Electronics OÜga on tegelikkuses toimunud, ega usutavalt põhjendanud nende tehingute majanduslikku eesmärki. 20. Kassatsioonkaebuse ülejäänud väiteid puudutavas osas nõustub kolleegium kohtute seisukohtadega ning jätab need

§ 231lg 6 alusel kordamata.

1. Kolleegium jätab rahuldamata kaebaja taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kuidas tõlgendada selle kaasuse asjaoludest lähtuvalt Euroopa Liidu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 1 lg-t 2 ning artikleid 2, 62, 63, 167 ja 168 – kas nende sätetega on vastuolus see, kui maksu​kohustuslasel ei lubata kaubatarnelt käibemaksu maha arvata seetõttu, et seda kaubatarnet ei peeta tegelikult toimunuks, ilma et oleks tuvastatud, kas riigil on tehingust kahju tekkinud. Kolleegium on seisukohal, et eelotsuse taotlemine ei ole vajalik, kuna praeguses asjas on tuvastatud, et kaebaja osales teadvalt maksupettuses, ning Euroopa Kohus on juba selgitanud, et sellisel juhul ei saa isik tugineda sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele.
2. OÜ Viva Elektroonika Pluss kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus kassatsioonkaebusega vaidlustatud osas muutmata. II
3. Järgnevalt lahendab kolleegium MTA kassatsioonkaebuse. MTA palub tühistada ringkonna​kohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas vaidlustatud maksuotsuse osas, millega vähendati OÜ Viva Elektroonika Pluss sisendkäibemaksu seoses transporditeenuste soetamisega ST Electronics OÜ-lt.
4. Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et maksuhaldur ega halduskohus ei ole võtnud selget seisukohta selle kohta, milles seisneb maksuõiguslik etteheide transporditeenuse osutamise arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks. Ringkonnakohus märkis, et maksuotsust on põhjendatud sellega, et kaebaja soetas kauba tegelikkuses otse välisriigi äriühingutelt ja sai seeläbi maksueelise. Samas ei ole transporditeenuse faktilised osutajad välisriigi äriühingud ega ka tundmatud kolmandad isikud, vaid Eesti käibemaksukohustuslastest äriühingud. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuotsus motiveerimata küsimuses, milles seisneb kaebaja tegevuse õigusvastasus ST Electronics OÜ transporditeenuse edasimüügiarvete alusel sisendkäibemaksu deklareerimisel (ringkonnakohtu otsuse p 30). Ringkonnakohus leidis lisaks, et ka juhul, kui tegemist oli näilike tehingutega, millega varjati tegelikku teenuste osutamist Eesti käibemaksukohustuslastest äri​ühingute poolt, ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata automaatselt ja täiemahuliselt (ringkonna​kohtu otsuse p 31).
5. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ST Electronics OÜ transporditeenuste osutamise arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks puudub maksuotsuses selge maksuõiguslik etteheide. Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette osalemist maksupettuses. Kolleegiumi hinnangul hõlmab maksupettuses osalemise etteheide ka transporditeenuste soetamist ST Electronics OÜ-lt.
6. Maksuhaldur ja kohtud on tuvastanud, et vaidlusaluste transporditeenuste sisuks oli sellise kauba transport, mille soetamisel ST Electronics OÜ-lt kui tehingute ahelasse lisatud variühingult osales kaebaja käibemaksupettuses. Ringkonnakohtu põhjendustest nähtub, et ta nõustub maksuhalduri ja halduskohtu hinnanguga, mille kohaselt ei osutanud kaebajale transporditeenuseid tegelikult mitte ST Electronics OÜ, vaid kolmandad isikud, ning kaebaja oli sellest teadlik.
7. Kolleegium leiab, et maksuhaldur on õigesti keelanud kaebajal transporditeenuste osutamist kajastavate ST Electronics OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. ST Electronics OÜ arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s 2 sätestatud nõudele, sest nendel märgitud müüja ei olnud teenuse tegelik müüja. Kuna kaebaja oli sellest asjaolust teadlik, ei ole ta olnud ka heauskne ostja. Maksupettuses osalejate puhul ei saa eeldada, et nad on esitanud oma maksudeklaratsioonides õigeid andmeid. Seetõttu omab tähendust ka maksuhalduri kassatsioonis viidanud asjaolu, et kuna maksuhalduril ei olnud võimalik kontrollida, milliseid tehinguid ST Electronics OÜ deklareeris, ei saa praeguses asjas välistada, et müüja käibemaksuarvestus ei ole õige. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt olid need näilikud tehingud osa maksupettusest. Kolleegium on seisukohal, et tehinguid, mis on tehtud maksupettuse maskeerimiseks, tuleb käsitada pettuse osana. See tähendab, et need tehingud toovad kaasa maksupettuses osalemise maksuõiguslikud tagajärjed.
8. Kolleegium märgib lisaks, et maksupettuse kaudu saadavat tulu ei saa võrrelda maksueelisega, mis saadakse tegelikult toimunud, kuid ebakohaselt vormistatud tehingutest. Viimasel juhul on nõutav, et maksuõiguslik etteheide oleks põhjendatud selge maksueelise saamisega. See kätkeb endas kohase ja ebakohase tehingu maksukoormuse võrdlust. Maksupettuse korral on maksupettuses osalejate õigusvastaselt saadud või plaanitud tulu sageli võimatu kindlaks teha ning seetõttu oleks ebamõistlik nõuda, et maksuhaldur peaks selgitama välja ka maksupettuses osaleja tegeliku maksueelise. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab eelise tekkimist eeldada.
9. MTA palub kassatsiooni korras kontrollida ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi osas, mille põhjal tehtud resolutsiooni MTA ei vaidlusta.

§ 211

lg 1 teise lause järgi ei saa kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata vaidlustada otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. See kehtib ka juhul, kui otsuse resolutsioon on vaidlustatud osaliselt ning soovitakse vaidlustada otsuse põhjendusi osas, milles pole vaidlustatud resolutsiooni. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendused ei oma iseseisvat mõju MTA õigustele või kohustustele ning jätab MTA kassatsioonkaebuse selles osas

§ 220lg 1 alusel läbi vaatamata.

1. Eelnevale tuginedes rahuldab kolleegium MTA kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab ringkonna​kohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas halduskohtu
2. detsembri
3. a otsuse haldusasjas nr 3-13-1951 ja MTA
4. augusti
5. a maksuotsuse nr 12.2-3/4076-33 ning mõistis välja MTA-lt OÜ Viva Elektroonika Pluss kasuks menetluskulud 40 eurot ja 12 senti. Kolleegium jätab jõusse halduskohtu otsuse, mille põhjendusi täiendab käesoleva otsuse põhjendustega. III 31.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna OÜ Viva Elektroonika Pluss kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad tema kõikides kohtu​astmetes kantud menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

MTA ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist. OÜ Viva Elektroonika Pluss kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kanda riigituludesse (

§ 107lg 4).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld