← Eesti

3-1-1-5-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-5-16

  1. veebruar 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos Väärteoasi Raimu Aia karistamises jahiseaduse § 60 lg 1 järgi ning MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts karistamises jahiseaduse § 60 lg 2 järgi Viru Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-151809 Keskkonnainspektsioon, kassatsioon Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk
  4. jaanuar 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. augusti
  7. a otsus MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts väärteoasjas jahiseaduse § 60 lg 2 järgi osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel G. K. jahiloa tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmise osas.
  8. Lõpetada väärteomenetlus selles osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
  9. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus A. K., O. I. ja D. J-i jahilubade tagastamise vale kuupäeva kandmises jahilubade arvestuse raamatusse.
  10. Tühistada maakohtu otsus osas, millega Eesti Vabariigilt mõisteti menetlusaluse isiku kasuks menetluskuluna välja lepingulisele kaitsjale makstud tasu 1188 euro ulatuses. Määrata JeweLex Advokaadibüroo OÜ poolt väärteomenetluses MTÜ-le Ida-Viru Jahimeeste Selts osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, sealhulgas käibemaks, ja mõista see välja Eesti Vabariigilt.
  11. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Keskkonnainspektsioon (KKI) koostas
  14. veebruaril 2015 väärteoasjas otsuse, millega karistas Raimu Aiat jahiseaduse (JahiS) § 60 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot selle eest, et R. Aia, olles MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts (selts) juhatuse liige ja vastutades jahilubade arvestuse pidamise eest, jättis ajavahemikul 1.–
  15. märtsini 2014 arvestuse pidamise raamatusse kandmata K. N-i ja A. R-i jahilubade tagastamise andmed. Sellega rikkus ta JahiS § 40 lg-s 7 sätestatut, mille kohaselt peab jahiloa andja arvestust jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete kohta. Sama otsusega karistas KKI seltsi jahiloa andmete sisse kandmata jätmise ja A. K-le, O. I-le, D. J-ile ning G. K-le väljastatud lubade puhul vale, s.o tegelikkusest hilisema tagastamise kuupäeva märkimise eest JahiS § 60 lg 2 järgi rahatrahviga 1200 eurot.
  16. Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk esitas KKI otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist või kergema karistuse mõistmist.
  17. Maakohtu
  18. augusti
  19. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus R. Aia ja seltsi süüditunnistamises ja karistamises JahiS § 60 lg 1 ja § 60 lg 2 järgi osaliselt ning rahuldati osaliselt ka kaitsja kaebus. 3.1 Maakohus karistas R. Aiat JahiS § 60 lg 1 järgi selle eest, et olles seltsi juhatuse liige ja vastutades jahilubade arvestuse pidamise eest, jättis ta ajavahemikul 1.–
  20. märtsini 2014 arvestuse pidamise raamatusse kandmata K. N-i ja A. R-i jahilubade tagastamise, rikkudes sellega JahiS § 40 lg-s 7 sätestatut, mille kohaselt peab jahiloa andja arvestust jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete kohta. Sama teo eest karistas kohus ka seltsi JahiS § 60 lg 2 järgi. R. Aiat karistas kohus rahatrahviga 40 eurot ning seltsi rahatrahviga 100 eurot. Samuti mõisteti menetlusaluste isikute kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu 1188 euro ulatuses (kogusummast 1320 eurot). 3.2 A. K-le, O. I-le ja D. J-ile väljastatud jahilubade tagastamise vale kuupäeva märkimise osas otsustas maakohus jätta asjassepuutuvad asjaolud teokirjeldusest välja, sest kohtu hinnangul ei ole välistatud, et load tagastati raamatusse märgitud kuupäevadel. Esinev kahtlus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. 3.3 Maakohus lõpetas osaliselt väärteomenetluse seltsi suhtes JahiS § 60 lg 2 järgi G. K. jahiloa tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda ultima ratio-põhimõttest tulenevalt väärteokoosseisu puudumisega. Kohtu hinnangul formaalselt väärteokoosseisule vastav tegu ei pruugi siiski alati olla väärtegu ja vähem intensiivsete rikkumiste puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et kuigi formaalselt esineb süüteokoosseis, on tegemist vaid korrarikkumisega, millele tuleb reageerida korrakaitseseaduses sätestatud meetmetega. Mõnepäevane hilinemine jahilubade sissekandmisel on tühine rikkumine, mis ei riku õigushüve niivõrd intensiivselt, et väärida karistamist väärteo korras. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Kohtuväline menetleja esitas Viru Maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Kassatsiooni sisu kohaselt vaidlustatakse siiski vaid otsustust lõpetada väärteomenetlus seltsi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Esmalt leiab kassaator, et süüteokoosseisule vastava teo puhul ei saa välistada vastutust ultima ratio-põhimõttele tuginedes, samuti ei saa koosseisutunnuste olemasolul lõpetada väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja hinnangul on ülemäärane ka väljamõistetud kaitsjatasu.
  22. Kassatsioonivastuses leiab kaitsja, et kassatsioon ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja kassatsiooni rahuldamiseks. Maakohus selgitas JahiS § 60 kohaldamise põhimõtteid ja andis tuvastatud asjaoludele õige õigusliku hinnangu. Samuti on põhjendatud hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  23. VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Vastavuses KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga peab menetleja hindama teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises eeldab menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele. Seejärel kontrollitakse õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumist. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. novembri
  25. a otsus asjas nr 3-1-1-66-08, p 11.) Kui tegu on koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, on tegemist väärteoga ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa.
  26. Määratletuspõhimõttest tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu
  27. juuni
  28. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p-d 48 jj, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. aprilli
  30. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 8.2 ja
  31. detsembri
  32. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, p 24.2). Määratletuspõhimõtet ei riku aga iseenesest isiku karistamine vähese tähtsusega rikkumise eest, kui tegemist on just sellise rikkumisega, mida norm on mõeldud ära hoidma. Praegusel juhul näeb JahiS § 60 ette karistuse jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest, millega väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt oligi tegemist.
  33. Kolleegium märgib, et VTMS § 31 annab alates
  34. märtsist 2015 kohtuvälisele menetlejale võimaluse jätta vähetähtsa väärteo puhul otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetlus alustamata. Juba alustatud väärteomenetluse võib otstarbekuse kaalutlustel lõpetada nii kohtuväline menetleja kui ka kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. novembri
  36. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Seega näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui kohus leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis.
  37. Maakohus tegi kindlaks, et G. K-le väljastatud jahiloa tegelikkusest hilisema tagastamise kuupäeva märkimine jahilubade arvestuse pidamise raamatusse vastab väärteokoosseisu tunnustele, ega tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul õiguslikku alust lõpetada selles osas menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Leides, et tegemist on vähetähtsa rikkumisega, võinuks kohus lõpetada menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Seega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. See tingib maakohtu otsuse tühistamise kõnealuses osas.
  38. Kolleegium võtab samas arvesse, et jahiloa tagastamist kajastati arvestuse pidamise raamatus vaid mõnepäevase hilinemisega. Kohtumenetluse käigus tuvastati rikkumine vaid ühele isikule väljaantud jahiloa osas. Kohtuväline menetleja ei ole näidanud, et rikkumisega kaasnes kahju või muu raske tagajärg. Samuti ei tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2 ja § 174 lg-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osas, millega lõpetati väärteomenetlus seltsi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel G. K. jahiloa tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmises. Kolleegium lõpetab selles osas menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  39. Kassatsiooni piiridest väljudes märgib kolleegium täiendavalt, et maakohus rikkus nõuet, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiiv- ehk lõpposas kajastada kõik kohtu järeldused, mis tulenevad otsuse põhiosast, muu hulgas väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 ja § 30 alusel. See on vajalik otsuse selguse ja täidetavuse huvides. Maakohus asus otsuse põhjendava osa leheküljel 10 seisukohale, et A. K., O. I. ja D. J-i jahilubade tagastamise kuupäev ei ole tuvastatav, muu hulgas ei saa välistada, et jahiload tagastati arvestuse pidamise raamatusse märgitud kuupäevadel. Sellest tulenevalt leidis kohus, et nende lubade osas ei ole tõendatud JahiS § 40 lg 7 rikkumine seltsi poolt. Selline järeldus tingib mitte ainult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise, mida maakohus tegi, vaid ka väärteomenetluse lõpetamise vastavas osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seda viimast maakohtu otsuse lõpposast aga ei nähtu. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. jaanuari
  41. a otsus asjas nr 3-1-1-134-13, p 13), mida on võimalik kõrvaldada kassatsioonimenetluses. Tulenevalt maakohtu otsuse põhiosast tuleb väärteomenetlus R. Aia ja seltsi suhtes A. K., O. I. ja D. J-i jahilubade tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmises lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  42. Seoses eeltooduga vähendab kolleegium menetlusaluse isiku kasuks VTMS § 23 alusel väljamõistetud kaitsja tasu hüvitist. Täiendavalt märgib Riigikohus, et ka kohtuvälises menetluses tingis vastulause esitamise vajaduse osaliselt menetlusaluse isiku enda tegevus, kuna ta jättis kohtuvälisele menetlejale kontrolli käigus teise jahilubade arvestuse raamatu kohe esitamata. Kolleegium peab kaitsja tasu põhjendatuks 700 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 840 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.