Obsah (4)

§ 25§ 27§ 55§ 75

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-80-15 17.

) § 27 lg 1 2. lause järgi peab dokumendile olema lisatud digitaal​allkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel.

sätetest on võimalik kõrvale kalduda eri​seaduses sätestatu alusel. Praegusel juhul on erisätteks määruse nr 10 § 17 lg 6, mille järgi saade​takse taotlejale taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõte. Seetõttu ei tule

sätteid arvestada. 5.

1. Lähtuvalt eeltoodust hakkas SA Erametsakeskus
2. oktoobri
3. a käskkirjale vaide esitamise tähtaeg kulgema
4. oktoobril
5. Ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks aluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
6. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
7. veebruari
8. a määruse peale
9. oktoobri
10. a käskkirja ja menetluskulusid puudutavas osas.
11. Tallinna Ringkonnakohus jättis
12. juuli
13. a määrusega haldusasjas nr 3-15-179 MTÜ Kesk- Eesti Metsaomanikud määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. 7.
14. Vaidlust ei ole selle üle, et
15. oktoobri
16. a käskkiri samal päeval allkirjastati. Seega ei saa olla tegemist tühise haldusaktiga. 7.
17. Vastustaja on
18. oktoobri
19. a käskkirja kaebajale kättetoimetamisel õigesti tuginenud määru​se nr 10 § 17 lg-le 6, kuivõrd nimetatud sätte järgi saadetakse taotlejale otsuse koopia või väljavõte. Sellist kättetoimetamist võimaldab

§ 25lg 1.

7.

1. Digiallkirja kinnituslehe puudumine ei saanud kaebajat haldusakti sisu või kehtivuse osas eksitusse viia. 7.
2. Pole põhjust mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja välise õigusabi kulusid, sest vaidlused toetuste väljastamise üle ei välju vastustaja põhitegevuse raamest. Menetluskulud jäävad menetlus​osaliste endi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Haldus​kohtu määruse resolutsiooni p-d 4–8 ja Tallinna Ringkonnakohtu määruse ning mõista kaebaja kasuks SA-lt Erametsakeskus välja menetlus​kulud. 8.
4. Kaebaja hinnangul olid
5. oktoobril 2014 ja
6. oktoobril 2014 talle edastatud käskkirjad tühised ning seetõttu ei hakanud käskkiri enne
7. novembri
8. a kättetoimetamist kehtima. Kaebaja pöördus mõistliku aja jooksul käskkirja andja poole korrektselt allkirjastatud käskkirja õigus​päraseks kättetoimetamiseks. Seetõttu hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema alates
9. novembrist 2015 ning see ei olnud vaide esitamise ajal (
10. novembril 2014) möödunud. 8.
11. Kaebaja hinnangul ei saatnud vastustaja talle otsuse koopiat või selle väljavõtet, vaid saatis
12. oktoobril 2014 ja
13. oktoobril 2014 kehtetu otsuse. Mingit märget, et tegu oleks koopia või välja​võttega, otsusel ei olnud. 8.
14. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et määruse nr 10 § 17 lg 6 on

suhtes erisäte, mistõttu

-s haldusaktile kehtestatud kättetoimetamise kord ei kohaldu. Määrus ei saa olla eriseadus

suhtes.

1. SA Erametsakeskus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et nii haldus- kui ka ringkonna​kohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et kaebaja esitas vaide hilinenult. 9.
2. Kaebaja sai vaidlusaluse käskkirja kätte määruse nr 10 § 17 lg 6 kohaselt
3. oktoobril 2014, mistõttu hakkas alates
4. oktoobrist 2014 kulgema kaebuse või vaide esitamise tähtaeg. 9.
5. Vastustaja märgib, et haldusakti vaidlustamiseks seadusega ette nähtud 30-päevase kaebetähtaja kulgema hakkamine ei ole seaduse kohaselt otseselt seotud haldusakti kättetoimetamise hetkega. Kaebetähtaeg hakkab kulgema muu hulgas alates hetkest, millal isik oleks pidanud teada saama vaidlustatavast haldusaktist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Asjas on vaidlus selle üle, kas SA Erametsakeskus
7. oktoobri
8. a käskkirja nr 5-1/14/151 kaebajale saatmise viis oli nõuetekohane, kas võimalikud puudused saatmisel mõjutasid vaidlustamis​tähtaja kulgema hakkamist ning kas kaebaja on vaide esitanud tähtaegselt.
9. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
10. märtsi
11. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 13; Riigikohtu halduskolleegiumi
12. detsembri
13. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 13). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kätte​toimetamise kohustuslik viis.
14. Kättetoimetamine on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavi​tamise. Haldusmenetluse seadus reguleerib muu hulgas elektroonilist kättetoimetamist –

