) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hagejad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad paluvad tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks
alates
lg 3 kohta, paluvad hagejad tunnistada
lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne 31. detsembrit 2014.
lg 3 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning § 24 lg-ga 5 (edasikaebeõigus) ja §-ga 32 (omandiõigus).
lg 3 annab sisuliselt ringkonnakohtule õiguse otsustada, kas ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata või mitte, ning sellist ringkonnakohtu otsustust ei saa edasikaebe korras kontrollida. Puudub analoogia
lg 1 teise lausega, kuna selles on seadusandja määranud kindlaks olukorrad, mil Riigikohtule kaevata ei saa. Alternatiivselt on Riigikohtusse määruskaebuse esitamise õiguse äravõtmine kohtumenetluse kestel vastuolus PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Kuna ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust, tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule.
Tallinna Ringkonnakohus on praeguses asjas tuginenud nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et
Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu
Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas
Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule. 12. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada
lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Riigikohtu üldkogu ei pidanud 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsuses õigeks lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt üldkogu otsuse p 84). Kolleegium järgib seda seisukohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt põhjendatud määrusega. 13.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.