← Eesti

3-1-1-16-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-16-16

  1. jaanuar 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma MTÜ Eesti Elektroonikaromu väärteoasi jäätmeseaduse § 124 lg 2 järgi Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus väärteoasjas nr 415-6371 MTÜ Eesti Elektroonikaromu kaitsja vandeadvokaat Martin Triipan, kassatsioon Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon
  4. jaanuar 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus MTÜ Eesti Elektroonikaromu väärteoasjas jäätmeseaduse § 124 lg 2 järgi.
  8. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
  9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  10. Määrata Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ poolt väärteomenetluses MTÜ-le Eesti Elektroonikaromu osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 2408 eurot 40 senti (kaks tuhat nelisada kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks, ja mõista see välja Eesti Vabariigilt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Keskkonnainspektsioon koostas
  12. juunil 2015 üldmenetluses väärteoprotokolli, mille kohaselt jättis menetlusaluse isiku MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhtivtöötaja ja pädev esindaja A. K. ajavahemikus
  13. jaanuarist 2013 kuni
  14. detsembrini 2013 Harju maakonnas Maardu linnas Lao 5 osaliselt tagamata
  15. aastal kogutud valgustusseadmete taaskasutamise kohustuse. Õiguskuuleka käitumise korral pidi A. K. tagama, et valgustusseadmed võetakse taaskasutusse vähemalt 50% ulatuses seadmete keskmisest massist. A. K. tegutses MTÜ Eesti Elektroonikaromu huvides. Seega rikkus menetlusalune isik jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 1 tulenevaid nõudeid.
  16. Keskkonnainspektsiooni
  17. juuli
  18. a otsusega määrati MTÜ-le Eesti Elektroonikaromu karistuseks JäätS § 124 lg 2 alusel rahatrahv 3500 eurot.
  19. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Martin Triipan esitas
  20. augustil 2015 kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles leidis, et väärteoprotokollis sisalduvate puuduste ning väärteokoosseisu puudumise tõttu tuleb menetlus lõpetada. Samuti leiti kaebuses, et väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt vähendada menetlusalusele isikule määratud trahvi suurust.
  21. Harju Maakohtu
  22. oktoobri
  23. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni
  24. juuli
  25. a otsus muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  26. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel oportuniteedi kaalutlustel. Kaitsja leiab, et isiku karistamisel rikuti oluliselt menetlusõigust ja kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. Ka juhul, kui lugeda teo toimepanemist tuvastatuks, ei ole menetlusaluse isiku karistamine otstarbekas. Määratud rahatrahv 3500 eurot on võimalikku süü suurust arvestades ebaproportsionaalselt suur.
  27. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
  28. jaanuaril 2016 esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse menetluse lõpetamiseks aegumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast tähtaega. Praegusel juhul ei ole seaduses erandit ette nähtud. VTMS § 29 lg 3 kohaselt on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda väärteoasja edasist menetlemist. Maakohtu otsusega on tuvastatud teo toimepanemise aeg ajavahemikus
  29. jaanuarist kuni
  30. detsembrini
  31. Seega möödus kaks aastat väärteo toimepanemisest
  32. detsembril
  33. Samuti taotletakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väljamõistmist summas 3451 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. JäätS § 124 lg-s 2 sätestatud väärteo osas üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud ei ole. MTÜ Eesti Elektroonikaromu pani väärteo toime ajavahemikus
  35. jaanuarist
  36. detsembrini 2013 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Asja materjalist ei ilmne väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7 tähenduses. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et aegumistähtaja kui absoluutse menetlustakistuse möödumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. detsembri
  38. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1101-10, p 5).
  39. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  40. oktoobri
  41. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  42. Kaitsja esitas taotluse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamiseks summas 3451 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks. Kolleegiumi hinnangul langevad kassatsioonis esitatud õiguslikud seisukohad suuresti kokku kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses sisalduvate seisukohtadega. Menetlus lõpetatakse aegumise tõttu. Sel põhjusel peab kolleegium mõistlikuks tasu suuruseks 2007 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2408 eurot 40 senti. Nimetatud summa tuleb Eesti Vabariigilt MTÜ Eesti Elektroonikaromu kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.