Obsah (7)

§ 180§ 181§ 183§ 1871§ 432§ 2§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbiv

) § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, s.o kahe aasta nelja kuu ja kahekümne päevani. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks jäi vangistus kaks aastat neli kuud ja seitseteist päeva. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu

1. mai
2. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas
3. aprillil 2013 ja lõppes
4. septembril
7. juunil 2015 esitas Tartu Vangla karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames A. Kozlovi isikliku toimiku Tartu Maakohtule. Tartu Vangla ei toetanud A. Kozlovile käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistungil ei nõustunud ka süüdimõistetu ega tema kaitsja käitumiskontrolli kohaldamisega. Prokurör pooldas kontrolli kohaldamist neljateistkümneks kuuks.
8. Tartu Maakohtu
9. augusti
10. a määrusega jäeti karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Samas pandi A. Kozlovile kohustus hüvitada 163 eurot 8 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses osutatud õigusabi eest.
11. Maakohtu määruse vaidlustanud kaitsja taotles määruse tühistamist menetluskulude osas ja menetluskulude riigi kanda jätmist.
12. Tartu Ringkonnakohtu
13. septembri
14. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub kõnealuses olukorras

§ 180

lg 1, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva otsusega kaasnevad kulud süüdimõistetu. Kuna seadus ei sätesta selles osas erisusi, tuleb ka kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses lähtuda

§-st 180 või §-st 181 sõltuvalt sellest, kas kriminaalasjas tehti süüdimõistev või õigeksmõistev otsus. Praeguses asjas tunnistati A. Kozlov süüdi, mistõttu kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdimõistetu kanda ka karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses. Samuti ei ole põhjendatud jätta kulud riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel, sest kohtutele ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kozlovi kaitsja, kes taotleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist menetluskulude süüdimõistetu kanda jätmise osas ning

§ 181lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmist.

6.1. Kaitsja hinnangul ei ole

§ 180kohaldatav, sest praeguses kohtumenetluses ei tehtud süüdimõistvat otsust.

Tartu Vangla esitas maakohtule süüdimõistetu isikliku toimiku otsustamaks A. Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Süüdimõistetu ja tema kaitsja vaidlesid taotlusele vastu. Kohus jättis vangla taotluse rahuldamata ja käitumiskontrolli kohaldamata, seejuures ei olnud süüdimõistetul võimalik menetlusest loobuda. Käitumiskontrolli kohaldamata jätmine sarnaneb pigem õigeksmõistmisega ja seetõttu tuleb analoogia korras

§ 181lg 1 sätteid kohaldades jätta menetluskulud riigi kanda.

6.

1. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei erista menetluskulude hüvitamisel asja sisulist otsustamist ja kohtulahendi täitmisel tehtavat otsust, ei ole siiski õige kõiki süüdimõistva otsuse täitmisel tekkivaid kulusid jätta süüdimõistetu kanda. Menetluskulude küsimus lahendatakse iga menetluse lõpus eraldi. Asjakohatu on ringkonnakohtu viide sellele, et kaitsja osavõtt menetluses ei olnud kohustuslik. Olukorras, kus menetluse tulem võib oluliselt riivata isiku põhiõigusi, on täiesti mõistetav, et süüdimõistetu kasutab kaitsja abi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Määruskaebuses vaidlustatakse karistusjärgse kontrolli kohaldamise menetluses menetluskulude jätmist süüdimõistetu kanda olukorras, kus kohus ei lugenud käitumiskontrolli põhjendatuks. Ringkonnakohus viitas sellele, et tegemist on süüdimõistvale otsusele järgnenud menetlusega ja

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga, põhjendades seda järgmiselt. 8. Kohtuotsuse täitmine on uus menetlusstaadium, mis järgneb kohtuotsuse tegemisele ja jõustumisele. Kriminaalmenetluse seadustiku loogika järgi lahendatakse menetluskulude põhjendatuse ja nende hüvitamise küsimus üldjuhul igas menetlusstaadiumis eraldi, sõltuvalt selle menetlusstaadiumi alustamise põhjustest või alustamise taotlejast ja selle staadiumi lõpplahendist. Näiteks apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes hüvitab menetluskulud süüdistatav vaid juhul, kui tema huvides esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ja maa- või ringkonnakohtu otsus muutmata. Muudel juhtudel kannab menetluskulud riik. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kannab kulud riik (

§ 183

), kuid kooskõlas eelmärgituga vaid menetluskulude osas, mis tekkisid enne kriminaalmenetlust lõpetavat lahendit. Kui menetlusosaline vaidlustab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse määruskaebe korras, võetakse edasises menetluses aluseks määruskaebemenetluse sätted (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-80-15, p 8). Ka süüdimõistvale otsusele järgneva konfiskeerimismenetluse puhul hüvitab selle kulud süüdimõistetu vaid juhul, kui konfiskeerimistaotlus rahuldatakse. Kui süüdimõistva kohtuotsuse tegemisele järgnenud konfiskeerimismenetluses jäetakse prokuröri konfiskeerimistaotlus rahuldamata, jäävad konfiskeerimismenetluse kulud riigi kanda (

§ 1871lg 2).

1. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri tõepoolest kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Selles menetlusstaadiumis ei teki menetlusosalistel tavaliselt ka lisakulutusi muu hulgas seetõttu, et valdavalt vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses. Enamasti piirdub kohtuotsuse täitmise menetlus süüdi- või ka õigeksmõistva kohtuotsuse täitmise asjaolude täpsustamisega. Käitumiskontrolli kohaldamine erineb aga kolleegiumi hinnangul oluliselt tavalisest kohtuotsuse täitmise menetlusest. 9.
2. KarS §-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud KarS § 871 lg 1 p-des 1–3 ja lõikes
3. Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis KarS § 871 lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi. Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi. Kuigi eelnev süüdimõistmine on käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, ei ole käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa. 9.
4. Tähelepanu tuleb pöörata ka käitumiskontrolli kohaldamise menetluse käivitamise mehhanismile ja süüdimõistetu võimalusele kõnealust menetlust vältida, näiteks käitumiskontrolliga nõustudes. Vangistusseaduse (VangS) § 762 lg 2 kohaselt saadab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati riik kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult. Mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks süüdimõistetul ei ole. 9.
5. Samas on selge, et käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived. Seetõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Lisaks ei pruugi menetluskulud piirduda vaid kaitsekuludega. Selles menetluses võivad tekkida menetluskulud ka sõltumata süüdimõistetu tahtest. Nimelt sätestab

§ 432

lg 3, et karistusjärgse käitumiskontrolli küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral ka muid isikuid või määrata ekspertiisi. Eeltoodud põhjustel ei ole kolleegiumi hinnangul õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega

§ 180lg 1 tähenduses.

Võttes arvesse, et menetluskulude hüvitamine selles menetluses on seadusega reguleerimata ja lähtudes

§ 2

p-st 4, leiab kolleegium, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. 10.

§ 2

p 4, § 390 lg 1 ja § 361 lg 1 p 7 alusel tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määrused A. Kozlovilt menetluskulu väljamõistmise osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab A. Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkinud menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu maakohtus 163 eurot 8 senti, riigi kanda. Ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulu 120 eurot tuleb

§ 187lg 1 alusel jätta riigi kanda.

Muus osas jätta määrused muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Riigikohtu määruskaebemenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määruse analüüsile, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 2,5 tundi. Taotletav tasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 187lg 1 alusel jäetakse menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)