) § 175 lg 2 tähenduses ka tütarettevõtte (hageja) töötajaks. Kohtul tuleb kontrollida, kas hagejal on tekkinud kohustus tasuda O. Järvele 60 eurot töötunni eest. Selleks tuleks hagejalt välja nõuda leping, millest selline kohustus tuleneb, ja maksekorraldus.
lg-s 2 on mainitud ainult menetlusosalise töötajat, mitte temaga ühte gruppi kuuluva või emaettevõtte töötajat. Hageja esindaja kirjalike ütluste ning Maksu- ja Tolliameti e-päringuga on tõendatud, et O. Järve ei ole hageja töötaja ja hageja ei ole talle väljamakseid teinud, mistõttu
Kostja esitas vastuväite, et on tõendamata, et hagejal tekkis kohustus O. Järvele õigusabi eest tasuda. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu lahend 3-2-1-65-13, p-d 16 ja 18). Hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostja esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Tulenevalt
lg-st 6 ei ole hageja kohustatud menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, v.a juhul kui kohus peab seda vajalikuks. Kuna menetluskulude nimekirjas on kõik vajalikud andmed esile toodud ning kohtul ei ole põhjust nendes kahelda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Tulenevalt eeltoodust jättis maakohus rahuldamata kostja taotlused nõuda välja tõendid. Maakohus asus seiskohale, et hageja esindaja tunnihind 60 eurot on mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirjas on välja toodud õigusabitoimingud 40 tunni ulatuses. Maakohus luges põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 33,75 tunni ulatuses 2025 (33,75 × 60) eurot.
lg 2 järgi lepingulise esindaja kulude hüvitamine välistatud ka juhul, kui esindaja on töölepingu sõlminud menetlusosalise emaettevõttega. Kuigi Swedbank AS-ile kuulub 100% hageja aktsiatest, on tegemist iseseisvate juriidiliste isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa
lg-s 2 sätestatud menetlusosalise töötaja mõistet laiendada hageja emaettevõtte töötajale. Maakohus on leidnud õigesti, et asjaolust, et hageja on Swedbank AS-i tütarettevõte ning nad kuuluvad ühte gruppi, ei saa järeldada, et nendel on ühised töötajad. Praegusel juhul esindas hagejat menetluses Swedbank AS-i töötaja, mitte hageja töötaja, ning järelikult on
Vastusena määruskaebuse väitele, mille kohaselt on hagejal õigusabikulude tekkimine tõendamata, märkis ringkonnakohus, et hageja on praegusel juhul usutavalt selgitanud, et hageja ja Swedbank ASi vahel on õigusabikokkulepe, ning on esitanud kohtule nõuetekohase menetluskulude nimekirja, millest nähtuvad osutatud õigusabitoimingud ja nende maht. Seega ei ole põhjust eeldada, et hagejal ei ole õigusabikulude tasumise kohustust tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei olnud kostjale hageja lepingulise esindaja kulu ettenähtav. Hageja esitatud volikirjast nähtub üheselt, et hagejat on menetluses esindanud Swedbank AS-i töötaja, mitte hageja töötaja. Kostjal ei saanud menetluses tekkida põhjendatud ootust, et vastaspoolele ei teki lepingulise esindaja kulusid. Maakohus ei ole rikkunud protsessinorme kostja tõendite väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmisel. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtule esitatud kostja taotlus tõendite väljanõudmiseks. Hageja lepinguline esindaja O. Järve on Swedbank AS-i töötaja ning osales menetluses volikirja alusel. Hageja on selgitanud, et hageja ja Swedbank AS-i vahel on õigusabikokkulepe ning seega ei pidanudki hageja tegema väljamakseid O. Järvele, kes saab oma töötasu töölepingu alusel Swedbank AS-ilt. Maakohus on Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes tuvastanud, et O. Järve ei ole hageja töötaja. Lisaks on Riigikohus määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 18 leidnud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude hüvitamise eelduseks kuludokumentide esitamine ning kostja taotlused dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta välja mõistmata esindajakulud 2025 eurot. On tõendamata, et hagejal oleks tekkinud kohustus tasuda õigusteenuse eest. Kuigi tasumise kohta ei pea esitama dokumente, on õigusabikulude väljamõistmise eeltingimus kulude tasumise kohustuse tekkimine (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16 ja 18). Kohtud on selle kohustuse tekkimist hinnanud vaid ütluste alusel, ühtegi dokumenti (sh väidetavat õigusabikokkulepet Swedbank AS-iga) ei ole selle kohta esitatud. Hageja ise on kinnitanud, et esindaja ei ole saanud temalt mingeid väljamakseid.
