← Eesti

3-3-1-69-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 14 lg 8 mõttes tagasi. MNT ja MTA alustasid

  1. a sügisel käibemaksupettuste avastamiseks kallihinnaliste sõidukite kontrollimise raames koostööd. Majandus- ja kommunikat​siooni​ministri
  2. märtsi
  3. a määruse nr 19 "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord" § 3 lg 7 kohaselt on MNT-l õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, teha järelepärimisi jms. Menetlus, mille käigus tehakse kontrollitoiminguid, kestab kauem kui paar päeva. Alusetu on kaebaja väide, et sõiduki registreerimisandmed muudetakse tavapäraselt paari päeva jooksul.
  4. MTA palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud
  5. detsembri
  6. a kiri on osa koostöölepingu alusel toimuvast suhtlusest kahe haldusorgani vahel ega ole käsitatav haldusaktina, sest sellel puudub regulatiivne toime. Tuvastamiskaebuse esitamise vastu puudub kaebajal põhjendatud huvi. Liiklusregistrisse vaidlustatud kirjaga piiranguid ei kehtestatud. Kaebaja suhtes ei ole alustatud maksukontrolli ega küsitud Maanteeametilt teavet maksumenetluse raames. Info​vahetus on ennetava iseloomuga, et tuvastada võimaliku maksumenetluse algatamise vajadus. Tegemist on isikute tegevuses esinevate riskikriteeriumite hindamisega. Samasugune tegevus toimub emaksuameti kaudu esitatavate maksudeklaratsioonide puhul. Kirjas esitatud palve puhul on sisuliselt tegemist üksnes registritoimingu edasilükkamise taotlusega seniks, kuni maksuhaldur hindab kaebaja maksekäitumise riskikriteeriume ja astub vajaduse korral samme maksulaekumiste tagamiseks tulevikus. Teabe küsimise eesmärgiks on saada teada registriandmete muutmise taotlusest, et revident saaks võtta kasutusele meetmeid maksude laekumise tagamiseks. MTA ei ole asunud maksukohustuse täitmist enne ettenähtud tähtaega sisse nõudma. Tehingupooli on teavitatud üksnes võimalusest kanda vabatahtlikult müügitehingult tasumisele kuuluv käibemaks kaebaja ette​maksukontole deposiiti. Kaebajal on MTA hinnangul kõrgendatud maksurisk, kuna äriühingul on märkimisväärne maksuvõlg ning esineb põhjendatud kahtlus, et see suureneb veelgi. Kaebajal puuduvad varalised vahendid olemasoleva ning tulevikus suureneva maksukohustuse tasumiseks. Info​vahetuse õiguslikuks aluseks on MKS § 10 lg 1 ja MKS § 63 lg
  8. Tallinna Halduskohus jättis
  9. oktoobri
  10. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtu hinnangul on tuvastamisnõuded lubatavad, sest kaebajal esineb preventiivne huvi. Kohtul puudub alus kahelda, et kaebaja kavatseb edaspidigi sõidukeid osta ja müüa. MTA
  11. detsembri
  12. a kiri on toiming, mitte haldusakt. MTA ei ole kaebaja vastu kontrollimenetlust läbi viinud. MTA
  13. detsembri
  14. a kiri ei ole esitatud maksumenetluse raames. Üldtuntud on asjaolu, et sõiduki omanikuvahetuse puhul ei võta registrikande muutmine liiklusregistris üldjuhul aega 30 päeva. MKS § 10 lg-st 1, lg 2 p​dest 1 ja 2, § 11 lg-st 2, § 63 lg-st 2, halduskoostöö seaduse § 18 lg 1 p-dest 1–3 ja liiklusseaduse § 184 lg-st 5 tuleneb MTA-le õigus paluda Maanteeametil kanda info​süsteemi informatiivne märge selle kohta, et omanikuvahetuse taotluse esitamisel antaks sellest teada MTA revidendile, ning õigus neid andmeid Maanteeametilt saada. Tegemist ei ole õigus​vastase teabevahetusega. Informatiivse märke tegemine ei oma õiguslikku tähendust ega takista sõiduki käsutamist. MTA ei ole nõudnud ASlt Applaford ES käibemaksu tasumist enne ettenähtud tähtaega. Käibemaksu tasumiseks on antud üksnes võimalus. Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud kiri ning tõendite ning teabe nõudmine Maanteeametilt olid seega õiguspärased. Kaebaja on vaidlustanud Maanteeameti kestva viivituse registritoimingu sooritamisel. Kohtu hinnangul ei viivitanud Maanteeamet sõiduki registreerimistoimingute tegemisega õigusvastaselt. Asja materjalidest nähtuvalt muutis MTA registritoimingu tegemise sõiduki ostjale võimalikuks
  15. päeval pärast taotluse esitamist (
  16. veebruaril 2014), mitte
  17. märtsil
  18. I.V.R. Trans OÜ loobus
  19. veebruaril 2014 sõiduki enda nimele vormistamisest. 28-päevane menetlusaeg ei ole registritoimingu sooritamiseks ebamõistlikult pikk.
  20. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse täies ulatuses rahuldada. Kaebaja jäi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
  21. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  22. aprilli
  23. a otsusega AS Applaford ES apellatsioon​kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks Maan​tee​ameti viivituse ajavahemikul 24.01.-20.03.14 ja 26.02.-14.03.
  24. Samuti tunnistas ring​konna​kohus õigusvastaseks MTA toimingu, mis seisnes Maanteeametilt kaebaja sõiduki võõrandamise kohta teabe ja tõendite kogumises. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (2/3), mõistis kohus AS Applaford ES kasuks välja menetluskulu kummaltki haldusorganilt 1558 eurot ja 52 senti. Muus osas jäeti menetlus​kulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 9.
  25. Kaebajal puudub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus MTA
  26. detsembri
  27. a kirja vaidlustamiseks. MTA kiri oli käsitatav haldusesisese menetlustoiminguna, millega üks haldusorgan küsib teiselt teavet ning palub lisada asutusesisesesse infosüsteemi informatiivse märke. Sellise märke tegemine ei piira kuidagi sõiduki käsutamist ega oma vahetut mõju sõiduki registreerimistoimingutele. Kaebaja õiguste rikkumist sellega veel ei kaasne. Lisaks ei tõenda liiklusregistri andmed sõiduki omandiõigust ning informatiivne märge ei ole takistanud sõiduki müüjal ja ostjal müügitehingu tegemist. 9.
  28. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Maanteeameti viivituse peale tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav. AS Applaford ES oli Maanteeametis läbi viidud haldusmenetluses huvitatud isikuks. 9.
  29. Maanteeameti menetlus kestis 51 päeva (22.01.-14.03.2014). AS SEB Liising taotluse puhul ei ole tegemist uue sõiduki registreerimise taotlusega ning sellega ei hakanud menetlustähtaeg uuesti kulgema. Haldusmenetlus jätkus taotluse muutmisega. Liiklusregistri andmed olid menetluse kestel ebaõiged. 9.
  30. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise kord ei ole kohaldatav, sest taotlus liiklusregistri kannete muutmiseks ei ole märgukiri ega selgitustaotlus. Liiklusseaduses (§ 77 lg 3) ja selle alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  31. märtsi
  32. a määruses nr 19 (§ 9 lg 1) on sätestatud üksnes sõiduki registriandmete muutmise taotluse esitamise tähtaeg. Kuna õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, mille jooksul tuleb Maanteeametil taotlus lahendada, tuleb lähtuda mõistliku aja kriteeriumist. 9.
  33. Maanteeamet ei ole veenvalt selgitanud, milliseid kontrollitoiminguid tuli sooritada kõnesoleva taotluse lahendamiseks. Maanteeameti seisukohtadest saab järeldada, et menetlus kestis kauem kui tavapäraselt eeskätt MTA informatiivsest märkest tulenevalt. Maksude tasumise kontrollimise vajadus või maksuhalduripoolne riskide hindamine ei õigusta liiklusregistri kande muutmisega viivitamist ajavahemikel 24.01.-20.02.14 ja 26.02.-14.03.
  34. 9.
  35. Liiklusregistris kannete tegemisega viivitamine ei saa õiguslikult mõjutada maksukohustuslaste maksekäitumist, mõju võib olla vaid faktiline. Arusaamatu on, kuidas registritoimingutega viivitamine kuni 30 päeva aitab MTA-l täita seadusest tulenevaid ülesandeid ning vältida võimalikke käibemaksupettusi. 9.
