← Eesti

3-1-1-15-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-15-16

  1. veebruar 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi V. M-i vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-9679 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. M-i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Denis Tšasovskih Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. jaanuar 2016, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määrus, millega tühistati Pärnu Maakohtu
  8. novembri
  9. a määrus ja kohaldati V. M-i suhtes tõkendina vahistamist.
  10. Vabastada V. M. viivitamatult vahi alt.
  11. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Vahistamistaotlus
  12. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Denis Tšasovskih esitas
  13. novembril 2015 Pärnu Maakohtule taotluse vahistada karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 2 p 3 järgi kahtlustatav V. M. Taotlust põhjendas prokurör järgmiselt.
  15. novembril
  16. a kell 20.38 andsid politseiautos viibinud politseinikud peatumismärguande Paides sõitnud sõiduautole Saab, mida juhtis R. R., kõrvalistuja kohal istus J. M., juhi taga V. M. ja J. M-i taga M. A. Pärast peatumismärguande saamist visati Saabi aknast nätsupaki sees välja 27 tulirelva padrunit ja seejärel Saab peatus. Politseinik I. H. märkas Saabi juhi kõrvalistme all püstolit Browning, millel oli padrun rauas ja 14 padrunit salves. Relva kõrval oli ka eraldi padrunisalv, milles oli 14 padrunit. Seega on alus kahtlustada sõiduautos viibinud V. M-i tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus valdamises ning hoidmises grupis koos R. R-i, J. M-i ja M. A-ga.
  17. Taotluse kohaselt kinnitavad kahtlustust järgmised tõendid. R. R. ütles, et ta leidis relva kaks päeva enne tema kinni pidamist politsei poolt ühelt Paide mänguplatsilt ja pani Saabi esiistme alla. Ka on taotluses märgitud, et ööl vastu
  18. novembrit 2015 jälitasid sõiduautoga Mazda sõitnud R. R. ja V. M. autoga Chrysler liikunud A. T-d, et viimasele varem toimunud konflikti eest kätte maksta. Selle jälitamise käigus tulistati Mazdast Chrysleri pihta – sellele viitab Chryslerist leitud kuulijälg. J. M-i elukoha läbiotsimisel leiti kärbik. A. T. kasutuses olnud auto Audi pakiruumist leiti sileraudse relvarauaga tulirelv.
  19. Vahistamistaotluses märgiti, et V. M-il on viis kehtivat väärteokaristust, kehtivad kriminaalkaristused aga puuduvad. Samas on teada, et
  20. aastal survestas ta grupis vägivallaga teist inimest survestajatele sobival viisil käituma ning
  21. aastal puutus V. M. kokku suurtes kogustes narkootiliste ainetega ja kasutas grupis avalikus kohas vägivalda inimese vastu. Korduv karistatus viitab isiku soovimatusele järgida ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikku. V. M-i varasem vägivaldsus viitab teiste isikute tervisekahjustamise motiivi võimalikkusele süüteo toimepanemise kasuks otsustamisel. Lisaks ei ole A. T. ja tema liitlaste ning V. M-i ja tema sõprade vaheline konflikt lõppenud. Konflikti osapooled on vaja hoida lahus muu hulgas ka kolmandate isikute elu ja tervise kaitseks. Vabaduses viibides võiksid mainitud konflikti pooled jätkata tulirelvade ebaseaduslikku käitlemist ja panna toime vagavalla- või õigusemõistmise vastaseid kuritegusid. Seega võiks V. M. vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist.
  22. Veel märkis prokurör vahistamistaotluses, et V. M. võib tulevikus osutuda kahtlustatavaks A. T. tapmiskatses ja hakata kuni viieteist aastase vangistuse hirmus kohtueelsest menetlusest ilma mõjuva põhjuseta kõrvale hoiduma. II Maakohtu määrus
  23. Pärnu Maakohtu
  24. novembri
  25. a määrusega jäeti vahistamistaotlus rahuldamata. Määruse kohaselt selgitas V. M. kohtus, et ei teadnud autos olnud relvast ega laskemoonast midagi. Ta istus juhi taga ega saanud auto esiosas olevaid asju näha. Ka R. R. kinnitas, et teised autos olijad ei olnud relvast ja padrunitest teadlikud ja just tema viskas osa padruneid autoaknast välja. Seetõttu ei ole alust arvata, et V. M. oli KarS § 418 lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo täideviija. Niisiis puudub kuriteokahtlus ja vahistamistaotlus tuleb jätta rahuldamata. III Määruskaebus ringkonnakohtule
  26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokurör D. Tšasovskih, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ning V. M-i vahistamist. Prokurör kordas maakohtule esitatut ja lisas järgmist. 7.1 Saabi juhiistme ja selle taga oleva istme vaheliselt põrandamatilt leiti üks padrun. Ka leiti Saabi pagasiruumist mõõk ja kolm musta värvi suusamaski. V. M. pidi nägema ja kuulma, et autoaken avati. A. T. tagaajamiseks kasutatud Mazdast leiti kaks padrunit. 7.2 Maakohus jättis tõendid kogumis analüüsimata ja tugines vääralt üksnes kahtlustatava ütlustele. Need ütlused aga ei olnud usaldusväärsed, sest muude tõendite põhjal saab öelda, et V. M. oli teadlik autos olnud relvast ja padrunitest. 7.3 V. M. võib jätkata kuritegude toimepanemist. Teda on viiel korral väärteokorras karistatud ja eelmise kümnendi keskpaiku pani ta toime vägivaldseid kuritegusid. Nüüd võib ta sooritada kuritegusid seoses arveteõiendamisega A. T. ja tema kaaslastega. Lisaks suurendab kuritegude toimepaneku tõenäosust asjaolu, et ühe tunnistaja ütluste kohaselt on V. M. seotud
  27. oktoobril 2015 aset leidnud kehalise väärkohtlemisega. IV Ringkonnakohtu määrus
  28. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  29. detsembri
  30. a määrusega kaebuse, tühistas maakohtu määruse ja vahistas V. M-i. Ringkonnakohus märkis järgmist. 8.1 Seoses kuriteokahtlusega nentis ringkonnakohus, et kohtupraktika kohaselt peab kuriteokahtluse põhjendatust eitama eeskätt siis, kui kahtluse aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid puuduvad üldse või on ilmselgelt ebapiisavad või ebausaldusväärsed või kui kuriteokahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud ilmselgelt ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Maakohus tugines vaid V. M-i ja R. R-i ütlustele ning jättis muud tõendid põhjendamatult kõrvale. M. A. selgitas, et neli meest olid autos üsna pikka aega: umbes kaks tundi sõideti Paides edasi-tagasi ringi ja peatuti aeg-ajalt suitsetamiseks. Nätsupakk padrunitega oli käigukangi juures ehk nähtavas kohas. Üks padrun leiti sealt, kus oli istunud V. M. Politseiametnikule tundus, et nätsupakk padrunitega visati välja tagumisest paremast küljeaknast. Lisaks ei ole usutav, et R. R. sõidab ära politsei eest ja viskab samal ajal ise padrunid aknast välja. Päev varem A. T. jälitamiseks kasutatud Mazdast, kus viibis jälitamise ja tulistamise ajal ka V. M., leiti kaks padrunit. On võimalik, et Saabist leitud relva kasutatigi päev varem A. T. auto suunas tulistamiseks. Ka vastas V. M. kohtu küsimusele, kas ta on üksik, et on üksik, tal on ainult relv – niisiis möönis ta relva olemasolu. Seega on tõenäoline, et V. M. oli relva ja padrunite olemasolust Saabis teadlik. Seetõttu esineb piisav alust kahtlustada V. M-i tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt ehk KarS § 418 lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteos. 8.2 Ringkonnakohus ei nõustunud prokuröriga, et V. M. võiks hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Prokurör küll viitab võimalikule tulevasele kahtlustusele A. T. tapmiskatses, aga praegu V. M-i selles kuriteos ei kahtlustata. Ka on V. M-il kindel elu- ja töökoht, mis vähendab tema pakku minemise tõenäosust. Küll aga leidis ringkonnakohus, et vahistamisaluseks on uute kuritegude toimepanemise kahtlus. Kaheksa kehtiva väärteokaristuse olemasolu näitab, et kahtlustatav suhtub ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ega pea vajalikuks neist juhinduda. V. M-i on kriminaalkorras karistatud. Kuigi karistusandmed on arhiveeritud, annavad need sellegipoolest aimu V. M-i suhtumisest ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Pealegi pani V. M-i omal ajal vägivallateod toime grupis, nagu ta sooritas väidetavasti grupis ka praeguse menetluse esemeks oleva teo. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa mööda vaadata ka sellest, et üks tunnistaja on tundnud ära V. M-i isikuna, kes peksis
  31. oktoobril 2015 koos nelja kaaslasega kahte inimest. Ehkki V. M-ile ei ole kohtule esitatud materjalide kohaselt peksmises kahtlustust esitatud, saab selle teabe põhjal siiski teha järeldusi V. M-i käitumismustri kohta. Kokkuvõtvalt märkis ringkonnakohus, et ei saa aktsepteerida, et konflikte lahendatakse grupiviisiliselt vägivaldselt ja tulirelvadega. Lisaks konflikti vahetutele osalistele on see ohtlik ka asjassepuutumatutele isikutele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD I Määruskaebus Riigikohtule
  32. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. M-i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kahtlustatava viitamatut vahi alt vabastamist. Kaebuses märgitakse järgmist. 9.1 V. M-i ei ole alust kahtlustada kuriteos. Ta võeti vahi alla eeskätt seoses konfliktiga A. T-ga, milles aga V. M-ile kahtlustust esitatud ei ole. 9.2 Ükski autos viibinud neljast inimesest (sh V. M. ise) ei ole kinnitanud, et V. M. relvast ja laskemoonast midagi teadis. On ebaoluline, et nätsupakk padrunitega oli nähtavas kohas: V. M. ei teadnud, et paki sees on padrunid. Isegi kui V. M. oleks relvast ja laskemoonast teadlik olnud, ei teeks see teda nende asjade valdajaks või hoidjaks, sest ta ei saanud tagaistmel olijana mingilgi moel mõjutada seda, mis nende auto esiotsas olnud esemetega toimub. 9.3 Ei saa tugineda politseiametniku ütlustele nätsupaki auto tagaaknast väljaviskamise kohta. Nimelt on küsitav, kui täpselt politseinik sügisõhtul toimunut üldse näha sai. Pealegi ütles politseinik, et talle üksnes tundus, et pakk visati välja auto tagaaknast. 9.4 Üksikut tagapõrandal olnud padrunit ei pruukinud V. M. üldse märgata. See võis sinna veereda vahetult enne kinnipidamist. Pealegi ei ole ühe padruni käitlemine kuritegu. 9.5 Ei ole tõendatud, et V. M. A. T-d jälitas. 9.6 V. M. ei tunnistanud maakohtus relva olemasolu. Tema väide, et ta on üksik ja et tal on ainult relv, oli kohatu nali: kohe seejärel esitatud kohtu küsimusele "kuidas palun?" vastas V. M.: "Ah ei, ma niisama. Emotsioonid.". 9.7 On arusaamatu, miks ei vahistatud kõrvalistmel istunud J. M., kelle juures relv ja padrunid olid. 9.8 Ei ole alust arvata, et V. M. paneks vabaduses toime kuritegusid. V. M-il on pere toetus ja seegi vähendab kuritegude toimepaneku riski. 9.9 Ringkonnakohus viitab valesti kaheksale kehtivale väärteokaristusele. Kehtivaid karistusi on V. M-il viis ja needki kiiruse ületamise ja turvavööta sõitmise eest. Need rikkumised ei seondu kuidagi käesoleva kriminaalasjaga. 9.10 Kohus ei saanud tugineda arhiveeritud karistustele. Isikut ei saa lõputult "häbimärgistada": kunagi peab saabuma õigusrahu ja teadmine, et vanu sündmusi enam ei puudutata. Ka ainuüksi asjaolu, et kuriteod leidsid aset tervelt üksteist ja kaheksa aastat tagasi, ei võimalda neid praegu V. Mile ette heita. 9.11 Väidetava peksmise osas pole V. M-ile kahtlustust esitatud ja isegi kui oleks, ei saaks sellest teha järeldust, et V. M. võiks tulevikus tulirelvi käidelda. 9.12 V. M-ile ette heidetav kuritegu pole eriti raske, sest selle eest võidakse vangistuse kõrval mõista ka rahaline karistus. II Vastus kaebusele
  33. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja põhjendab oma seisukohta nii. 10.1 Põhjendatud kuriteokahtluse osas saab tugineda A. T. tulistamisele hoolimata asjaolust, et selles teos ei ole V. M-ile kahtlustust esitatud. Kohtueelne menetlus on alles pooleli. Näiteks on määratud ekspertiisid, mille tulemusi veel teada ei ole. See aga ei tähenda, et seni kogutud tõendeid ei saa praeguses vahistamismenetluses arvesse võtta. 10.2 Ka saab arvestada seda, et ühe tunnistaja väitel peksis V. M.
