← Eesti

3-4-1-1-16

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-1-16

  1. märts 2016 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik ja Tambet Tampuu Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (
  2. jaanuarist 2009 kuni
  3. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 4 000 000 krooni kuni 4 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 175 000 krooni Tallinna Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-66986 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pjotr Sedin (hageja) esitas
  7. detsembril 2009 Harju Maakohtule hagi AS SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 9 784 557 krooni 20 senti (625 347 eurot 18 senti).
  8. jaanuaril 2010 tasus hageja riigilõivu 300 000 krooni (19 173 eurot 49 senti). Maakohus jättis
  9. mai
  10. a otsusega hagi rahuldamata.
  11. Hageja esitas
  12. juunil 2011 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes määras
  13. juunil 2011 tsiviilasja hinnaks 3000 eurot ja kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 479 eurot 33 senti. Ringkonnakohus jättis
  14. jaanuari
  15. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  16. Riigikohus tühistas
  17. mai
  18. a otsusega asjas nr 3-2-1-64-12 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus määras hagi hinnaks nii maakohtus kui ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses 271 624 eurot 51 senti (4 250 000 krooni).
  19. Hageja esitas
  20. juulil 2012 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tagastada hagiavalduselt enam tasutud riigilõiv, kuna Riigikohus oli määranud maakohtust väiksema hagihinna. Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse
  21. juuli
  22. a määrusega ja tagastas enam tasutud riigilõivu 7988 eurot 96 senti. Seega oli hageja tasunud seejärel hagilt lõivu 11 184 eurot 53 senti (175 000 krooni).
  23. Hageja taotles täiendavalt
  24. septembril 2015 enam tasutud riigilõivu 8484 eurot 53 senti tagastamist. Hageja tugines Riigikohtu
  25. mail 2015 asjas nr 3-4-1-59-14 tehtud otsusele, mille järgi on olenemata tsiviilasja hinnast suurim põhiseaduspärane riigilõiv 3400 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 21 lõike 1 ning kehtiva riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 1 ja lisa 1 järgi on hagejal õigus tagasi saada riigilõiv, mis ületab 2700 eurot.
  26. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  27. detsembril 2015 hageja apellatsioonkaebuse. TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
  28. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  29. jaanuari
  30. a määrusega hageja taotluse osaliselt ja tagastas enam tasutud riigilõivu 6263 eurot 86 senti.
  31. Riigikohus tunnistas asjas nr 3-4-1-24-12 praeguse asjaga võrreldes sama suure hagihinna puhul teisel perioodil tasuda tulnud riigilõivu 11 184 eurot 53 senti ehk praeguse asjaga sama suure riigilõivu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-59-14 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks 3400 eurost suuremad tsiviilasjas kohtusse pöördumisel tasuda tulnud riigilõivud. Ka praegusel juhul ei olnud tasuda tulnud riigilõiv 175 000 krooni põhiseadusega kooskõlas. Praeguse hagi hinna juures tuleb lugeda TsMSRS § 21 lõike 1 alusel põhiseaduspäraseks riigilõivuks 2700 eurot.
  32. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2220 euro 67 sendi võrra ettenähtust vähem. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lõigete 3 ja 41 ning § 179 lõike 1 alusel tuleb see hagejalt riigi kasuks välja nõuda, tuleb see summa taotluse lahendamisel lahutada tagastamisele kuuluvast summast (11 184,53 – 2700 – 2220,67 = 6263,86). MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  33. Riigikogu on seisukohal, et kuna Riigikohus on asjas nr 3-4-1-24-12 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistanud sätte, mis nägi ette eurodes sama hinnaga tsiviilasjas sama suure riigilõivu eurodes tasumise kohustuse, siis ei pruugi vaidlusalune norm olla põhiseaduspärane.
  34. Hageja leiab, et vaidlusalune norm on põhiseaduse vastane. Norm on asjassepuutuv. Hageja maksis riigilõivu Tallinna Ringkonnakohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätte alusel. Sama suurelt hagi hinnalt eurodes tasuda tulnud riigilõivu ette nägeva normi on Riigikohus juba põhiseaduse vastaseks tunnistanud.
  35. Õiguskantsleri hinnangul ei ole ringkonnakohtu taotlus lubatav. TsMSRS § 21 lõige 1 näeb ette eriregulatsiooni
  36. jaanuarist 2009 kuni
  37. juunini 2012 kehtinud ja tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ole hageja õiguste kaitseks ja enam tasutud riigilõivu tagastamiseks vajalik.
  38. Justiitsministri arvates ei ole kohaldamata jäetud norm asjassepuutuv ja kohtu taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Asjas tuli kohaldada TsMSRS § 21 lõiget 1, mitte RLS § 56 lõiget 1 koostoimes lisaga
  39. Kui kohus peaks normi siiski asjassepuutuvaks pidama, on normiga ette nähtud riigilõivu suurus ülemäärasuse tõttu põhiseadusega vastuolus. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
  40. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1: „Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana."
  41. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses (kroonides)" (
  42. jaanuarist 2009 kuni
  43. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) väljavõte: Tsiviilasja hind kuni, k.a 4 000 000 4 500 000 Riigilõivu täismäär [---] 175 000 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  44. Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
  45. TsMSRS § 21 lõige 1 sätestab: „Tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel
  46. aasta
  47. jaanuarist kuni
  48. aasta
  49. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot."
  50. Hageja oli tasunud
  51. detsembril 2009 esitatud hagilt pärast hagihinna korrigeerimist ja seetõttu enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamist 11 184 eurot 53 senti, seega TsMSRS § 21 lõikes 1 sätestatud ajavahemikus hagi esitamisel toona kehtinud määras riigilõivu. Riigilõivu tagastamise taotluse esitamise ajal,
  52. septembril 2015 tuli sama menetlustoimingu tegemise eest tasuda riigilõivu 2700 eurot (RLS § 59 lõige 1 koostoimes lisaga 1). Järelikult ületas hagi esitamisel tasutud riigilõiv enam kui 50 euro võrra tagastamise taotluse esitamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtinud riigilõivu (11 184,53 – 2700 = 8484,53). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse alles
  53. detsembril
  54. Seega esitas hageja taotluse tagastada enam tasutud riigilõiv ajal, mil tema kohtumenetlus ei olnud jõustunud lõpplahendiga lõppenud. Lähtuvalt eeltoodust tuli praeguses asjas kohaldada TsMSRS § 21 lõiget
  56. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varem TsMSRS § 21 lõiget 1 kohaldades leidnud, et
  57. aasta
  58. jaanuarist kuni
  59. aasta
  60. juunini kehtinud riigilõivu määra ette näinud normid ei olnud asjassepuutuvad (
  61. jaanuari 2015 määrus asjas nr 3-4-1-57-14, p 18). Kolleegium jääb ka praeguses asjas selle seisukoha juurde ja seega ringkonnakohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud norm ei ole asjassepuutuv.
  62. Eeltoodut arvestades ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktile 6 tuginedes tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbi vaatamata. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.