RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 2 lg 4 alusel neile põhiseaduse §-s 37 sätestatud hariduse andmise tagama riik. Isegi kui tegemist oleks üldhariduskooliga, puudub Tallinna linnal kohustus kaebaja tegevuskulusid kanda, kuna EraKS §-s 222 sisalduv ülesanne on riiklik kohustus ning seega peaks vastavad kulud hüvitama riik; 3) kohtu hinnangul ei välista kooli tegevuse suunatus erivajadustega laste õppele kooli määratlemist (era)üldhariduskoolina.

§ 2

lg-s 4 sätestatu paneb riigile küll kohustuse tagada hariduslike erivajadustega õpilastele riigikoolide olemasolu, kuid selline regulatsioon ei piira hariduslike eri​vajadustega lastele õppe pakkumist ka muudes koolides; 4)

§ 2lg 4 ei välista kohalikule omavalitsusüksusele Era

KS § 222 lg-ga 1 pandud kohustust osaleda õigusaktides sätestatud ulatuses eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. EraKS § 222 ei erista üldhariduskoole selle alusel, kas koolis antakse põhiharidust hariduslike erivajadustega lastele või hariduslike erivajadusteta lastele; 5) põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et EraKS § 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist saab õigustada sellega, et tegemist on olemuslikult riigi ülesandega ning riik ei ole vastava kohustuse täitmiseks kohalikule omavalitsusüksusele raha eraldanud. Koolile tegevuskulude hüvitamist ei saa seada sõltuvusse riigilt rahastuse saamisest. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda;

1. Tallinna Halduskohtu selle otsuse peale esitas Tallinna linn apellatsioonkaebuse. Tallinna linn taotles Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238 tühistamist ning MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioon​kaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus asunud ebaõigele seisukohale, et Hilariuse kooli puhul on tegemist eraüldhariduskooliga, millega seonduvate kulude kandmisel kohaldub EraKS §
4. Hilariuse kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kool, millele kohaldatakse

§ 2lg 4 teist lauset.

Nimetatud sätte alusel on Eesti Vabariik kohustatud tagama hariduse andmise hariduslike erivajadustega õpilastele. Antud asjas oleks seega kohaseks vastustajaks Eesti Vabariik. EraKS §-s 222 sätestatud erakoolide tegevuskulude hüvitamise regulatsioon ei ole mõeldud riigi

§ 2lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmisest vabastamiseks.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega haldusasjas nr 3-13-70238 jäeti Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsus selles asjas muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Kõigile Tallinna linna vastuväidetele on esimese astme kohus esitanud ammendava vastuse.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a kohtuotsusele esitas kassatsioonkaebuse Tallinna linn. Kassaator taotles Tallinna Halduskohtu
7. märtsi
8. a kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonna​kohtu
9. veebruari
10. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238 tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega jätta MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. Tallinna linna kassatsioonkaebuse põhjendused on sisuliselt samad, mis Tallinna linn esitas juba apellatsioonkaebuses. Kassatsioon rajaneb eelkõige väitel, et kohus on ekslikult pidanud vastustaja poolt peetavat kooli eraüldhariduskooliks, millega seonduvate kulude kandmisele kohaldub EraKS §
12. Hilariuse kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kool.

§ 2

lg 4 teisest lausest tulenevalt on Eesti Vabariik kohustatud tagama hariduse andmise hariduslike erivajadustega õpilastele ja seega peaks kaebaja kooli tegevuskulude katmise nõuded esitama Eesti Vabariigi vastu ning nende kulude nõudmine Tallinna linnalt pole õiguspärane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Vaidlus puudub, et Hilariuse kool on erakool, mis õpetab hariduslike erivajadustega õpilasi. Vaatamata õpilaste ja õppekavade erisustele on Hilariuse kool käsitatav üldharidust andva põhi​koolina, s.o üldhariduskoolina. Kassaatori väide, et

§ 2lg-st 4 tulenevalt ei laiene hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolile Era

KS § 222 tulenev erakooli tegevuskulude kohaliku omavalitsuse poolt kandmise kohustus, on ekslik. 12.

§ 2

lg 4 sätestab, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumis​puudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetulekuja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

§ 2

lg 4 määratleb seega hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamise ja ülalpidamise riigi ülesandena.

