Obsah (10)

§ 484§ 702§ 322§ 307§ 704§ 482§ 485§ 710§ 430§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-1-16 Määruse kuupäev Tartu, 3. märts 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Jaanus Koorti te

) § 702 lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 järgi rahuldada.

1. Avaldaja on testmisavalduses tuginenud kahele teistmisalusele. Esiteks väidab ta, et talle ei toimetatud seaduse kohaselt kätte makseettepanekut ega maksekäsu määrust. Teiseks ei ole võlgnik enda väitel võlgu sellist summat, nagu nähtub maksekäsust.
2. Avaldaja on põhjendatult leidnud, et talle ei toimetatud makseettepanekut kätte

§ 484lg 3 esimeses lauses ettenähtud viisil.

E-toimikus on makseettepaneku kättetoimetamise sedel, millel ei ole märget selle kohta, et avaldaja või keegi teine oleks avaldaja asemel selle kätte saanud. Makseettepaneku kätte toimetamata jätmine maksekäsu kiirmenetluses on teistmise aluseks

§ 702lg 2 p 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu 3.

detsembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-214, p 8). E-toimikus on maksekäsu määruse juures märge, et see toimetati avaldajale kätte
2. jaanuaril 2010 selgitusega: „edasiandmiseks - ei viibinud kohal". Kelle kätte dokument edasiandmiseks anti, toimikust ei selgu. Kättetoimetamist edasiandmisena saab

§ 322

lg 1 alusel lugeda tähendust omavaks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13, p 11). Avaldaja väitel elas ta sel ajal Soomes ja dokument toimetati tema endise elukaaslase elukohta. Avaldaja väitel sai ta nõudest teada
3. a oktoobri alguses. Seda väidet võib pidada usutavaks, sest ka e-toimikust on näha, et avaldaja on esimest korda dokumendid toimikus avanud
4. oktoobril
5. Muid andmeid makseettepaneku ega maksekäsu kättetoimetamise kohta ei ole. Seega on alust lugeda nii makseettepanek kui ka maksekäsk võlgnikule kättetoimetatuks

§ 307lg 3 ja § 3111 lg 3 alusel 7.

oktoobril

1. a. See tähendab, et võlgnik ei ole saanud menetluses osaleda.
2. Kuna makseettepanek ja maksekäsk on toimetatud võlgnikule kätte
3. oktoobril 2015 ja teistmisavaldus on esitatud
4. novembril 2015, on teistmisavaldus tähtaegne.

§ 702

lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema

§ 704lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati.

Kuigi

§ 704

lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid

§ 702

lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega kolleegiumi arvates sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase

§ 702lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul.

Sellist järeldust kinnitab ka

§ 704

lg 3 teine lause, mille kohaselt teistmisavalduse maksimumtähtaeg kümme aastat on sama nii

§ 702lg 2 p 2 kui ka 3 alusel.

Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (

§ 702

lg 2 p 2) või esindatud (

§ 702

lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi kättetoimetamisest (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11).
3. Nõude suurusega mittenõustumine ei saa olla teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (

§ 482lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita.

Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik

§ 485lg 2 teise lause kohaselt vastuväidet põhjendama (vt Riigikohtu 3.

detsembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 13).
2. Menetlusosaliste esitatud kompromissi kinnitamise taotluse lahendamisel juhindub kolleegium

§ 710

lg 1 teisest lausest, mille järgi saab Riigikohus juhul, kui tesitmisavaldus on põhjendatud ja asjaolud selged, teha alama astme kohtu lahendi tühistamise järel ise uue lahendi. Kuna menetlusosalised on jõudnud vaidluse lahendamisel kompromissile ja esitanud selle Riigikohtule kinnitamiseks ning puuduvad asjaolud, mis võiks kompromissi kinnitamist

§ 430

lg 3 tähenduses takistada, siis tuleb kompromiss menetlusosaliste taotletud tingimustel kinnitada ja menetlus lõpetada. 10. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb avaldajale

§ 149lg 4 alusel tagastada teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon.

Malle Seppik, Henn Jõks, Ants Kull