← Eesti

3-2-1-97-15

Obsah (4)§ 178§ 667§ 696§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-97-15 Määruse kuupäev Tartu, 10. veebruar 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak

) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa

§ 178lg 3 kolmanda lause tõttu edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hagejad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad paluvad tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks

alates

  1. jaanuarist 2015 kehtiva § 178 lg
  2. Alternatiivselt, kui Riigikohus ei rahulda taotlust

§ 178

lg 3 kohta, paluvad hagejad tunnistada

§ 178

lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne 31. detsembrit 2014.

§ 178

lg 3 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning § 24 lg-ga 5 (edasikaebeõigus) ja §-ga 32 (omandiõigus).

§ 178

lg 3 annab sisuliselt ringkonnakohtule õiguse otsustada, kas ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata või mitte, ning sellist ringkonnakohtu otsustust ei saa edasikaebe korras kontrollida. Puudub analoogia

§ 667

lg 1 teise lausega, kuna selles on seadusandja määranud kindlaks olukorrad, mil Riigikohtule kaevata ei saa. Alternatiivselt on Riigikohtusse määruskaebuse esitamise õiguse äravõtmine kohtumenetluse kestel vastuolus PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Kuna ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust, tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule.

  1. Kostjad leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  3. Riigikohtu üldkogu tunnistas
  4. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega

§ 178lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Tallinna Ringkonnakohus on praeguses asjas tuginenud nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et

§ 178lg 3 on kehtetuks tunnistatud üksnes edasiulatuvalt.

Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu

  1. juuni
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-11-14, p 130). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.
  3. Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada

§ 696lg-t 1.

Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas

§ 696lg 1 teises lauses sätestatuga.

Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule. 12. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada

§ 667

lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Riigikohtu üldkogu ei pidanud 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsuses õigeks lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt üldkogu otsuse p 84). Kolleegium järgib seda seisukohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt põhjendatud määrusega. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lõike 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.