§ 2

lg 4 ei käsitle samas hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud eraüldhariduskoolide finantseerimise küsimusi. Asjaolust, et

§ 2

lg-st 4 tuleneb riigi kohustus vastavate haridusasutuste asutamiseks ja ülalpidamiseks, ei tulene piiranguid hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamiseks munitsipaal​koolidena või erakoolidena. 13. Eelnevast järeldub, et EraKS § 222 lg 1, mis paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, on vaatamata

§ 2

lg-le 4 kohaldatav ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppele suunatud eraüldharidus​koolide puhul. Riigil on PS § 154 lg 2 kohaselt õigus panna seadusega kohalikule omavalitsusele kohustusi. EraKS §-s 222 sätestatud kohustus on üks sellistest kohalikule omavalitsusele pandud riiklikest kohustustest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-4-1-26-14). Omavalitsusüksus ei saa vaidlustada riiklikku kohustust kui sellist, küll aga nõuda PS § 154 lg 2 teisele lausele tuginedes, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kantakse riigieelarvest. Kolleegium rõhutab, et sotsiaalselt olulise riikliku ülesande täitmiseks tuleb vajalikud vahendid eraldada õigeaegselt ja viisil, mis ei sea ülesande täitmist sõltuvusse konkreetse kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusest. Kuivõrd EraKS §-s 222 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus on jätkuvalt seadusjõus, on eraüldhariduskoolidel ka õigus esitada sellest sättest tulenev nõue kooli tegevuskulude katmiseks vahetult kohalike oma​valitsuste, mitte aga riigi vastu.
3. Käesoleva ajani puudub korrektne õiguslik regulatsioon kohalikele omavalitsustele nende poolt EraKS § 222 alusel tehtud kulutuste hüvitamiseks riigi poolt. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole riik konkreetsel juhul Tallinna linnale EraKS § 222 pandud kohustuse täitmiseks vajalikku raha ka eraldanud. Riigikohtu üldkogu
4. märtsi
5. a otsuses asjas nr 3-4-1-8-09 leitakse, et oma​valitsusüksusele peab olema tagatud võimalus end seadusega pandud riiklike kohustuste mitte​täieliku rahastamise korral kohtus kaitsta. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas
6. mai
7. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-14, et sellises olukorras võib kohalik omavalitsus oma õiguste kaitseks esitada kohustamiskaebuse riigi vastu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2, § 44 lg 4). Juhul, kui kohaliku omavalitsuse enda põhiülesande täitmine (nt munitsi​paal​kooli pidamine) peaks kohtumenetluse kestuse tõttu osutuma raskendatuks või võimatuks, on kohtul õigus kaaluda esialgse õiguskaitse rakendamist ning vajaduse korral kohustada riiki eraldama vaidlus​alused summad kohalikule omavalitsusele enne vaidluse lõppu HKMS §-des 249–254 nimetatud alustel ja korras.
8. Kohtuasja materjalid (toimiku lk 138–139) sisaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi
9. veebruari
10. a e-kirja kohalikele omavalitsustele, milles rõhutatakse, et kohalikud oma​valitsused saavad aastatel 2011–2014 kantud erakooliga arveldamise kulude hüvitamist nõuda riigilt kohtu kaudu ning Riigikohtu lahendid ei anna kohalikele omavalitsustele õigust varem kantud kulude automaatsele hüvitamisele riigi poolt. Seadmata kahtluse alla kohalike omavalitsuste õigust kohtulikule kaitsele, on Riigikohtu halduskolleegium
11. jaanuari
12. a otsuses asjas nr 3-3-1-4115 rõhutanud, et vaatamata asjakohaste eriregulatsioonide kestvale puudumisele ei pea kolleegium asjakohaste kohtulahendite olemasolul halduskandjate vaheliste rahastamise küsimuste kestvat lahendamist kohtuvõimu vahendusel mõistlikuks. Seetõttu tuleb nende küsimuste lahendamisel esma​järjekorras kasutada ökonoomsemaid haldusesiseseid menetlusi. Sellel seisukohal on kolleegium jätkuvalt.
13. Eeltoodust lähtuvalt jääb Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab Tallinna Ringkonnakohtu
14. veebruari
15. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades ringkonna​kohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Tallinna linna tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise nõuet. Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld