) § 664 lg-te 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa hoolekandeasutus esitada määruskaebust maakohtu määruse peale.
kohaselt võib kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning
lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Hoolekandeasutuse esitatud määruskaebusest nähtub, et ta vaidlustab maakohtu määruse, millega maakohus paigutas puudutatud isiku I tema tahte vastaselt üheks aastaks kinnisesse asutusse saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Kui isik on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel, esitab isiku eestkostja või elukohajärgne valla- või linnavalitsus SHS § 1116 järgi Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kohtumääruse isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohta. SHS § 1117 lg 1 järgi väljastab Sotsiaalkindlustusamet ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikule suunamisotsuse, milles märgitakse SHS § 1117 lg 2 p 4 järgi mh selle erihoolekandeteenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, kelle juurde isik teenust saama suunatakse. Sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad isikule SHS § 1117 lg 5 järgi Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Seega otsustatakse erihoolekandeteenuse osutaja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega, mitte kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldeteenusele paigutamise kohta.
lg 1 p 1-3 kohaselt märgitakse isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses isik, kes kinnisesse asutusse paigutatakse, kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjeldus ja kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg. Määruses ei märgita teenuse osutajat. Kuna maakohtu määrusest ei tulene hoolekandeasutusele õigusi ja kohustusi, ei ole hoolekandeasutus kinnine asutus
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hoolekandeasutuse juhatuse liige esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja kontrollida
põhiseaduspärasust kinnise asutuse juhi määruskaebuse esitamise õiguse aspektist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hoolekandeasutusel õigus esitada
Ringkonnakohtu vastupidine tõlgendus on väär, sest selle järgi ei oleks ühelgi juhul kinnise asutuse juhil õigust esitada määruskaebust kinnisesse asutusse esmakordsel paigutamisel, mis aga muudaks
§-s 543 sisalduva fraasi "kinnise asutuse juht" sisutühjaks. Määruskaebuse esitanud hoolekandeasutus on ainuke asutus, kes osutab kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust, mistõttu on iga seda teenust sisaldav kohtulahend talle täitmiseks kohustuslik. Ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutusel õigust esitada isiku tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale määruskaebust, on põhiseadusega vastuolus, sest see ei võimalda hoolekandeasutusel kaitsta oma õigusi ja huve. Kuigi hoolekandeasutus ei ole selles kohtuasjas menetlusosaline, kohustab lahend teda teenust osutama, mistõttu tuleb talle tagada ka kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumine kui piirang ei oleks kohane ega proportsionaalne. SHS § 19 lg 6 p-s 1 sätestatud hoolekandeasutuse õigus avaldada oma nägemust isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamist ei vasta menetlusökonoomia põhimõttele ja koormab ülemäära kohtuid.
lg 3 alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemiseks. 13. Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et hoolekandeasutuse juht ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega maakohus otsustas paigutada isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusele põhjendusel, et sellest kohtumäärusest ei tulene hoolekandeasutusele õigusi ega kohustusi. Sellest tulenevalt jättis ringkonnakohus vääralt määruskaebuse
14. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et nii ringkonnakohus kui ka määruskaebuse esitaja on ekslikult samastanud
§-s 543 nimetatud kinnise asutuse juhi määruskaebuse esitamise õiguse hoolekandeasutuse määruskaebuse esitamise õigusega. Kuna viidatud sättest tuleneb otseselt kinnise asutuse juhi kaebeõigus, saab viidatud sätte järgi esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale üksnes kinnise asutuse juht. Praeguses asjas on nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgitud kaebuse esitajaks hoolekandeasutus (AS Hoolekandeteenused). Ringkonnakohtule on hoolekandeasutus esitanud määruskaebuse oma seadusliku esindaja (juhatuse liikme) kaudu ning Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel. Hoolimata ekslikust tähistusest, saab kolleegiumi hinnangul lugeda, et mõlemad määruskaebused esitas hoolekandeasutuse juhatuse liige kui kinnise asutuse juht. Seega on määruskaebuse nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitanud
§s 543 nimetatud isik (kinnise asutuse juht). 15. Kolleegium juhib tähelepanu, et
järgi koosmõjus § 536 lg 2 p-ga 4 saab kinnise asutuse juht esitada kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale määruskaebuse nii juhul, kui kinnise asutuse juht on maakohtu menetluses ära kuulatud (s.o eelkõige juhul, kui isik on juba paigutatud kinnisesse asutusse ja kinnise asutuse juht on juba teada ning otsustatakse isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise üle (
¹)), kui ka juhul, kui kinnise asutuse juht ei ole maakohtu menetluses osalenud (s.o juhul, kui tegemist on isiku esmakordse kinnisesse asutusse paigutamisega, mistõttu ei ole maakohtu menetluse ajal veel teada, kas ja millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse). Asjaolu, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses ei märgita, millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse, ei tähenda seda, et kinnise asutuse juhil ei oleks
§-s 543 sätestatud kaebeõigust. Õige on ringkonnakohtu viide sellele, et enne
§-s 543 sätestatut mõista nii, et selle kinnise asutuse, kuhu isik Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega suunatakse, juhil on õigus esitada isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale määruskaebus. Määruskaebuse esitamise õigust ei muuda ka asjaolu, et enne
lg 4 esimese lause alusel hoolekandeasutuse juhi määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes selle tasus. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule menetlemiseks, jääb menetluskulude jaotus
Malle Seppik, Jaak Luik, Villu Kõve
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.