← Eesti

3-1-1-4-16

Obsah (6)§ 3892§ 210§ 83§ 831§ 3891§ 84

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-4-16 25. veebruar 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Saale La

§ 3892

lg 1 – § 25 lg 2 ja § 210 lg 2 järgi; Setu Põllud OÜ süüdistuses

§ 3892

lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi; Uudismaa OÜ süüdistuses

§ 3892

lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-2809 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Marek Vahing Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  3. jaanuar 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas T.H ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud maakohtu konfiskeerimisotsustuse ja tegi uue otsuse, konfiskeerides Loodushoiu OÜ-lt kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 (koos lisadega) ja mõistes T.H-lt välja 24 840 eurot; samuti osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse eelnevas menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks.
  7. Saata kriminaalasi T.H ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud konfiskeerimisotsustusi puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt T.H kasuks välja 350 (kolmsada viiskümmend) eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Setu Põllud OÜ kasuks välja 200 (kakssada) eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt Uudismaa OÜ kasuks välja 200 (kakssada) eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tartu Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsusega tunnistati T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüdi ning neid karistati soodustuskelmuses (

§ 210

) või selle katses ja maksukelmuse (

§ 3892) katses (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.

juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p-d 1–9). Seoses T.H ja Uudismaa OÜ süüditunnistamisega soodustuskelmuses tegi maakohus järgmised konfiskeerimisotsustused: 1) Uudismaa OÜ-lt konfiskeeriti

§ 83lg 1 alusel V.

V-i vastutaval hoiul olev katel; 2) T.H-lt konfiskeeriti

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 olev raha 2165 eurot 30 senti ja pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055 eurot 43 senti; 3) Loodushoiu OÜ-lt konfiskeeriti

§ 831lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega.

  1. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Martin Traat, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist.
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega kvalifitseeriti süüdistatavatele maksukelmuse katsena süüks arvatud teod ümber
  5. jaanuaril 2015 jõustunud

§ 3891

uues redaktsioonis sätestatud kuriteo katsena, samuti muudeti juriidilistest isikutest süüdistatavatelt välja mõistetud sundraha suurust. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioon jäeti rahuldamata. (Vt lähemalt otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p-d 15–19.)

  1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat, kes taotles nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus osas, mis puudutas T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüdistust maksualastes kuritegudes. Osas, mis puudutas süüdistatavate süüditunnistamist soodustuskelmuses või selle katses, täpsustas Riigikohus esimese ja teise astme kohtu otsuseid, kuid jättis need sisuliselt muutmata. Samas tühistas kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus konfiskeerida T.H-lt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel pangakontol nr 10010079379014 olev raha 2165 eurot 30 senti ja pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055 eurot 43 senti ning Loodushoiu OÜ-lt

§ 831lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega.

Selle vara konfiskeerimist puudutavas osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus põhjendas kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist otsuse punktides 47–49 järgmiselt: "

  1. Süüdistatava T.H ja kolmanda isiku Loodushoiu OÜ esemeid konfiskeerides (vt otsuse punktid 10 ja 13) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1) ulatuses, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus jättis need vead kõrvaldamata.
  2. Maakohus konfiskeeris T.H kahel pangakontol olevad rahasummad

§ 84

ja § 831 lg 1 alusel ning Loodushoiu OÜ kaks õhkküttesüsteemi

§ 84

lg 1 ja § 831 lg 2 alusel.

§ 84

ei sätesta õiguslikku alust mitte vara konfiskeerimiseks, vaid konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma. See tähendab, et isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25 ja
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-92-14, p 14.) Seega võib kriminaalasja lahendav kohus kohaldada küll konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS §-de 1414 ja 142 alusel abinõusid, mille objektiks on mingi konkreetne ese (nt kinnistu, pangakontol olev raha, isiku juurest leitud sularahasumma, väärisesemed vms), kuid ta ei saa

§ 84alusel konkreetset eset isikult konfiskeerida või riigi kasuks "välja mõista".

Just selliselt on aga kohtud käesolevas asjas toiminud. Konkreetsete esemetena TsÜS § 48 mõttes on käsitatavad nii Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemid kui ka T.H kahel pangakontol olevad rahasummad (ehk arvelduslepingutest tulenevad nõuded panga (kontopidaja) vastu – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Seega ei saa need olla

§ 84alusel tehtava otsustuse esemeks.

49. Kohtute tuvastatud faktilised asjaolud ei ole piisavad, otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteeme ja T.H pangakontodel olevaid rahasummasid on võimalik käsitada süüteoga saadud varana

§ 831mõttes.

Viide

§-le 84 näib osutavat pigem sellele, et kohtud neid esemeid süüteoga saadud varaks ei pidanud, sest vastasel korral polnuks tarvis

§-le 84 tugineda. Samas on maakohus üldsõnaliselt märkinud, et T.H pangakontodel olev raha on saadud tahtliku süüteo tulemusel ja et praegu Loodushoiu OÜ-le kuuluvad õhkküttesüsteemid ostis T.H soodustuskelmusega saadud raha eest. Samas ei nähtu kohtuotsusest täpsemalt, kas konkreetsetel esemetel on PRIA-lt väljapetetud rahaga vahetu ja individualiseeritav seos." 6. Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega 1)

§ 831

lg 2 ja § 84 alusel konfiskeeriti Loodushoiu OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H400 koos lisadega; 2)

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti T.H arvelduskontol nr 10010079379014 olev raha 2165 eurot 30 senti ja arvelduskontol nr 1102509068 olev raha 1055 eurot 43 senti. 7. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega 1) konfiskeeris

§ 831

lg 2 p 1 alusel kaks Loodushoiu OÜ-le kuuluvat õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega; 2) mõistis T.H-lt

§ 831lg 1 alusel välja 24 840 eurot.

T.H suhtes kohaldatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks jättis ringkonnakohus aresti alla T.H arvelduskontol nr 10010079379014 oleva 2165 eurot 30 senti ja arvelduskontol nr 1102509068 oleva 1055 eurot 43 senti; 3) rahuldas taotluse süüdistatavate apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks; 4) jättis rahuldamata taotluse süüdistatavatel eelnevas menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks.

  1. Ringkonnakohus märkis, et T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ on süüdi tunnistatud soodustuskelmuses, mis seisnes Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) soodustuse väljapetmises. PRIA maksis valeandmete alusel
  2. a augustis Uudismaa OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. Seda 50 000 eurot saab käsitada süüteoga saadud varana

§ 831mõttes.

  1. PRIA poolt Uudismaa OÜ-le välja makstud raha kandis T.H ühelt endaga seotud äriühingu pangakontolt teisele, näitamaks PRIA-le omafinantseeringu olemasolu järgmiste õhkküttesüsteemide ostmiseks. 50 000 eurost 25 160 eurot tasus T.H
  2. oktoobril ja
  3. novembril
  4. a Türgi äriühingule Kozlusan-Salih Kozlu kahe järgmise õhkküttesüsteemi eest. Türgist ostetud õhkküttesüsteemid on käsitatavad kuriteoga saadud varana, kuna on ostetud PRIA-lt pettuse teel saadud toetuse eest. Seega tuleb katlad

§ 831lg 2 alusel konfiskeerida.

10. Kaitsja esitatud tõendid ei lükka ümber järeldust, et PRIA-lt pettuse teel saadud 50 000 eurot saab käsitada süüteoga saadud varana

§ 831mõttes.

Isegi kui asuda seisukohale, et mingis osas tasuti katelde eest laenatud rahaga, ei välista see katelde konfiskeerimist. Ei saa välistada, et PRIA-lt saadud raha ja laenuraha segunesid. Kui T.H äriühingud ka said enne katelde ostmist veel teisi rahalisi toetusi (sh laene), tuleb lähtuda eeldusest, et Türgist ostetud õhkküttesüsteemide eest tasutud 25 160 eurot pärineb PRIA-lt. Olukorras, kus kriminaalse tulu saamine on tõendatud, ei ole raha individualiseerimine oluline. Nn kontorahal kui nõudel panga vastu ei ole erinevalt sularahast individualiseerivaid tunnuseid. Kontole kantult seguneb raha kontol oleva rahaga ja seda ei ole enam võimalik muust rahast eraldada. On leidnud tuvastamist, et katelde tellimiseks kulutati 25 160 eurot kontoraha ning selles ulatuses raha oli ka PRIA Uudismaa OÜ-le kandnud. Konkreetse raha vahetu ja individualiseeriv seos seisneb lisaks ajalisele lähedusele ka selles, et PRIA kandis 50 000 eurot õhkküttesüsteemide ostmiseks ning pärast raha kandmist osa selle summa ulatuses katlad ka osteti. Järelikult ei ole niivõrd tähtis see, kuidas T.H äriühingute vara segas, vaid see, et katlad telliti PRIA-lt selleks otstarbeks kantud kontoraha eest, st selle summa ulatuses, mis PRIA üle kandis. 11. Õhkküttesüsteemide ostmisest üle jäänud osa PRIA-lt pettusega saadud rahast kandis T.H endaga seotud äriühingute pangakontode kaudu isiklikule kontole ja kasutas raha isiklike laenude tasumiseks ja igapäevaseks elamiseks. Järelikult on T.H ülejäänud kuriteoga saadud tulu summas 24 840 eurot ära tarvitanud. See summa tuleb T.H-lt

§ 84alusel välja mõista.

  1. Vastuseks kaitsja taotlusele hüvitada seoses Riigikohtu poolt kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega süüdistatavatel varasemas menetluses tekkinud menetluskulud, märkis ringkonnakohus, et ta ei ole pädev muutma kohtuotsuseid, mis on menetluskulusid puudutavas osas jõustunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  2. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kaitsja M. Traat, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja palub teha uue otsuse, millega jäetaks Loodushoiu OÜ-lt õhkküttesüsteemid konfiskeerimata ja T.H-lt 24 840 eurot välja mõistmata. Samuti taotleb kaitsja T.H vara arestist vabastamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
  3. T.H-lt on

§ 831

lg 1 alusel välja mõistetud 24 840 eurot.

§ 831

lg 1 näeb ette, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. T.H-le ei kuulu 24 840 eurot.

  1. Riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks osas, mis puudutas T.H pangakontodel oleva raha ja Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist. T.H-lt täiendavalt 24 840 euro väljamõistmine on ringkonnakohtu omaalgatuslik ja ebaseaduslik otsustus, millel pole Riigikohtu juhistega ja kohtuotsuse tühistatud osaga mingit seost.
  2. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud T.H-lt 24 840 eurot välja mõista ka põhjusel, et kõnealust küsimust ei ole varem arutatud.
  3. Lisaks on õhkküttesüsteemide konfiskeerimine ja T.H kontodel oleva raha arestimine ebaseaduslik, kuna süüteoga saadud vara on juba kätte saadud. PRIA maksis Uudismaa OÜ-le toetust 50 000 eurot. Esimese investeerimisobjekti (katla) tellis T.H Nordgrain OÜ nimel Türgi ettevõttelt Kozlusan-Salih Kozlu. Katla hind koos kõikide kuludega oli ligikaudu 29 994 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu otsustust selle katla konfiskeerimise kohta ringkonnakohus ega Riigikohus ei muutnud, mistõttu on otsus selles osas jõustunud. Liites kokku konfiskeeritud katla soetusmaksumuse 29 994 eurot, S. P-lt ära võetud 1120 eurot ja kahe õhkküttesüsteemi maksumuse 25 160 eurot, on tulemus 56 274 eurot. Seega Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide ja T.H pangakontodel oleva raha konfiskeerimise korral ületaks konfiskeeritava vara soetusmaksumus süüteoga saadud vara väärtust. Konfiskeeritud katla müügihind enampakkumisel katab tõenäoliselt kogu PRIA välja makstud 50 000 eurot. Isegi kui võtta Uudismaa OÜ-lt konfiskeeritud katla väärtuse hindamisel aluseks selle soetamismaksumus, on süüteoga saadud vara konfiskeerimata üksnes 18 886 euro ulatuses. Kuna Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide väärtus ületab seda summat oluliselt, tuleks need

§ 831lg-st 3 juhindudes konfiskeerimata jätta.

Kohus võib kaaluda T.H-lt

§ 84

alusel 18 886 euro väljamõistmist, jättes Loodushoiu OÜ katlad konfiskeerimata ja vabastades T.H pangakontod aresti alt.

  1. Ringkonnakohus ei ole tõsikindlalt välistanud võimalust, et õhkküttesüsteemid osteti laenatud raha, mitte kuriteoga saadud vara arvel. Laenuks saadud raha kasutati õhkküttesüsteemide ostmiseks ja seda kinnitavad tõendid on kohtul olemas.
  2. Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsusega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel osaliselt käesolev kriminaalmenetlus, samuti rahuldati osaliselt kaitsja kassatsioon. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kaitsja on esitanud igas kohtuastmes taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (kogusummas 5476 eurot kuni ringkonnakohtu menetluseni enne Riigikohut). Riigikohus ei ole eelnevate menetluskulude osas seisukohta võtnud ja kriminaalmenetlus kestab edasi. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetlus osaliselt lõpetati, on õiglane ja põhjendatud menetluskulude hüvitamine vähemalt 50% ulatuses ehk summas 2738 eurot. Kassatsioonivastus
  5. Prokuratuur kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Riigikohus selgitab esmalt seda, miks ringkonnakohus polnud menetluslikult pädev T.H-lt 24 840 eurot välja mõistma (I). Otsuse II osas käsitleb kolleegium ringkonnakohtu eksimusi süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja selle asendamise eelduste kindlakstegemisel ning nendele vastavate asjaolude tuvastamata jätmist. Seejärel lahendab Riigikohus menetluskulude hüvitamise taotluse (III) ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV). I
  7. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohtul ei olnud menetluslikku pädevust mõista T.H-lt välja 24 840 eurot. Nii toimides väljus ringkonnakohus lubamatult apellatsiooni piiridest, eirates KrMS § 331 lg-tes 2 ja 3 ning §-s 340 sätestatut. Ühtlasi rikkus apellatsioonikohus ka KrMS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest tulenevaid nõudeid.
  8. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides. Tulenevalt KrMS § 331 lg-s 3 ja §-s 340 sätestatust võib ringkonnakohus teha uue otsuse, mis raskendab süüdistatava olukorda, üksnes prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel.
  9. Samuti järeldub KrMS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest nende koostoimes, et olukorras, kus prokuratuur ei ole kassatsiooni esitanud ja Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal, ei või ringkonnakohus kriminaalasja uuesti arutades kohaldada süüdistatava suhtes õigusjärelmeid, mis võrreldes ringkonnakohtu tühistatud otsusega raskendaksid süüdistatava olukorda (reformatio in peius-keeld).
  10. Käesolevas asjas konfiskeeris maakohus T.H-lt tema kahel pangakontol oleva raha kogusummas 3220 eurot 73 senti (vt käesoleva otsuse punkt 1). Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras üksnes kaitsja, kes taotles oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega jäeti maakohtu otsus T.H vara konfiskeerimist puudutavas osas muutmata. Ka ringkonnakohtu selle otsuse vaidlustas vaid kaitsja. Pärast seda, kui Riigikohus oli ringkonnakohtu
  13. veebruari
  14. a otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal osaliselt tühistanud, mõistis ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel – mis toimus üksnes kaitsja apellatsiooni alusel – T.H-lt konfiskeerimise asendamise korras välja 24 840 eurot. See summa on peaaegu kaheksa korda suurem kui see, mille väärtuses kontoraha maakohus ja ringkonnakohus kriminaalasja esmakordsel arutamisel T.H-lt konfiskeerisid. Järelikult väljus ringkonnakohus T.H suhtes konfiskeerimisotsustust tehes apellatsiooni piiridest, rikkudes ühtlasi reformatio in peiuskeeldu. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes ja see toob kaasa T.H suhtes tehtud konfiskeerimise asendamise otsustuse tühistamise.
  15. Sõltumata eeltoodust juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu otsustus T.H-lt 24 840 euro väljamõistmise kohta on sõnastatud vastuoluliselt. Ühelt poolt mõisteti osutatud summa T.H-lt välja, nagu see toimub konfiskeerimise asendamise korral, teisalt viitas ringkonnakohus otsuse resolutiivosas üksnes

§ 831

lg-le 1, mis sätestab aluse konkreetse eseme konfiskeerimiseks (konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise eristamise kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 48 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Samas nimetatakse resolutiivosa järgmises punktis, mis käsitleb T.H vara aresti alla jätmist, otsesõnu konfiskeerimise asendamise tagamist, samuti räägitakse konfiskeerimise asendamisest ja viidatakse

§-le 84 ringkonnakohtu otsuse põhiosas. Seetõttu leiab kolleegium, et ehkki ringkonnakohus jättis kohtuotsuse resolutiivosas ekslikult

§-le 84 viitamata, on siiski piisavalt arusaadav, et kohus ei kohaldanud T.H suhtes mitte konfiskeerimist, vaid süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist

§ 84ja § 831 lg 1 alusel. Tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega Kr

MS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Märgitu ei mõjuta aga eelmises punktis tehtud järeldust, et T.H-lt 24 840 euro väljamõistmine oli ebaseaduslik muudel põhjustel. II

  2. juuni
  3. a otsuses märkis Riigikohus käesolevat kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saates, et kohtute tuvastatud faktilised asjaolud ei ole piisavad, otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteeme ja T.H pangakontodel olevaid rahasummasid on võimalik käsitada süüteoga saadud varana

§ 831mõttes.

Muu hulgas osutas kolleegium sellele, et kohtuotsusest ei nähtu, kas konkreetsetel esemetel on PRIA-lt väljapetetud rahaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 49). Kriminaalasja uuel arutamisel ei ole ringkonnakohus osutatud puudusi nõuetekohaselt kõrvaldanud, tõlgendades ebaõigesti süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja selle asendamise eeldusi ning jättes tuvastamata asja lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud. 28. Ringkonnakohus nentis, et PRIA poolt Uudismaa OÜ-le makstud 50 000 eurot saab käsitada süüteoga saadud varana

§ 831mõttes.

Järgnevalt leidis kohtukolleegium, et kuna sellest summast 25 160 eurot tasus T.H Türgi äriühingule Kozlusan-Salih Kozlu kahe õhkküttesüsteemi eest, on need õhkküttesüsteemid samuti käsitatavad kuriteoga saadud varana ja tuleb

§ 831lg 2 alusel konfiskeerida.

Ülejäänud osa PRIA-lt saadud rahast kandis T.H endaga seotud äriühingute kontode kaudu isiklikule pangakontole ja kasutas isiklikuks tarbeks, mistõttu tuleb see summa temalt

§ 84alusel välja mõista.

(Vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 8–11.)

  1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et 50 000 eurot, mille PRIA T.H ja Uudismaa OÜ pettuse tõttu
  2. a augustis Uudismaa OÜ pangakontole kandis, on käsitatav süüteoga (soodustuskelmusega) saadud varana

§ 831mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.

juuni

  1. a määrus asjas nr 3-1-1-65-13, p 12). Samas on ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel jätnud nõuetekohaselt tuvastamata faktilised asjaolud, mis võimaldaksid hinnata, kas Loodushoiu OÜ omandatud õhkküttesüsteemidel on PRIA-lt saadud rahaga piisav seos, käsitamaks katlaid süüteoga saadud esemetena, ja kas T.H poolt isiklikuks tarbeks kulutatud raha puhul oli tegemist süüteoga saadud varaga. Ringkonnakohtu põhjenduste pinnalt ei ole jälgitav Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud raha päritolu ega süüteoga saadud raha jõudmine T.H vara hulka. Märkides, et Loodushoiu OÜ soetas õhkküttesüsteemid PRIA poolt Uudismaa OÜ-le üle kantud raha eest, pole ringkonnakohus osutanud ühelegi tõendile, millel selline järeldus põhineb, ega näidanud ära konkreetseid fakte, mis annaksid alust asuda seisukohale, et raha jõudis Uudismaa OÜ-lt Loodushoiu OÜ-le ja et sellel rahal oli seos PRIA-lt välja petetud rahaga. Eeskätt puudub ringkonnakohtu otsusest raha väidetavat liikumist kajastavate pangakonto väljavõtete analüüs.
  2. Kõnealused ringkonnakohtu vead tulenevad süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise materiaalõiguslike eelduste ebapiisavast ja ekslikust käsitlusest, mis on toonud kaasa kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) olulise (KrMS § 339 lg 2) rikkumise. Need vead tingivad ringkonnakohtu otsuse tühistamise Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist ja T.H suhtes konfiskeerimise asendamist puudutavas osas ning kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmise.
  3. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude kindlaksmääramisel on keskne tähendus süüteoga saadud vara konfiskeerimise eeldustel (

§ 831), esmajoones süüteoga saadud vara mõistel.

32.

§ 831alusel on võimalik konfiskeerida üksnes süüteoga saadud vara.

Riigikohus on märkinud, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara. Konfiskeerimine on seetõttu üldjuhul suunatud konkreetse asja või varaosa vastu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 31.) Tahtliku süüteoga saadud varaks

§ 831

lg 1 tähenduses tuleb pidada süüteoga otseselt saadud tulu ja sellise tulu arvel omandatut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-65-13, p 11).

§ 831

kohaldamiseks peab olema tõendatud konfiskeeritava vara pärinemine konkreetsest kuriteost. Vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1.) Mingit eset (varaühikut) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel omandatuna ja seega ka

§ 831

lg-te 1 või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel on süüteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 49). Kolmandalt isikult ei ole võimalik

§ 831

lg 2 alusel konfiskeerida talle kuriteo toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt

§ 84

alusel välja mõistetava rahasumma (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p-d 12–14).
  3. Eelnevast järeldub muu hulgas, et kui mingi ese (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõttes) omandatakse süüteoga saadud raha või muu eseme eest või süüteoga saadud eseme võõrandamisest saadu eest, tuleb ka sellist eset käsitada süüteoga saadud varana

§ 831mõttes.

Näiteks kui toimepanija või kolmanda isiku pangakontole kantakse süüteoga saadud raha, on kontoomaniku poolt selle rahasumma ulatuses omandatud (täiendav) nõudeõigus panga vastu käsitatav süüteoga saadud varana, mis on võimalik temalt

§ 831lg-s 1 või 2 sätestatud alustel konfiskeerida.

Seejuures ei ole oluline, kas pangakontol, kuhu süüteoga saadud raha kanti, oli laekumise hetkel ka muud (legaalset) raha või mitte. Näiteks kui pangakontole, millel on 50 000 eurot legaalset vara, kantakse süüteoga saadud 50 000 eurot, on pangakontol olev raha (nõue panga vastu) 50 000 euro ulatuses käsitatav süüteoga saadud varana ja selle osas on see võimalik isikult

§ 831alusel konfiskeerida.

  1. Samas ei muuda näiteks süüteoga saadud raha kandmine pangakontole, millel on ka legaalset raha, kogu pangakontol olevat raha (nõuet panga vastu) tervikuna süüteoga saadud varaks. Samuti ei anna seadus alust eelduseks, et ese, mille omandamise eest on tasutud pangakontolt, kuhu on enne kantud nii legaalselt kui ka süüteoga saadud raha, on soetatud just süüteoga saadud raha arvelt ja seega on ese tervikuna käsitatav süüteoga saadud varana. Järelikult on meelevaldne ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et "[i]segi kui T.H äriühingud said enne katelde ostmist veel teisi rahalisi toetusi (sh laene) tuleb kohtu arvates praeguses asjas lähtuda eeldusest, et Türgist ostetud õhkküttesüsteemide eest tasutud 25 160 eurot pärinevad PRIA-lt."
  2. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud

§ 831

mõttes süüteoga, teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme konfiskeerimine

§ 831

alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla, et eseme omanikult mõistetakse

§ 84

alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti poolt mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus näha ette, et kui kuriteoga saadud vara on segunenud (intermingled) seaduslikest allikatest saadud varaga, siis konfiskeeritakse see osa varast, mis vastab kuriteoga saadud vara hinnangulisele väärtusele (vt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (RT II 2010, 4, 10) art 31 lg 5; rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (RT II 2003, 1, 1) art 12 lg 4; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni (RT II 2000, 15, 92) art 5 lg 6 (b)). 36. Näiteks kui isiku pangakontole, kus on legaalse päritoluga 50 000 eurot, laekub 50 000 eurot süüteoga saadud vara, ja isik ostab sellel kontol oleva raha eest neli asja (à 25 000 eurot), kinkides iga asja erinevale isikule, pole võimalik ühtki nimetatud asjadest omanikelt

§ 831lg 2 p 1 alusel konfiskeerida.

Samas võib osutuda põhjendatuks mõista igalt kingisaajalt

§ 84ja § 831 lg 2 p 1 alusel välja 50% kingitud asja väärtusest.

Olukord on sarnane, kui n-ö segapäritoluga raha eest asjad ostnud isik jätab need endale – ka sellisel juhul ei saa ühtegi konkreetset asja temalt konfiskeerida, vaid kohaldamisele saab tulla vaid

§ 84

. Tähtsust pole sellelgi, kas süüteoga saadud raha seguneb legaalse rahaga toimepanija või kolmanda isiku juures (nt pangakontol). 37. Otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ ja T.H suhtes on käesolevas asjas võimalik kohaldada süüteoga saadud vara konfiskeerimist (

§ 831

) või selle asendamist (§ 84), tuleb esmalt tuvastada, milline täpselt oli PRIA poolt Uudismaa OÜ pangakontole kantud raha edasine saatus. Selleks, et hinnata, kas ja kui, siis millises osas võis Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud raha olla saadud T.H ja Uudismaa OÜ toime pandud soodustuskelmusega, on vaja tõenditele – eeskätt pangakonto väljavõtetele – tuginedes jälgitavalt tuvastada nii raha liikumine äriühingute vahel kui ka see, kas ja kui, siis millises ulatuses oli see vara Uudismaa OÜ, Loodushoiu OÜ või mõne kolmanda isiku pangakontol segunenud legaalse rahaga. 38. Seetõttu on lisaks konkreetsetele pangaülekannetele, mis võivad luua seose Uudismaa OÜ poolt süüteoga saadud raha ja Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud vara vahel, oluline kindlaks teha, milline oli kriminaaltulu laekumisel ja selle edasikandmisel nende pangakontode jääk, mille kaudu raha liikus. Teisisõnu ei ole oluline mitte üksnes see, milline isik (äriühing) millisele isikule, millal ja kui suure summa üle kandis, vaid ka see, milline oli ülekande tegija ja saaja konto seis enne ja pärast ülekande tegemist, samuti raha edasikandmisel. See on tähtis, hindamaks süüteoga saadud raha võimalikku segunemist legaalse varaga. Näiteks, kui raha liikumisega seotud pangakontodel ei olnud muud raha peale PRIA-lt välja petetud 50 000 euro, ja see summa liikus Uudismaa OÜ-lt (otse või kolmandate isikute kaudu) Loodushoiu OÜ-le, on ilmne, et viimase omandatud õhkküttesüsteemid on käsitatavad

§ 831mõttes süüteoga saadud varana.

Kui aga kõnealustel pangakontodel oli ka muud raha, tuleb järgnevalt hinnata, kas õhkküttesüsteemid on soetatud osaliselt süüteoga saadud vara arvel ning kas õhkküttesüsteemide konfiskeerimise asemel tuleks Loodushoiu OÜ suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist (raskendamata seejuures kolmanda isiku olukorda võrreldes Tartu Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsusega).
  3. See, kui süüteoga saadud raha kanti pangakontole, kus samal ajal oli või kuhu enne süüteoga saadud raha osalist või täielikku edasikandmist laekus ka muud (legaalset) raha, ei pruugi siiski tingimata tähendada, et süüteoga saadud vara segunes kontol olnud legaalse varaga. Juhul kui süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud annavad aluse arvata, et ülekandel puudus majanduslik sisu ja selle eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust, saab edasikantud summat pidada tervikuna süüteoga saadud varaks.
  4. Põhimõtteliselt sama moodi tuleb kindlaks teha seegi, kas T.H isiklikku tarbimisse jõudis süüteoga saadud vara.
  5. Nagu märgitud, ei ole ringkonnakohus tuvastanud eespool osutatud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata konfiskeerimise ja selle asendamise materiaalõiguslikku põhjendatust. Riigikohus ei või KrMS § 363 lg 5 kohaselt faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu tuleb kriminaalasi Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist ja T.H suhtes konfiskeerimise asendamise kohaldamist puudutavas osas saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  6. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, nagu tuleks Loodushoiu OÜ ja T.H vara konfiskeerimisel või nende suhtes konfiskeerimise asendamise kohaldamisel arvestada sellega, et Uudismaa OÜ-lt konfiskeeriti katel soetusmaksumusega 29 994 eurot ja et S. P-lt võeti läbiotsimisel ära 1120 eurot sularaha (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 17).
  7. Uudismaa OÜ katel konfiskeeriti

§ 83lg 1 alusel kui süüteo (soodustuskelmuse) toimepanemise vahend.

Tegemist ei olnud süüteoga saadud varaga

§ 831

mõttes, sest Uudismaa OÜ omandas kõnealuse katla enne PRIA-lt toetuse saamist omavahendite arvel. Katelt kasutati, tekitamaks PRIA esindajates ebaõige ettekujutus, nagu oleks Uudismaa OÜ teinud investeeringutoetuse avalduses märgitud investeeringu ja omandanud nõuetekohase investeeringuobjekti, ning saavutamaks nii investeeringutoetuse väljamaksmine. Kuna Uudismaa OÜ katelt ei omandatud süüteoga ega süüteoga omandatud vara arvel, puudub alus väita, nagu oleks selle katla konfiskeerimisega osa süüteoga saadud varast juba konfiskeeritud. Järelikult ei ole Uudismaa OÜ katla konfiskeerimisel tähtsust, otsustamaks selle üle, kas ja kui, siis milline vara tuleb Loodushoiu OÜ-lt ja T.H-lt

§ 831

alusel konfiskeerida või kui suur summa

§ 84alusel välja mõista.

  1. S. P. suhtes pole maakohus ega ringkonnakohus konfiskeerimisotsust teinud. Samuti pole kassatsioonis viidatud mõnele muule konfiskeerimisotsustusele, mille objektiks oleks S. P-lt läbiotsimisel ära võetud 1120 eurot sularaha. Seetõttu ei näe kolleegium olemasoleva teabe põhjal alust asuda seisukohale, et see summa tuleks konfiskeeritavast või konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavast varast maha arvata. III
  2. Kassaatori taotluse kohta hüvitada süüdistatavatele KrMS § 183 alusel pool kriminaalasja esmakordsel arutamisel tekkinud menetluskulust ehk 2738 eurot (vt käesoleva otsuse punkt 19) märgib kolleegium järgmist.
  3. Õige on kaitsja väide, et Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsuses ei ole menetluskulude hüvitamise kohta seisukohta võetud. Samas sisaldas kaitsja
  6. märtsi
  7. a kassatsioon, mille läbivaatamisel kolleegium kõnealuse otsuse tegi, taotluse punkti 5 järgmises sõnastuses: "Menetluskulud jätta riigi kanda." Kaitsja ei täpsustanud kassatsioonis ega üheski muus Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis, milliseid menetluskulusid millises summas ta taotluses silmas peab. Samuti ei esitanud kaitsja kassatsioonimenetluses menetluskulude kohta ühtegi kuludokumenti ega viidanud varasemates menetlusstaadiumides esitatud kuludokumentidele ega menetluskulude hüvitamise taotlustele. Siiski ei ole tegemist selliste puudustega, mis takistaksid enne kassatsioonimenetlust esitatud menetluskulude hüvitamise taotluste lahendamist. Seega tuleb kolleegiumil senini lahendamata
  8. märtsi
  9. a menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaadata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. jaanuari
  11. a määrus asjas nr 3-1-1-77-08). Ühtlasi märgib kolleegium, et olukorras, kus ringkonnakohus – iseenesest õigesti – leidis, et ta pole praeguses asjas ise pädev Riigikohtule esitatud varasemate menetluskulude hüvitamise taotlust lahendama, tulnuks see taotlus jätta läbi vaatamata, mitte rahuldamata.
  12. Riigikohtu
  13. juuni
  14. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 lõpetati käesolev kriminaalmenetlus osas, mis puudutas T.Hle, Uudismaa OÜ-le ja Setu Põllud OÜ-le esitatud süüdistust maksukelmuse (

§ 3892) katses. 48. Kr

MS § 183 näeb ette, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohtupraktika kohaselt jäävad kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatava suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065 koos seal viidatud kohtupraktikaga.)
  3. Menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
  4. märtsi
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 29.2;
  6. novembri
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p 16 ja
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 36 jj.)
  10. Kohtutoimikust nähtub, et kaitsja esitas Tartu Maakohtu
  11. novembri
  12. a istungil õigeaegselt ja koos kuludokumentidega taotluse hüvitada süüdistatavatele OÜ Nordgrain Machinery poolt valitud kaitsjale 37,5 tunni õigusteenuse eest makstud tasu summas 5026 eurot (KoTo, kd 1, tl 126 jj). Samas ei kinnita kohtutoimiku materjalid seda, nagu oleks kaitsja õigel ajal taotlenud ka esimese apellatsioonimenetluse kulu (450 eurot) hüvitamist. Taotluse selle kulu hüvitamiseks esitas kaitsja ringkonnakohtule esimest korda
  13. juulil 2015 ehk alles kriminaalasja uuel arutamisel (KoTo, kd 8, tl 61 jj). Kassatsioonimenetluse kulude hüvitamist kaitsja kriminaalasja esmakordsel arutamisel ei taotlenud.
  14. Seega on kolleegiumil vaja lahendada küsimus, millises summas tuleb kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatavatele kriminaalmenetluse osalisest lõpetamisest tingituna KrMS § 183 ja § 175 lg 1 p 1 alusel hüvitada.
  15. Kaitsja arvates tuleks menetluskulust hüvitada 50%. Kolleegium sellise arvamusega ei nõustu. Praegusel juhul on oluline hinnata, milline osa süüdistatavatele kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud õigusteenusest oli vajalik, vaidlustamaks süüdistust maksukelmuses (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. novembri
  17. a otsus asjas nr 3-11-93-15, p 139). Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, sh kaitsekõnest (KoTo, kd 1, tl 117 pöördel – 118 ja 119–125), keskendus kaitsja peamiselt soodustuskelmuses esitatud süüdistuse kummutamisele. Maksukelmuses õigeksmõistmist taotledes tugines kaitsja põhiliselt argumendile, et kuna soodustuskelmuse süüdistus on põhjendamatu, langeb ära ka sellega seotud süüdistus maksukelmuses. Seda arvestades leiab kolleegium, et see osa süüdistatavate kaitsjatasust, mille maksmine oli vajalik, vaidlustamaks süüdistust maksukelmuses, ja mida saab ühtlasi pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks, on 750 eurot. Osutatud summa tuleb riigil KrMS § 183 alusel hüvitada. Hüvitis jaguneb T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ vahel. Kuna T.H süüdistuse maht oli suurem, on põhjendatud talle hüvitisest kõige suurema osa määramine. IV
  18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2, samuti KrMS § 361 lg-st 2, § 341 lgst 3 ning § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  19. augusti
  20. a otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas T.H ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud maakohtu konfiskeerimisotsustuse ja tegi uue otsuse, konfiskeerides Loodushoiu OÜ-lt kaks õhkküttesüsteemi ja mõistes T.H-lt välja 24 840 eurot. Kolleegium saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Lisaks rahuldab kolleegium osaliselt kaitsja taotluse hüvitada süüdistatavatele kriminaalasja esmakordsel menetlemisel tekkinud menetluskulu, tühistades ühtlasi ringkonnakohtu otsustuse jätta kaitsja see taotlus rahuldamata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  21. Andmeid käesoleva kassatsioonimenetluse kulude kohta ei ole Riigikohtule esitatud. Hannes Kiris, Lea Kivi, Saale Laos (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.