  34. oktoobril 2015 koos kaaslastega inimesi. 10.3 Ei ole usutav, et V. M. tegi kohtuistungil relvast rääkides kohatut nalja, kuivõrd kaaluti sedavõrd tõsist kahtlustatava põhiõiguste riivet nagu vahistamine. 10.4 Vahistamisaluse osas tohtis tugineda arhiveeritud karistustele, sest neist ilmneb, et V. M-il on kalduvus sooritada kuritegusid grupis. Oluline on see, et ringkonnakohus ei kasutanud karistusregistri arhiivis olevaid andmeid mitte kuriteokahtluse põhjendamiseks, vaid V. M-i käitumise iseloomustamiseks. 10.5 Riigikohtu praktika kohaselt saab vahistamismenetluses arvesse võtta ka sellises menetluses kogutud tõendeid, milles pole veel jõustunud kohtuotsuseni jõutud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega eeldab isiku vahistamine kõigepealt piisavat kahtlust selle kohta, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo (põhjendatud kuriteokahtlus) ja teiseks alust arvata, et vahistatav hakkaks vabaduses olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või panema jätkuvalt toime kuritegusid (vahistamisalus). I Kuriteokahtlus
  36. V. M-i kahtlustatakse KarS § 418 lg 2 p 3 järgi selles, et ta valdas ja hoidis koos R. R-i, J. M-i ja M. A-ga
  37. novembril 2015 Paides sõiduautos Saab püstolit Browning ja 56 padrunit.
  38. V. M-ile esitatud kahtlustus hõlmab kahte KarS § 418 lg 1 koosseisuobjekti: padruneid ja püstolit. Kuriteokahtlusest ei saa rääkida juhul, kui kahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud ilmselgelt ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. oktoobri
  40. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 9 ja
  41. veebruari
  42. a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 19). Vahistamismenetluses esitatud tõendite põhjal saab üheselt öelda, et V. M-i ei saa kahtlustada KarS § 418 järgi laskemoona käitlemises. Nimelt on selle sätte järgi karistatav laskemoona ebaseaduslik käitlemine üksnes juhul, kui käideldud laskemoona kogus on oluline. Olulise koguse mõiste tuleb sisustada relvaseaduse (RelvaS) alusel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  43. aprilli
  44. a otsus asjas nr 3-1-1-8-11, p 19 ja
  45. septembri
  46. a otsus asjas nr 3-1-1-58-11, p 11). RelvaS § 46 lg 4 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 100 püstolipadrunit. Praegu kahtlustatakse aga V. M-i 56 padruni käitlemises, mistõttu ei saa senises menetluses kogutud tõendite alusel püstitada hüpoteesi, et vahistatav pani padruneid käideldes toime kuriteo. Küll aga saab KarS § 418 lg 1 kohaseks koosseisuobjektiks pidada püstolit Browning, sest see on tulenevalt RelvaS § 12 lg 1 p-st 2 tulirelv.
  47. Koosseisuteona on V. M-ile heidetud ette püstoli hoidmist ja valdamist. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et vahistamise ajaks ei olnud kogutud piisavalt tõendeid, mis oleks võimaldanud tõsikindlalt tuvastada, et V. M. hoidis ja valdas kõnealust tulirelva. Kuid põhjendatud kuriteokahtlus ei saa ega pea veel tähendama kuriteo toimepanemise tõsikindlat tuvastamist. Vastupidi: põhjendatud kuriteokahtlusest saab rääkida juba siis, kui kohtul kujuneb veendumus, et vahistatav võib suure tõenäosusega olla kuriteo toimepanija (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. detsembri
  49. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 10 ja
  50. detsembri
  51. a määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p 7.1).
  52. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et sõiduautos Saab oli tulirelv ja padrunid, ning et selles viibinud isikud olid omavahel sõbrad või tuttavad – nad rääkisid üksteisega küllaltki avatult ja eeldatavasti ka autos olnud relvast. Sellise omavahelise suhtlemise tõenäosust suurendab asjaolu, et enne kinnipidamist sõitsid nad Saabiga ringi juba mitu tundi, tehes vahepeal peatusi. Arvestada tuleb ka seda, kuidas käitusid Saabis viibinud isikud pärast politseilt peatumismärguande saamist. Auto jätkas liikumist ja enne peatumist visati selle aknast välja padruneid. See annab aluse seada kahtluse alla ka V. M-i väiteid selle kohta, et tema ei tea, kes padrunid välja viskas. Seda enam olukorras, kus üks padrunitest leiti ka tagaistmelt, kus istus V. M.
  53. Seega oli kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtul talle esitatud andmete pinnalt piisavalt alust kahtlustada, et V. M. suure tõenäosusega hoidis ja valdas sõiduautost Saab leitud relva. Kas see kahtlustus kinnitust leiab, sõltub sellest, milliseid tõendeid kogutakse edasises menetluses. II Vahistamisalus
  54. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kindla elu- ja töökohaga V. M-i puhul ei saa pakkumineku oht olla vahistamise aluseks põhjendusega, et talle võidakse kunagi esitada kahtlustus tapmiskatses (ja ta võib hirmust range karistuse ees menetlusest kõrvale hoiduma hakata).
  55. Kuid erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et nõuetekohaselt on põhjendamata jäänud V. M-i poolt uute kuritegude toimepanemise oht tema vahistamise alusena.
  56. Esiteks ei ole lubatav kahtlustatava retsidiivsusriski hinnates tugineda karistusregistri arhiivi kantud andmetele. Kaebaja märgib õigesti, et karistusregistri seaduse § 5 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil arhiveeritud andmeid arvestada saab ja et vahistamismenetlust see loetelu ei sisalda. Niisiis ei saa vahistamistaotlust lahendav kohus toetuda arhiveeritud andmetele kuriteokahtluse ega vahistamisaluse osas.
  57. V. M-i poolt tulevikus kuritegude toimepanemise hüpotees ei saa rajaneda ka asjaolule, et teda on mitu korda väärtegude toime panemise eest karistatud. Üldiselt ja abstraktselt ei ole väärteokaristusest õiguspoliitiliselt võimalik tuletada automaatselt ka kuriteo toimepanemise kahtlust. Samas ei ole kohtupraktika kohaselt välistatud, et teatud spetsiifilised varasemad süüteod annavad näiteks tulenevalt oma iseloomust või toimepanemise asjaoludest aluse püstitada hüpotees, et isik võib ka tulevikus kuritegusid sooritama hakata. Nii on see tihtipeale nt sõltuvuskuritegude puhul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  58. detsembri
  59. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15 ja
  60. detsembri
  61. a määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p 10.1). Seega saab vahistatava varasemaid süütegusid arvestada tema kahjuks juhul, kui varasemate süütegude ja isikult tulevikus oodatavate kuritegude vahel esineb mingi õiguslikult relevantne seos. Kolleegiumi hinnangul ei saa aga kuidagi öelda, et V. M-i liiklussüüteod (kiiruse ületamine ja turvavööta sõitmine) annavad aluse väita, et vahistatav võib tulevikus panna toime vägivallakuritegusid. Seetõttu ei ole V. M-i karistatus väärtegude eest praeguses vahistamismenetluses asjasse puutuv.
  62. Kolleegiumi hinnangul ei ole retsidiivsusriski vaagides võimalik võtta arvesse ka seda, et väidetavalt oli V. M. oma kinnipidamisele eelnenud õhtul autos, millest tulistati A. T. autot, ja et väidetavalt peksis vahistatav
  63. oktoobril 2015 koos kaaslastega kahte inimest. Seoses nende juhtumitega ei kahtlustata V. M-i üheski kuriteos. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et kunagi kogutakse piisavalt tõendeid, mille põhjal saaks V. M-i lugeda mõnes kuriteos kahtlustatavaks, ei anna alust väita, et V. M. võib hakata tulevikus kuritegusid toime panema. Asjakohane pole prokuröri viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  64. aprilli
  65. a määrusele asjas nr 3-1-1-32-12, kus märgitakse retsidiivsusriskist kõneldes, et mõnikord võib tugineda ka sellele, et isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus, milles pole veel jõustunud kohtuotsuseni jõutud: olukorda, kus pole kogutud piisavalt tõendeid isegi sellises ulatuses, et isikut kuriteos kahtlustatavaks pidada, saati siis talle süüdistust esitada, ei saa samastada situatsiooniga, kus isiku suhtes toimub juba kohtumenetlus. Seetõttu on väidetavat tulistamist ja peksmist puudutavad argumendid paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta.
  66. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikas on vahistamistaotluse lahendamisel aktsepteeritud ka võimalust esitada lisatõendeid määruskaebemenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  67. veebruari
  68. a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p-d 14–17). Muu hulgas saaks näiteks prokurör esitada kõrgema astme kohtule määruskaebemenetluse kestel kogutud tõendeid, mis kinnitaksid vahistamisaluse olemasolu. Praegu prokurör Riigikohtule esitatud vastuses määruskaebusele mingeid uusi asjaolusid puutuvalt käesoleva määruse eelmises punktis kajastatud väidetavasse tulistamisse ja peksmisesse ning V. M-i seotusesse nende tegudega välja toonud ei ole. III Kokkuvõte
  69. Eeltoodu alusel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 7 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
  70. detsembri
  71. a kohtumääruse, millega tühistati Pärnu Maakohtu
  72. novembri
  73. a määrus ja vabastab V. M-i viivitamatult vahi alt. V. M-i kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.