lg 2 mõttest tulenevalt on kulude hüvitamine välistatud ka siis, kui esindaja on töölepingu sõlminud menetlusosalise emaettevõttega. O. Järve täitis oma tööülesandeid. Õigusabikulude tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav, kuna hagejat esindas kogu kohtumenetluse vältel hageja või temaga ühte gruppi kuuluva struktuuriüksuse töötaja. Kohtud jätsid alusetult kogumata asjas olulise tähtsusega tõendid, mh selle kohta, kas hagejal on tekkinud õigusabikulu tasumise kohustus. 9. Hageja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja jäi varasemate seisukohtade juurde ning juhtis lisaks tähelepanu Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus kostjalt hageja kasuks õigusabikuluna 2025 euro väljamõistmise kohta. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas (millega on koostoimes maakohtu määruse muutmata jätmisega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 5796 eurot 79 senti ning jäetud välja mõistmata õigusabikulu 375 eurot) on ringkonnakohtu määrus jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega
lg 2 kohta.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja sama lõike teise lause järgi on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 2 kohaselt võib menetlusosalise töötaja või teenistuja olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks.
lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, st muid kulusid ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et
lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sealhulgas ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (Riigikohtu
lg 6 esimese ja teise lause kohaselt peab õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama siiski üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Kolleegiumi arvates peab kohus õigusabikulude hüvitamise (menetluskulude kindlaksmääramise) määruses, sõltumata sellest, kas ta kohaldas
lg 6 esimest lauset või mitte, tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma. Praeguses asjas ei ole ringkonnakohus tuvastanud väidetava suulise õigusabilepingu sisu, st mh seda, kas õigusabileping sisaldas ka hageja kohustust tasuda Swedbank AS-ile viimase töötaja osutatud õigusabi eest. Hageja ise on selgitanud, et otse esindajale ei ole tema mingit tasu maksnud. 14. Kolleegium selgitab lisaks seda, et praeguses asjas ei oleks õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks piisanud ka sellest, et õigusabileping oleks sisaldanud kokkulepet hageja kohustuse kohta tasuda Swedbank AS-ile viimase töötaja osutatud õigusabi eest. Kolleegium leiab, et praeguses asjas kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamise juhul tuleb
lg-t 6 tõlgendada nii, et tekkinud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks peab olema üks juriidiline isik esitanud teisele juriidilisele isikule arve õigusabikulude tasumiseks. Vastasel korral ei saa eeldada, et menetlusosalisel (praegusel juhul hagejal) oleks tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustus. Eelduslikult sai hageja lepinguline esindaja tavapärast kuupõhist töötasu hageja emaettevõtjalt Swedbank AS-ilt, mitte nn projektipõhist tasu nt käsunduslepingu alusel igas tsiviilasjas esindustoimingute tegemise eest. Sellisel juhul ei saa aga ilma arve kohtule esitamiseta mõista hageja kasuks välja menetluskulusid, mille kandmise kohustust ei ole hagejal tekkinud. Nimetatu tähendab, et praegusel juhul pidanuks kohus
lg 1 alusel määrama menetlusosalisele tähtaja menetluskulusid tõendavate kuludokumentide (arve) esitamiseks.
Kuigi kontserni kuuluvad äriühingud võivad omavahelisel kokkuleppel korraldada endi esindamise kohtumenetlustes ainult ühe ettevõtja juristide abil, tuleb see esindamine vormistada korrektselt ka selles tähenduses (kuludokumentide osas), et esindamisega tekkinud menetluskulud oleks võimalik vastaspoolelt välja mõista. 16.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
Tambet Tampuu, Ants Kull, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.