) § 65 lg-t 5, kohaldas ebaõigesti
Maakohus on ekslikult märkinud, et halduri tasule tuleb lisada käibemaks, ja seega määranud ülemmäära ületava tasu. Tasu ei võinud ületada 82 989 eurot 76 senti. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud
-ist ei tulenenud, et halduri tasu võiks suurendada käibemaksu võrra. Sel ajal puudus hiljem jõustunud
Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud, miks maakohus ei tuvastanud kohaldamisele kuuluvat tasu alammäära. Kohus ei ole ammendavalt kontrollinud ja analüüsinud alammäärast suurema tasu määramist õigustavaid asjaolusid, muu hulgas halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi ning muid võimalikke põhjusi. Kohus ei hinnanud võlausaldaja esitatud asjaolu, et osa rahast on saadud halduri tegevusest sõltumata.
Seaduse tekstist ei tulene, et 640 000 eurot ületava pankrotivara väärtuse korral on halduri tasu alammäär vaid 1% vara väärtusest ja et seda ületava tasu saab määrata ainult
lg-s 51 sätestatud tingimustel.
lg 5 ja lg 51 viitavad ainult
lg-le 1, mis näeb ette tasu alammäärad pankrotivaralt väärtusega kuni 640 000 eurot. Seaduses puuduvad
Seaduse mõttega ei saa olla kooskõlas haldurile madalama tasu (
lg-s 4 ette nähtud 1% ulatuses) määramine 640 000 eurot ületava pankrotivara väärtuse korral võrreldes madalama pankrotivara väärtuse puhul ette nähtud tasuga (
Pankrotimenetlus kestis viimaste kinnistute müümiseni neli aastat. Kokku tuli kahekümne nelja kinnistu müügiks teha 59 enampakkumist. Pankrotivara väärtus oli suur. Haldur pidi tagama vara säilimise ja vältima vara seisukorra halvenemist, jätkama võlgniku kohustuste täitmist üürileandjana, kommunaalteenuste vahendajana ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajana. Teenuste jätkamisest laekus pankrotivarasse 50 301 eurot 37 senti, mida ei saa lugeda toimunuks halduri tegevusest sõltumatult. Alusetu oleks väita, et halduri kontrolli ja muu panuseta oleksid üürnikud ja teenuste tarbijad oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Haldur pidi tellima töid kinnistute korrashoiuks. Kõik tööd ja summad on lõpparuandes nimetatud ja väljamaksed kuuluvad
Suheldes hoonete korrashoiuks teenust pakkuvate isikutega ja kontrollides olukorda, ongi haldur taganud pankrotivara säilimise ja korrasoleku, s.o täitnud kohustusi pankrotivara valitsemisel. Haldurile ei saa ette heita, et ta ei ole kinnistutega ise midagi tehniliselt teinud. Asjassepuutuv ei ole võlausaldaja viide, et tasu alammäära ületav osa on suurem teenuste osutamisest ja ruumide üürimisest pankrotivarasse laekunud summast. Menetluses ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis annaks põhjuse kahelda halduri kutseoskustes. Kinnistute müük langes majanduslanguse perioodi ja enampakkumiste hulka arvestades ei saa kuidagi väita, et tegemist oli lihtsa pankrotimenetlusega. Tasu arvestamise aluseks ei ole lõpparuandes nimetatud ühtegi niisugust laekumist, mis oleks toimunud halduri tööst sõltumatult. Halduri taotletava tasuga on nõustunud pankrotitoimkond ja võlgnik. Taotletava summa korral jääb tasuks halduri büroole ühe kuu kohta 1704 eurot, mis ei ole ebamõistlikult kõrge. Taotletust väiksema halduri tasu kinnitamiseks ei ole alust. Asja lahendamisel ei oma tähtsust pankrotimenetluse ajal toimunud kohtuvaidlusel ja selleks õigusabi kasutamisel. Arvestades halduri muid kohustusi, ei saa õigusabi eest tasutud 4620 eurot pidada põhjendamatuks kuluks. Kohtumenetlus kestis peaaegu kaks aastat ja õigusabilepingu sõlmimisel ei saanud haldur teada, et sisuline kohtuvaidlus jääb tulemata.
lg-ga 11, millest tulenevalt halduri tasu ei sisalda käibemaksu ja tasule lisatakse käibemaks. Alates 1. juulist 2014 kehtivate tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 31 ja
Taotletav halduri tasu suurus jääb tasu ülemmäära piiresse. Iseenesest on õige, et maakohus ei saanud asuda teistsugusele seisukohale
lg 5 kohalduvuse osas, kuna ringkonnakohtu seisukohad olid maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Maakohtu määruse tühistamiseks ei ole siiski alust, kuna maakohus on halduri tasu põhjendatust hinnanud ja sisuliselt põhjendanud alammäärast suurema tasu määramist. Maakohtu järelduse kujunemine on määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav ning maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Arvestades pankrotimenetluse asjaolusid, ei saa järeldada, et haldurile oleks määratud ebamõistlikult suur tasu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Võlausaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse, jätta pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja tasu taotlus kinnitamata ning tagastada need haldurile. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta pankrotihalduri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei järginud maakohus ringkonnakohtu juhiseid ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele. Täidetud ei ole eeldused alammäärast suurema tasu määramiseks. Arvestades halduri toiminguid, õigusabi kasutamist, kulutusi ja sellega võlausaldajate kahjustamist, oleks põhjendamatu määrata pankrotihaldurile alammäärast kõrgem tasu. Tasu suurendatakse siis, kui pankrotihaldur on menetluses teinud midagi, mis väljub tema põhitegevuse raamidest. Maakohus ei põhjendanud, mis olid konkreetsed halduri tegevused, et üürnikud ja teenuste tarbijad oma kohustusi täidaksid. Jääb arusaamatuks, kuidas on enampakkumiste hulk seotud pankrotimenetluse keerukusega. Lisaks on pankrotihaldur nii paljude enampakkumiste korraldamisega pigem rikkunud oma kohustusi. Pankrotivara suurenemine ei olnud pankrotihalduri tegevuse, vaid võlgniku sõlmitud lepingute jätkamise tulem. Haldur soovib väidetavalt 50 301 euro 37 sendi võrra pankrotivara suurendamise tõttu saada brutotasu 98 158 eurot 4 senti. Seega haldur hoopis kahjustab võlausaldajate huve, kuna vähendab väljamaksmisele kuluvat vara. Kinnistute haldusele ja pumbamaja korrashoiule tehtud kulutused on massikohustused. Võlausaldajate huve kahjustaks ka see, kui massikohustuste tõttu suurendatakse ka pankrotihalduri tasu. Isegi juhul, kui pankrotihaldurile 1%-st suurema tasu määramine oleks põhjendatud, ei saaks tasu koos maksudega ületada 5% pankrotivarast. Pankrotihalduri nõutud brutotasu on aga 98 158 eurot 4 senti ehk pankrotivarast 5,91%, mis ületab maksimummäära. Ka ringkonnakohus andis maakohtule juhised, et pankrotihaldurile määratud tasu koos maksudega ei tohi ületada 5% pankrotivarast. Maakohus ei selgitanud, miks ta ringkonnakohtu juhiseid ei täitnud. Nendele toimingutele, mis tehti enne
-i jõustumist, kohaldatakse varem kehtinud seadust. Seega tuli kohaldada 21. mail 2014 (maakohtus lõpparuande kinnitamise aeg) kehtinud seadust. Käesolevas asjas ei kohaldu
MSRS § 31, mis tuleneb koostoimest
Eelnimetatud sätted kohalduvad juhul, kui pankrotiavaldus on küll menetlusse võetud enne 1. juulit 2014 kehtinud
redaktsiooni kehtivuse ajal, kuid lõpparuande kinnitamise määrus on maakohtus tehtud pärast 1. juulit 2014, kui hakkas kehtima
Seega pidi halduri tasu sisaldama kõiki seaduses sätestatud makse.
lg-tes 1 ja 2 sätestatud halduri tasu alam- ja ülemmäärad.
lg 4 kohaselt ei või tasu suurus olla aga väiksem kui 1% pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Seega pidi halduri tasu olema vähemalt 16 597 eurot 95 senti. Eeltoodud alammäära suurust ei mõjuta ka asjaolu, et halduri tasu alammäär on väiksem kui kuni 640 000 euro suuruse pankrotivara puhul (
Üle 640 000 euro suuruse pankrotivara puhul ei näe seadus ette halduri tasu minimaalset summat ega protsendimäära, mis tuleks juurde arvestada 640 000 eurot ületavalt osalt. Halduri tasu suuruse määramisel tuleb lähtuda konkreetse pankrotimenetluse asjaoludest, lähtudes
Kuna pankrotivara suurus ületas 640 000 eurot, siis
lg 3 kohaselt oli halduri tasu ülemmäär 5% pankrotivarast, s.o 82 989 eurot 76 senti. Käesoleval juhul on kohtud halduri lõpliku tasuna kinnitanud lõpparuande kohaselt halduri nõutud 81 798 eurot 37 senti, mis moodustab pankrotivarast 4,93%. 13.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu
Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kolleegiumi arvates kohalduvad
lg 5 teine ja kolmas lause sõltumata sellest, kas halduri tasu alammäär tuleneb konkreetsel juhul
lg-st 1 või 4, st kohus võib haldurile alammäärast suurema tasu määrata üksnes põhjendatud juhul (vt Riigikohtu
juuni
lg-test 2 ja 5 tuleneb kohtu kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13).
lg 51 sätestab tingimused, mille esinemisel võib kohus määrata haldurile
§-s 651 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa
§-s 651 nimetatud ülemmäära. 14. Kolleegium leiab, et maakohus on
lg-tes 2 ja 51 sätestatut arvestades kinnitanud halduri tasu ligilähedaselt maksimaalses määras põhjendamatult. Ringkonnakohus ei ole maakohtu eksimust kõrvaldanud. Seaduse järgi on pankrotivara suurus tasu määramisel küll orientiiriks, kuid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest (Riigikohtu
Vastavad kaalutlused tuleb esitada jälgitavalt ka kohtumääruses. Kuigi kohtul on halduri tasu põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus, siis
Kui pankrotivara ületab 640 000 eurot, siis tuleb kohtul kaaluda haldurile tasu määramist 1-5% vahemikus pankrotivarasse laekunud vara maksumusest (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 12). Arvestades eeltoodut ning lähtudes
lg 5 teisest lausest, leiab kolleegium, et maksimaalse tasu määramine võib olla põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. 15. Asja esimesel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et maakohus ei kontrollinud ega analüüsinud
lg 2 teises lauses ja § 65 lg-s 51 nimetatud asjaolusid, muu hulgas halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi ja muid võimalikke alammäärast suurema tasu määramist õigustavaid põhjusi, samuti võlausaldaja väidet, et osa rahast on saadud halduri tegevusest sõltumata. Ringkonnakohus on kaevatavas lahendis põhjendamatult pidanud maakohtu põhjendusi jälgitavaks, kui sisuliselt põhjendas maakohus halduri tasu väljamõistmist samamoodi, kui esimese määruse tegemisel (vrd II kd, tl-d 73-74; tl-d 140-141). Maakohus ei järginud asja uuel läbivaatamisel TsMS § 658 lg 1 teist lauset ja lg-t 2, rikkudes ringkonnakohtu juhiseid. Ringkonnakohus jättis kaevatavas määruses maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tähelepanuta. Maakohus leidis üldsõnaliselt, et teenuste jätkamisest raha laekumist ei saanud kuidagi lugeda toimunuks halduri tegevusest sõltumatult. Samuti märkis maakohus, et alusetu oleks väita, et üürnikud ja teenuste tarbijad oleksid oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud halduri kontrolli ja muu panuseta, ning menetluses ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis annaks põhjuse kahelda halduri kutseoskustes. Kolleegiumi arvates ei selgu eeltoodud põhjendustest, millised konkreetsed halduri tegevused, töö maht või keerukus põhjendaksid haldurile nõutud tasu maksmist. Lisaks märgib kolleegium, et nii lepingute jätkamisest kui ka vara realiseerimisest kogunenud pankrotivara väärtus on iseenesest aluseks halduri tasu arvestamisele (
Seega ei saa ainuüksi lepingute jätkamisega põhjendada suurema halduri tasu määramist. Maakohus on alusetult pidanud asjassepuutumatuks täika, et haldur kasutas õigusabi. Kohtuvaidlustes õigusabi kasutamise kontrollimine on põhjendatud, sest
lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ka menetluskulu (Riigikohtu
MS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13). Kuna maakohus kohaldas ebaõigesti
§-e 65 ning 651, rikkus kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 463 lg 2, samuti § 658 lg 2) ning ringkonnakohus jättis halduri tegevust sisuliselt hindamata maakohtu lahendi jõusse, siis peab Riigikohus vajalikuks saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul Riigikohtu määruses toodud seisukohti arvestades hinnata halduri tasu põhjendatust. 17. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käibemaks tuleb halduri tasule lisada 1. juulil 2014 jõustunud
1. juulil 2014 jõustunud
aasta
lg 11 rakendussätted ei seo kohalduva redaktsiooni kindlaksmääramist maakohtu lahendi tegemisega, vaid pankrotiavalduse menetlusse võtmisega. Pooled ei vaidle selle üle, et pankrotiavaldus võeti menetlusse enne
-i sätete muudatused olid jõustunud juba esimese ringkonnakohtu määruse tegemise ajal. 19. Käibemaksu lisamist ei takista ka
Nii
lg-st 11 kui ka
Samas on
Kolleegium leiab, et eeltoodud sätted ei anna alust piirata halduri tasu suurust koos käibemaksuga 5%-ga pankrotivarast. Vastupidist väites on võlausaldaja tuginenud Riigikohtu seisukohale, mille järgi
-iga on määratud halduri tasu piirmäärad ja piirmäärajärgne halduri tasu sisaldab ka makse (Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.