3-1-1-18-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-18-16

1. veebruar 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma E.B väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-155740 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.B kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli Teised kassatsioonimenetluse Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. veebruar 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsus E.B karistamises liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
8. Kaitsja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur koostas
10. mail 2015 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis E.B samal päeval kell 14.56 Tallinnas Ehitajate tee ja Männiliiva ristmikul suunaga Pärnu mnt poole mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 96 ± 3 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Sellega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h ja rikkus liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 3 kirjeldatud väärteo.
11. PPA Põhja prefektuuri
12. juuni
13. a otsusega karistati E.B LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.
14. Menetlusalune isik esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes karistuse kergendamist.
15. Harju Maakohtu
16. septembri
17. a kirjalikus menetluses tehtud otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja E.B kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Väärteo toimepanemine E.B poolt on tõendatud, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti on põhjendatud E.Ble mõistetud karistus, kuivõrd ta ületas oluliselt lubatud sõidukiirust ja teda on varem samalaadse teo eest karistatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassatsiooni põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohus kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses üksnes siis, kui kohtumenetluse pooled on nõustunud asja läbivaatamisega sellises korras. Maakohus on aga selles asjas lahendanud kaebuse kirjalikus menetluses, ilma et kaebuse esitaja oleks kaebuses avaldanud soovi kohtuistungil osalemata jätta. Ta ei ole seda väljendanud ka muul viisil. Sellega eiras kohus VTMS § 120 lg 1 nõudeid ja isiku õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, rikkudes oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
19. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles toetab kassatsiooni ja taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist ning väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. VTMS § 19 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. VTMS § 120 lg 1 näeb aga ette korra, kuidas menetlusalune isik sellest õigusest loobuda saab. Nii võib maakohus lahendada menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kui kohtumenetluse pooled pole teada andnud soovist kohtuistungist osavõtust loobuda, tuleb poolte tahe kohtuistungil osalemise osas välja selgitada, jättes kaebuse VTMS § 117 lg 1 p 1 ja § 115 lg 3 p 1 alusel käiguta ja andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või vaadata kaebus läbi suulisel kohtuistungil poolte osavõtul. Kui aga maakohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta, on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt ka mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-92-15, p-d 7 ja 10).
21. Selles väärteoasjas ei nähtu menetlusaluse isiku kaebusest ega muudest toimiku materjalidest kaebuse esitaja taotlust või nõusolekut vaadata väärteoasi maakohtus läbi ilma tema osavõtuta. Seega vaatas kohus alusetult kaebuse läbi kirjalikus menetluses ja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
23. septembri
24. a otsuse ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/