  36. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei pea kaebaja põhimõtteliselt lubamatuks tema vastu maksu​menetluse algatamist, vaid on seisukohal, et teiselt haldusorganilt teabe ja tõendite kogumine oli praegusel juhul õigusvastane. Kaebaja tegelikuks tahteks on seega vaidlustada maksuhalduripoolne teabe ja tõendite kogumine Maanteeametilt. 9.
  37. MTA on selgitanud vastuses kaebusele, et Maanteeameti ja MTA vaheline teabevahetus ei toimu mitte alustatud maksumenetluse raames, vaid on suunatud sellele, et tuvastada, kas tulevikus on vaja alustada maksumenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhalduripoolne teabe ja tõendite kogumine väljaspool maksumenetlust lubatav. MTA-l on vaja seaduses sätestatud volitust, et koguda väljaspool maksumenetlust maksukohustuslase kohta teavet ja dokumente maksuõigus​rikkumise ennetamiseks. Ükski õigusakt ei anna MTA-le alust koguda väljaspool maksumenetlust riskihindamise teostamise või maksuõigusrikkumise ennetamise eesmärgil teavet ja tõendeid. MTA-l on õigus koguda MKS § 63 lg 2 alusel teavet üksnes maksumenetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  38. Maanteeamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tunnistati Maanteeameti viivitus õigusvastaseks, ning teha uus otsus, millega jätta AS Applaford ES kaebus selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et haldusmenetlus jätkus. AS SEB Liising taotlust sama sõiduki registriandmete muutmiseks ei saa käsitada I.V.R. Trans OÜ taotluse muutmisena. Haldusmenetlus lõppes I.V.R. Trans OÜ taotlusest loobumisega. Seega ei viivitanud Maanteeamet taotluste lahendamisega. Põhjendamispuuduste tõttu on ringkonnakohtu otsus haldusmenetluse jätkumise kohta üllatuslik. Menetlustähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda analoogia korras MSVS-st. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 alusel ei ole liiklusregistri andmetel õiguslikku tähendust. Sõiduki registreerimismenetluses on mõistlik lähtuda 30-päevasest menetlustähtajast.
  39. Maksu- ja Tolliamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tunnistati Maksu- ja Tolliameti tegevus Maanteeametilt teabe ning tõendite kogumisel väljaspool maksumenetlust õigusvastaseks. Maksu- ja Tolliamet palub teha uus otsus, millega jätta AS Applaford ES kaebus selles osas rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-46-14 ei ole asjakohane, sest asjaolud erinevad märkimisväärselt, mistõttu ei saa tolles asjas võetud seisukohtadest selles asjas lähtuda. Teavet on küsitud halduskoostöö vormis haldusorganilt, mitte füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt. Massteabe küsimise ja saamise ega informatiivse märke tegemise eelduseks ei ole maksumenetluse olemasolu. Maksumenetlus on massteabe analüüsile järgnev etapp. Teabe edastamine toimus halduskoostöö raames, mis on sätestatud nii ühises koostöölepingus kui ka Maksuja Tolliameti põhimääruse § 7 p-s 18 ning Maanteeameti põhimääruse § 10 p-s
  40. Massteabe küsimise ja edastamise õiguslikuks aluseks on MKS §
  41. Kuna saadud andmed ei olnud veel liiklusregistrisse kantud, siis ei olnud tegemist andmetega, millele ligipääsu reguleerib liiklusseaduse § 184 lg
  42. Eelanalüüsi tarbeks kogutud andmed on maksukohustuslaste registri asutamise ja pidamise põhimääruse § 10 p 3 alusel käsitatavad isiku maksualaste andmetena. Ka nimetatud määrus täpsustab andmete kogumise õiguslikku alust. Liiklusseaduse § 175 lg 3 järgi on Maanteeametil õigus talle esitatud andmete õigsust kontrollida ning nende õigsuses kahtlemisel esitatud dokumendid ära võtta ja edastada need kontrollimiseks pädevale riigiasutusele. Õigus​kantsler ei ole
  43. juuli
  44. a arvamuses informatiivse märke tegemist ning sõiduki registreerimisest huvitatud isikute käibemaksu ettetasumise võimalusest teavitamist õigusvastaseks pidanud. Informatiivse märke tegemine ei oma õiguslikku tähendust ning käibemaksu ettetasumine ei ole kohustuslik. Isegi kui leida, et informatiivse märke seadmine eeldanuks maksumenetlust, ei saa sellest järeldada, et massteabe saatmine peab toimuma maksumenetluse raames. Kui maksu​haldur saab või kogub massteavet kõigi maksudeklaratsioonide kohta, ei ole vaja algatada maksu​menetlust iga deklaratsiooni eelkontrollimiseks.
  45. AS Applaford ES palub jätta kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaebaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde ja vastuseks kassatsioon​kaebustele märgib järgmist. Maanteeametil ei ole õigust massteabe korras teistele haldusorganitele liiklusregistri andmebaasis kajastatud andmeid väljastada. MTA kassatsioon​kaebuses märgitud sarnasus maksudeklaratsioonide esitamisega puudub, sest maksudeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile ning viimasel on kohustus deklaratsioonide õigsust kontrollida ehk tuvastamismenetlus läbi viia. Sarnaseid õigusi ja kohustusi ei ole maksuhaldurile Maanteeametile esitatud andmete kontrollimiseks antud. MTA on õigusliku aluseta informatiivse märke tegemisega otseselt sekkunud registrimenetlusse. Õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil väljaspool maksu​- menetlust teabe ja tõendite kogumine eeldab seaduses erivolitust. Ringkonnakohtu viide haldus​asjale nr 3-3-1-46-14 oli põhjendatud, sest kohustatud isiku erinevus ei oma määravat tähtsust. Maanteeamet viivitas õigusvastaselt registritoimingute tegemisega. Haldusorgan ei ole esitanud ühtegi asjakohast selgitust ega tõendit, mis kajastaks selliste registritoimingute tegemist, mis põhjendatult menetlusaega pikendas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  46. Kassatsiooniastmes on vaidluse all Maanteeameti viivituse ja MTA poolt Maanteeametilt teabe ja tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise nõue. MTA
  47. detsembri
  48. a kirja õigus​vastasuse tuvastamise nõude osas on haldus- ja ringkonnakohtu otsused jõustunud. Kolleegium annab esmalt hinnangu MNT tegevuse õiguspärasusele (I), võtab seejärel seisukoha MTA menetlus​toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude kohta väljaspool
  49. detsembri
  50. a kirja (II) ning lahendab seejärel kassatsioonkaebused ja menetluslikud taotlused (III). I
  51. Registriandmete ebaõigsus võib hoolimata asjaolust, et registriandmetel on üksnes informatiivne tähendus, kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi ning välistada ei saa ka ebaõigete kannete mõju asja kasutamisele või käsutamisele (
  52. novembri
  53. a määrus asjas nr 33-1-52-15, p 11). Sõiduki registreerimisandmete muutmisega viivitamine võib mõju avaldada sõiduki müügitehinguga seotud kohustuste täitmisele. Näiteks võib lepingus sätestatud müügihinna tasumise kohustus olla seatud sõltuvusse registrikande tegemisest. Kolleegium nõustub seetõttu kohtute seisukohaga, et kaebajal oli õigus esitada MNT registritoiminguid puudutav tuvastamis​nõue.
  54. Vaidlust ei ole selle üle, et liiklusseadus ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikat​siooniministri määrus nr 19 näevad ette küll registriandmete muutmise avalduse esitamise tähtaja, kuid ei määra kindlaks avalduse lahendamise tähtaega. Maanteeamet on seisukohal, et registreerimis​menetlusele tuleb kohaldada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses sätestatud tähtaegu. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. MSVS eesmärgiks on reguleerida kitsalt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise korda, mitte kõikvõimalike haldusmenetlustes esitatud taotluste lahendamise korda. MSVS on eriseadus

suhtes ning see ei ole liiklusregistri registreerimis​toimingute reguleerimisesemele sedavõrd lähedane, et menetlusaja hindamisel võiks sellest lähtuda. Liiklusregistri kannete muutmist reguleerib liiklusseadus ja selle alusel antud täitevvõimu määrused ning üldseadusena haldusmenetluse seadus. 16. Kui õigusaktides ei ole menetlustähtaega kehtestatud, siis tuleb haldusmenetlus läbi viia viivituseta (

§ 5lg 4).

Kolleegium on senises praktikas leidnud, et see tähendab menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul (

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 16). Mõistliku aja määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige küsimuse keerukusest ja asja lahendamiseks vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest, taotleja koostöökohustuse täitmise iseloomust ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku kestust (
  3. septembri
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-5-11, p 24). Arvestades registreerimistoimingute tegemisega kaasneva töö mahtu, keerukust ja ajamahukust, on kohtud õigesti leidnud, et sõiduki registreerimisandmete muutmise menetlus on tavapäraselt võimalik läbi viia oluliselt lühema aja jooksul kui 30 päeva.
  5. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu otsuse punktis 15 tehtud õigusliku järeldusega, et AS SEB Liising taotlus ei ole käsitatav sõiduki registriandmete uue muutmise taotlusena. Haldusmenetlus isiku initsiatiivil algab taotluse esitamisega haldusorganile ja võib lõppeda muu hulgas taotluse tagasivõtmisega (

§ 35lg 1, § 14 lg 8, § 43 lg 1 p 2 ja lg 4 p 3).

Liiklusseaduse § 77 lg 2 kohaselt on registriandmete muutmine liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine. Sama paragrahvi kolmas lõige täpsustab menetluse korda. Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Seega algab registriandmete muutmise menetlus sõiduki uue omaniku, tema esindaja või muu õigustatud isiku taotlusega. AS SEB Liising esitas eelneva kohaselt pärast I.V.R. Trans OÜ-ga sõiduki ostulepingu sõlmimist iseseisva registri​andmete muutmise taotluse (vrd I kd, tl-d 69 ja 71). Seega oli sõiduki registriandmete muutmiseks algatatud kaks haldusmenetlust. AS SEB Liising taotluse käsitamine I.V.R. Trans OÜ taotluse muutmisena ei ole põhjendatud. I.V.R. Trans OÜ loobus

  1. veebruaril 2014 sõnaselgelt esitatud taotluse menetlemisest. Asjaolu, et I. Männik oli ka AS SEB Liising volitatud esindajaks, ei oma tähendust.
  2. Mõlemas menetluses oli huvitatud isikuks liiklusregistris sõiduki omanikuna märgitud AS Applaford ES. Maanteeamet on viivitanud registriandmete muutmisega mõlemal juhul. Maantee​amet ei ole esitanud põhjendusi, millest nähtuks, milliste toimingute tegemine takistas registri​andmete muutmist ja tingis taotluste tavapärasest oluliselt pikema menetlemise. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et Maanteeamet oleks kahelnud sõiduki vastavuses nõuetele või selle seaduslikkuses või oleks tuvastanud puudusi taotlustes või alusdokumentides. Maanteeameti seisu​kohtadest saab järeldada, et menetlused kestsid tavapärasest oluliselt kauem MTA informatiivsetest märgetest tulenevalt. Ka AS SEB Liising taotluse lahendamine viibis MTA kontrollitegevuse tõttu. Selliseks viivitamiseks peaks esinema seaduslik alus (

§ 3lg 1).

Kui menetlus on võimalik lõpule viia viivituseta, ei tohi haldusorgan ilma seadusliku aluseta viivitada pelgalt seepärast, et teine haldusorgan seda taotleb. Maksumenetluse alustamine ja riskihindamise tulemused ei omaks registriandmete muutmise taotluste lahendamise seisukohalt mingit õiguslikku tähendust ega annaks seaduse kohaselt MNT-le alust andmete muutmisest keelduda. Seega ei olnud registritoimingute tegemisega viivitamine põhjendatud ning ringkonnakohus on õigesti tuvastanud Maanteeameti registri​toimingute tegemisega viivitamise õigusvastasuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust rahuldada Maanteeameti kassatsioonkaebust ja muuta ringkonnakohtu otsust viivituse õigus​vastasust puudutavas osas. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. II

  1. HKMS § 229 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuse piirid määrab kindlaks see, kas kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust kogu haldusasja vaidluse eseme ulatuses või kitsamalt (
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-46-13, p 24). Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti vastu esitatud kaebuses palus kaebaja tuvastada tema suhtes läbiviidud kontrollimenetluse õigusvastasuse. Ringkonnakohus menetles seda kui nõuet teha kindlaks MTA poolt teabe ja tõendite kogumise õigus​vastasus. Kolleegium lähtub MTA ja MNT kassatsioonkaebuse läbivaatamisel ringkonna​kohtus määratletud ja lahendatud nõuete ulatusest.
  4. AS Applaford ES vaidlustas Maksu- ja Tolliameti toimingu, mis seisnes Maanteeametilt teabe ja tõendite kogumises. Olenemata asjaolust, kas tegemist oli maksumenetluses või sellele eelnenud haldus​menetluses teabe kogumisega teiselt haldusorganilt, on tegemist haldusesise menetlus​toiminguga, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud. HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Need eeldused ei ole selles asjas täidetud. Haldusesisese menetlus​toiminguga teabe kogumine ei saa praegusel juhul kaebaja õigusi haldusaktist või lõplikust toimingust sõltumata rikkuda ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ega toimingu tegemist. Erinevalt maksukohustuslaselt või menetlusväliselt isikult teabe nõudmisest (MKS §-d 60 ja 61) ei sekkuta teiselt haldusorganilt teabe kogumisega või riiklikust andmekogust väljavõtete tegemisega iseenesest äriühingu ettevõtlusvabadusse ega koormata teda täiendavalt tõendite esitamise kohustusega. Sõltumata hinnangust MTA päringu õiguspärasusele, ei oleks Maan​tee​amet tohtinud aga registriandmete muutmise taotluste lahendamisega viivitada.
  5. Eelnevast tulenevalt ei ole MTA teabe ja tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamiseks alust, sest kaebajal puudub nende menetlustoimingute vaidlustamiseks kaebeõigus. Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  6. Kolleegium peab vajalikuks siiski märkida, et kuigi pelgalt teabe kogumine teiselt haldus​organilt ei kahjusta iseseisvalt äriühingu õigusi, võib teabe kogumise legitiimse eesmärgi puudumine tingida teabe kogumise õigusvastasuse. Ilma seadusliku aluseta ei ole registri​toimingutega viivitamise kaudu tehingupoolte varjatud survestamine maksukohustuse ennetäht​aegseks täitmiseks õigusriigi põhimõttega kooskõlas. III
  7. Riigikohus jätab Maanteeameti kassatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuse. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4, milles tunnistati Maksu- ja Tolliameti poolt Maanteeametilt teabe ja tõendite kogumine AS Applaford ES sõiduki võõrandamise kohta õigusvastaseks. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab AS Applaford ES kaebuse selles osas rahuldamata.
  8. Kuna Riigikohus teeb asjas uue otsuse, jaotab ta ka menetluskulud. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning menetluskulud jagatakse proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebus jääb MTA vastu esitatud nõuete osas rahuldamata, siis puudub õiguslik alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks MTA-lt. Seetõttu tuleb tühistada ka ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5 osas, millega mõisteti Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1558 eurot ja 52 senti. Maanteeametilt väljamõistetud menetluskulu suuruse muutmiseks puudub vajadus, sest see vastab kaebuse rahuldamise proportsioonile. AS Applaford ES esindaja on taotlenud, et kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks mõistetaks välja 630 eurot ja 45 senti. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude kandmine tõendatud ning kassatsioonimenetluse tulemust arvestades on menetluskulude väljamõistmine Maan​tee​ametilt teda puudutavas osas põhjendatud. Kolleegium mõistab Maanteeametilt AS Applaford ES kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulu 200 eurot. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.