§ 27

lg 1 järgi saadetakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektron​posti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral digitaalne tempel. Metsaseaduse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse metsaseadusega sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse metsaseaduse erisusi. Metsaseaduse § 10 lg 11 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 10 § 17 lg 6 sätestab, et taotlejale saadetakse elektrooniliselt või posti teel taotluses märgitud aadressil taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõte. 13. Vastustaja on vaidlusaluse käskkirja saatnud kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile. Pooled ei vaidle selle üle, kas käskkirja teatavaks​tegemine selle kaebaja e-posti aadressile saatmise teel oli lubatav. Pooled vaidlevad selle üle, kas 7. oktoobril 2014 kaebajale elektrooniliselt saadetud haldusaktile pidi olema lisatud digitaal​set allkirjastamist tõendavad andmed. 14. Allkiri on haldusakti osa (

§ 55

lg 4), mistõttu koopia haldusaktist kui tervikust peab sisal​dama ka koopiat allkirjast. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale

1. ja
2. oktoobril 2014 saadetud dokumentidel polnud digi​taalset ega füüsilist allkirja ega märget selle kohta, et tegemist on välja​võttega haldus​aktist. Siiski oli saadetud dokumendis allkirjastaja nime kohal märge "/allkirjastatud digitaalselt/" ning teise lehekülje lõpus märge "Koopia: MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud". Kolleegium on seisukohal, et neist märgetest pidi kaebaja mõistma, et haldusakt on antud ning talle sooviti edastada selle koopia. Koopia puudus ei olnud selline, mis takista​nuks kaebajal haldusakti sisuga tutvuda. Seetõttu tuleb käskkiri lugeda, kuigi puudulikult, kaebajale teatavaks tehtuks. Kolleegium märgib, et haldusmenetluse seaduse regulatsioon elektroonilise kättetoimetamise ja suhtluse kohta vajab seoses tehnika arengu ja elektroonilise suhtluse rohkusega täiendamist. 15.

§ 75

sätestab, et vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kuigi praeguses asjas toimus haldusakti teatavakstegemine puudusega, oli kaebajal võimalik haldusakti kogu tekstiga kohe tutvuda. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema

1. oktoobril 2014, kui kaebaja käskkirja koopia e-kirja teel kätte sai. Allkirjastatud haldus​akti saa​nuks kaebaja vastustajalt soovi korral välja nõuda vaidlustamistähtaja kestel ning samal ajal koostada vaide.
2. Isegi kui asuda seisukohale, et koopia puuduse tõttu võis kaebaja olla segaduses haldusaktile hinnangu andmisel, pöördus ta haldusorgani poole ebamõistlikult pika aja pärast. Seega ei saaks vaidlustamist pidada tähtaegseks ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 7 ja Riigi​kohtu vastava praktika kohaselt (vt nt
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-25-09, p 11). Korrekt​se haldusakti väljanõudmisega viivita​mist 31 päeva ei saa pidada mõistlikuks käitumiseks.
5. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium vastustaja, haldus- ja ringkonnakohtu lõpp​järeldusega, et vaie ja seetõttu ka kaebus on esitatud tähtaega ületades. Vaide esitamisega hilinemise tõttu ei saa kaebaja tugineda HKMS § 47 lg-le
6. Kaebetähtaja ennistamiseks pole mõjuvat põhjust. Seetõttu tuleb MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud määruskaebus jätta rahulda​mata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käes​oleva määruse põhjendustele.
7. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista õigusabikulud 480 eurot. Arvestades, et määrus​kaebus jääb rahuldamata ja seega jõusse halduskohtu määrus, millega menetlus lõpetati, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole Riigikohtule menetluskulude nime​kirja ega kuludokumente esitanud, jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Määrus​kaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 viimase lause alusel arvata riigituludesse. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving