RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 5 lg 4, § 51 lg 4 ja § 6 lg 1, rahandusministri 17.01.2001 määrus nr 10 "Maamaksuseaduse rakendamise kord", Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrus nr 179 "Maa maksustamishinna arvutamise kord", keskkonnaministri 30.11.2001 määrus nr 50 "Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine" ning Vabariigi Valitsuse 05.06.2001 määrus nr 193 "Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika". Maamaksu regulatsioon (nii maamaksu maksuobjekt kui ka maksukohustuse arvutamise kord) on olulises osas sätestatud väljas​pool maamaksuseadust ja peamiselt erinevate määrustega. See on vastuolus PS §-ga

1. Seega on vastav regulatsioon õigusselgusetu ning selle alusel antud maamaksuteated õigusvastased.
2. Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2014 otsusega AS Transcom Vara kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maamaksu määramise regulatsioon on õigusselge ja põhiseadusega kooskõlas ning õiguspäraste maamaksuteadete tühistamiseks puudub alus. Maksuteate vaidlustamisel ei ole võimalik vaidlustada maa maksustamishinna määramist, mistõttu ei ole kohaliku omavalitsuse poolt maa maksustamishinna määramist puudutavad sätted praeguses vaidluses asjassepuutuvad. AS Transcom Vara ei ole vaidlustanud maksuteadete aluseks olevaid Pärnu linna ja Kuressaare linna kehtivaid eelhaldusakte maa maksustamishinna arvutamise kohta. Haldusakti kehtivuse teooriaga ei ole kooskõlas, et maatüki igakordne omanik saaks hakata vaidlustamistähtaja möödumisel uuesti vaidlustama konkreetse kinnistuga seotud haldusakte. Kuna
3. aasta maksuteadete koostamise aluseks võetud maa maksustamishinnad olid arvutatud juba varem, siis on kaebaja olnud neist teadlik, kuid ei ole astunud mõistliku aja jooksul samme, et vastavad haldusaktid temale teatavaks tehtaks. Kuna aktide vaidlustamise tähtaeg on ilmselgelt ületatud, ei oleks kaebuse uute nõuetega täiendamine otstarbekas. Eeltoodust lähtuvalt on maatükkide otstarbeid arvestades asjassepuutuvaks normiks maamaksu​seaduse (MaaMS) § 5 lg 1, mis on PS §-ga 113 kooskõlas. Maamaksu objektiks ei ole korralise hindamise kaudu tuvastatud maa väärtus, vaid maksustatav maa (MaaMS § 2). MaaMS-s on sätestatud ka maamaksumäär ja selle arvutamise kord. Kuigi maamaksumäär sõltub maa hindamise tulemustest (MaaMS § 1 lg 2 ja § 5 lg 1;

§ 1), ei pea maad hindama siiski maksuseadusega.

Tegemist on kohaliku omavalitsuse korraldatava eraldi haldusmenetlusega. Teises haldusmenetluses tuvastatud asjaolu (maa maksustamishind) aluseks võtmine ei muuda maamaksu määramist PS §-ga 113 vastuolus olevaks. Maamaksu regulatsioon on piisavalt arusaadav ja vastab õigusselguse põhimõttele (PS § 13 lg 2).

1. AS Transcom Vara palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.06.2015 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonna​kohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 5.
3. Maa maksustamishinna määramine on maamaksuteate eelhaldusaktiks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses, sest sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks maa​maksu summa leidmisel tähtis asjaolu. 5.
4. Kuivõrd maa maksustamishinna arvutamine on tuvastav eelhaldusakt, siis peab see olema ka vormistatud haldusaktina, kuid haldusakti vorminõuete eiramine ei muuda siiski vastava otsustuse õiguslikku olemust (vt Riigikohtu lahendid asjas nr 3-3-1-33-03, p-d 11–13 ja nr 3-3-1-41-03, p-d 11–13). Haldusakte ja toiminguid piiritletakse nende sisu, mitte vormi järgi. Kuna maa maksustamishinna määramine on maamaksuteate koostamisel siduv, siis on tegemist eelhaldusaktiga. 5.
5. Apellandiga ei saa nõustuda, et maamaksuteadete eelhaldusakte (maa maksustamishinna määramise akte) on alati võimalik vaidlustada koos neile tugineva maksuteate vaidlustamisega. Kohtupraktika kohaselt ei saa eelhaldusakti puhul kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema varem, kui kaebajal oleks võimalik leida, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi. Isik peab juba sellise eelhaldusaktiga tutvudes mõistma oma õiguste rikkumist või vabaduste piiramist ning esitama eelhaldusakti peale halduskohtule kaebuse üldise kohtusse pöördumise tähtaja jooksul. 5.
6. Viidatud kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas eelhaldusaktiga kindlaksmääratud asjaolu (nt maa maksustamishind) on ühe või mitme järgneva haldusakti aluseks. Vastasel korral puuduks eel​haldusakti andmisel ja selle eraldiseisval vaidlustamisel sisuline mõte. Apellant ei ole mõistlikult põhjendanud, kuidas ilmnes praegusel juhul tema õiguste rikkumine maa maksustamishinna määramise aktidega alles pärast vaidlustatud maksuteadete väljastamist. 5.
7. Praegusel juhul ei ole AS Transcom Vara menetluse käigus halduskohtule esitatud dokumentides esitanud taotlust maa maksustamishinna määramise aktide tühistamiseks ning kaebe​tähtaja ilmselget ületamist arvestades ei pidanud halduskohus vajalikuks soovitada apellandil kaebust täiendada. Asjaolu, et maa maksustamishinna määramise aktid on maksuteadete eel​haldus​aktideks, pidi apellandile olema mõistetav juba vaidlusaluste maksuteadete põhjal, kuid ta pole neid siiski sõnaselgelt vaidlustanud ega oma kaebust halduskohtus muutnud. 5.
8. Ilmselgelt ekslik on käsitlus, et kui maa maksustamishinna määramise õiguslik alus on põhiseadusega vastuolus, siis ei saa selliselt leitud maksustamishinda maamaksuteate koostamisel arvestada. Kuivõrd maa maksustamishinna määramine on eelhaldusakt, siis kohalduvad sellele ka üldised haldusakti kehtivuse eeldused. 5.
9. Kohus saab asja lahendamisel jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks üksnes asjassepuutuva sätte (vt PS § 15 lg 1 ja § 152 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1). Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseadus​pärasuse korral (nt viimati Riigikohtu 29.05.2015 otsus asjas nr 3-4-1-1-15, p 27). Kuna MTA lähtub maamaksuteate koostamisel kehtivast maa maksustamishinna määramise aktist ega arvuta ise välja maksustamishinda, siis ei ole maamaksuteate tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel asjasse​puutuvaks sätted, mis reguleerivad maksustamishinna määramist. Need saaksid olla asjasse​puutuvad üksnes maa maksustamishinna määramise aktide üle toimuvas vaidluses. 5.
10. Vaidlustatud maksuteadete õiguslikuks aluseks on neist nähtuvalt MaaMS § 1 lg 3 ja § 7 lg-d 1–3 ning asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud maamaksumäär. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. AS Transcom Vara palub oma kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada MTA maamaksuteated nr 98214 ja nr
12. Ühtlasi palub kassaator tunnistada PS §-ga 113 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

§ 5

lg 4, § 51 lg 4 ja § 6 lg 1; rahandusministri 17.01.2001 määrus nr 10 "Maamaksuseaduse rakendamise kord"; Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrus nr 179 "Maa maksustamishinna arvutamise kord"; Vabariigi Valitsuse 05.06.2001 määrus nr 193 "Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika" ning keskkonnaministri 30.11.2001 määrus nr 50 "Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine". Kassaatori seisukohad on esitatud allpool. 6.

1. Pärnu Linnavalitsuse aktid (29131, 2751 ja 2753) ei ole haldusaktid, sest aktid on informatiivsed ning neil puudub vaidlustamisviide ja ametniku originaalallkiri. Lisaks ei ole tõendatud, et need aktid oleksid kaebajale kätte toimetatud. Kuna eelhaldusaktid on tühised, siis on ka nendele tuginev maksuteade nr 168914 õigusvastane ja tuleb tühistada. 6.
2. Kuressaare Linnavalitsus ei ole koostanud ja väljastanud maa maksustamishinna arvutamise akti. Kuna nõutav eelhaldusakt puudub, siin on ka maksuteade nr 98214 õigusvastane ja tuleb tühistada. 6.
3. Halduskohtu viidatud Riigikohtu maamaksu käsitlevad lahendid (3-3-1-33-03, 3-3-1-40-99, 3-3-13-01, 3-3-1-41-03) ei ole sellisel viisil kohaldatavad, nagu seda on teinud halduskohus ja nagu seda on lugenud õigeks ringkonnakohus. Kohtute käsitlus, mille kohaselt ei saa eelhaldusakti vaidlustada koos maamaksuteatega, viib äärmiselt ebaõiglaste tulemusteni. 6.
4. Kassaator ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei astunud mõistliku aja jooksul samme, et maa maksustamishinna arvutamise haldusaktid talle teatavaks tehtaks, mistõttu on nende vaidlustamine praegusel juhul kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu võimatu. Kuressaare ja Pärnu linn ei ole andnud välja eelhaldusakti, mida kaebaja oleks saanud vaidlustada. 6.
5. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maksuteate koostamisel ei ole tähendust sellel, kas maa maksustamishinna määramise regulatsioon on või ei ole vastuolus põhiseadusega. 6.
6. Ringkonnakohus on ekslikult eristanud maamaksu objekti ja baasi, kui ta väidab, et MaaMS sisaldab ka maamaksu objekti, milleks on seega maatükk, mitte korralise hindamise kaudu tuvastatud maa väärtus. Maksumaksja õigused ja kohustused peavad tulenema vahetult maksuseadusest. Kui MaaMS ei määra kindlaks maa maksustamishinna tuvastamise reegleid, siis ei sisalda MaaMS piisavat regulatsiooni maamaksu objekti kohta. Vastava regulatsiooni puudumine või selle sisaldumine väljaspool MaaMS sätteid (

§ 5lg 1) on vastuolus PS §-ga 113.

6.7. Vaidlustatud maamaksuteated on koostatud õigusaktide alusel, mis on vastuolus PS §-ga 113, sest maamaksu regulatsioon on olulises osas sätestatud väljaspool maamaksuseadust ja veelgi suuremas mahus erinevate määrustega. 6.8.

ega selle alusel antud määrused ei ole maksuseadused MKS tähenduses. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui seadus ei vasta MKS-s sätestatud maksuseaduse kohustuslikele tunnustele, siis ei tohi sellise seaduse alusel antud määrus mõjutada maksukohustust, sest selline seadus ei ole maksuseadus. 6.9. Maa korralise hindamise metoodika, mille alusel on keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 kinnitatud maade väärtus, on samuti sisuliselt reguleeritud määrustega.

§ 3

annab kolmes lõikes väga üldises sõnastuses maa hindamise metoodika ning

§ 5

lg 4 annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada korralise hindamise kord ja hindamisel kasutatav metoodika. Volitusnorm ei anna mitte mingisugust täpsustust ega piire, kuidas ja milliste reeglite alusel leitakse maamaksu objektiks olev maa väärtus. 6.10. Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrus nr 179 kehtestab iseseisvalt ja ilma seadusest tuleneva aluseta valemi, mille abil arvutatakse välja maa maksustamishind. Valemid sisaldavad

-s (sh volitusnormi § 6 lg 1) ja ka MaaMS-s nimetamata ehk uusi ja iseseisvaid maksustamise kriteeriume, mis otseselt mõjutavad maa maksustamishinna suurust. 6.

1. Riigikohtu otsuses (3-4-1-5-98) märgitakse, et kui seadus ei vasta MKS-s sätestatud maksu​seaduse kohustuslikele tunnustele, siis ei tohi sellise seaduse alusel antud määrus mõjutada maksu​kohustust, sest selline seadus ei ole maksuseadus.
2. MTA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kassaator on seadnud kahtluse alla mitme maa maksustamishinna arvutamist reguleeriva seaduse ja määruse normide kooskõla põhiseadusega. Põhiseaduse § 152 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust saab alustada vaid selle sätte suhtes, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Asjasse​puutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kas õigusnormi tuleb kohtuasjas kohaldada. Kassaatori vaidlustatud normid saavad olla asjassepuutuvad vaid siis, kui nende normide kohaldamata jätmise tulemusena oleks osaliseltki võimalik rahuldada kaebus ja tühistada vaidlustatud maamaksuteade.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas maamaksuteadet vaidlustades on võimalik vaidlustada maa maksustamishinna suurust. Kolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud (kohtuasjad 3-3-1-40-99, 3-3-1-3-01, 3-3-1-28-01, 3-3-1-33-03, 3-3-1-41-03), et maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusakt maksuteatele. Maksuteadet ei saa vaidlustada osas, mis puudutab maksustamishinna määramist. Kui aga maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. HMS § 62 lg 2 p 1 järgi tuleb maa maksustamishinda määrav haldusakt kui isiku õigusi piirav haldusakt teha adressaadile teatavaks kättetoimetamisega. Ainult teatavaks tehtud haldusaktist saab isik mõista, kas tema õigusi rikutakse või mitte, samuti otsustada, kas akti vaidlustada. Kolleegium jääb oma seisukohtade juurde ning peab vajalikuks täpsustada, et pärast maa maksustamis​hinna akti kättetoimetamist toimuv, nagu maamaksumäära tõus või kinnistu omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult jõustunud eelhaldusakti.
5. Kohtud on toimiku materjalide alusel tuvastanud, et Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2011 akt nr 2751, 21.01.2011 akt nr 2753 ja 04.04.2012 akt nr 29131 on kaebajale kätte toimetatud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et võimalikud vormipuudused maatüki maksustamishinna aktides ei too kaasa aktide tühisust. Kuna kaebaja ei ole maksustamishinna akte kaebetähtaja jooksul vaidlustanud, on Pärnu linnas asuvaid maatükke puudutav maksuteade nr 168918 õiguspärane.
6. Kuressaare Linnavalitsus on 22.10.2014 vastuses nr 3.3.6/1425 märkinud, et väljastab maa maksustamishinna akti üksnes maaomaniku avalduse alusel. Sellest järeldab kolleegium, et Kures​- saare Linnavalitsuse 09.03.2010 korraldust nr 108 ei ole kaebajale teatavaks tehtud, millest tulenevalt on maamaksuteade nr 98214 eelhaldusakti teatavaks tegemata jätmise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada.
7. Kuna puudub vajadus hinnata kummagi eelhaldusakti sisulist õiguspärasust, ei ole Riigikohtul võimalik hinnata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses maa hindamise seaduses sisalduvate volitus​normide ja nende volitusnormide alusel välja antud määruste kooskõla põhiseadusega, sest tegemist ei ole selles kohtuasjas asjassepuutuvate normidega.
8. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning teeb uue otsuse, millega rahuldab AS Transcom Vara kaebuse osaliselt ning tühistab maamaksuteate nr 98214 ja jätab kaebuse rahuldamata maa​maksuteate nr 168918 tühistamise nõudes.
9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). AS Transcom Vara tasus nii esimese kui ka teise astme kohtu menetluses riigilõivu 272,40 eurot, kokku 544,80 eurot. Arvestades tühistatud ja jõusse jääva maksuteatega määratud maksu​summade proportsiooni, tuleb vastustajalt välja mõista 102,70 eurot. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld