3-3-1-57-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-57-15

1. märts 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld MTÜ Eesti Keskerakond kaebus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuste tühistamiseks Kaebaja MTÜ Eesti Keskerakond Vastustaja erakondade rahastamise järelevalve komisjon Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrus haldusasjas nr 3-15-1291 MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a määrus haldusasjas nr 3-15-1291 muutmata.
7. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK)
9. oktoobri
10. a ettekirjutustega nr 46, 47 ja 48,
11. jaanuari
12. a ettekirjutusega nr 50 ja
13. märtsi
14. a ettekirjutusega nr 52 kohustati vastavalt J. Mutlit, P. Kutserit, K. Tammemäed, E. Savisaart ja A. Sarapuud tagastama ettekirjutustes käsitletud keelatud annetused Tallinna linnale ning kõrvaldama puudused MTÜ-le Eesti Keskerakond esitatud
15. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes.
16. MTÜ Eesti Keskerakond esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud ettekirjutuste tühistamiseks. Kaebuse kohaselt puudutavad ettekirjutused otseselt ja vahetult kaebaja õigusi. Juhul, kui vaidlustatud ettekirjutuste adressaadid ei täida ettekirjutustega neile pandud kohustusi, vähendatakse erakonnaseaduse (EKS) § 1211 lg 21 alusel MTÜ-le Eesti Keskerakond riigieelarvest makstavat toetust 387 439 euro ja 47 sendi võrra.
17. Tallinna Halduskohus tagastas
18. mai
19. a määrusega kaebuse selle esitajale läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida esitatud kaebusega saaks halduskohtus kaitsta. MTÜ Eesti Keskerakond ei ole vaidlustatud aktide adressaat ega ka nimetatud aktidega sellises puutumuses, kus vaidlustatud aktide õiguspärasusest või õigus​vastasusest sõltuks tema õigus saada riigieelarvest makstavat toetust. MTÜ Eesti Keskerakond riigieelarvelise toetuse võimalik vähendamine ei sõltu sellest, kas vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased või õigusvastased, vaid sellest, kas ettekirjutuste adressaadid täidavad ettekirjutused või mitte. Juhul, kui vaidlustatud ettekirjutused jäävad kehtima, kuid kohustatud isikud oma kohustust ei täida, on MTÜ-l Eesti Keskerakond võimalik pöörduda kohustatud isikute vastu üld​kohtusse.
20. MTÜ Eesti Keskerakond esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Kohus ei ole lähtunud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusest ja on tagastanud kaebuse üldsõnalisele seisu​kohale toetudes. Kaebajal on ettekirjutustega otsene puutumus, kuna nendest võivad tuleneda kaebaja õigusi kitsendavad reaalsed tagajärjed – riigieelarvest saadavate eraldiste vähenemine. Kaebaja õiguste riivamine on vähemalt vaieldav ning kaebuses esitatud asjaolusid tuleb kaebust menetledes sisuliselt hinnata.
21. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse
22. juuni
23. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Halduskohus on õigesti järeldanud, et EKS § 1211 lg-st 21 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust vaidlustada ERJK ettekirjutusi, millega pannakse erakonna liikmetele kohustus tagastada keelatud annetused. EKS § 1211 lg 21 kohaldamise üheks eelduseks on kehtiv ettekirjutus, kuid see ei tähenda, et sellega kaasneb MTÜ-le Eesti Kesk​erakond automaatselt kaebeõigus nimetatud ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtus. Kaebe​õiguse eelduseks on subjektiivsete õiguste võimalik riive, kuid sellist riivet asjast ei nähtu, sest erakonnale makstavat toetust vähendatakse üksnes juhul, kui adressaadid ettekirjutusi ei täida. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kaebus on tagastatud üldsõnalisele seisukohale tuginedes. Haldus​kohus ei sidunud kaebeõigust pelgalt ettekirjutuste adressaadiks olemisega, vaid on ka sisuliselt hinnanud võimalikku mõju kaebaja õigustele. Lisaks on halduskohus selgitanud, et kaebaja saab tõrjuda võimalikku rahaliste vahendite vähenemist kohustuse täitmata jätnud erakonna liikmete vastu nõude esitamisega tsiviilkohtumenetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. MTÜ Eesti Keskerakond esitas määruskaebuse, milles palub nii haldus- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) väär on seisukoht, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida saaks kaebusega halduskohtus kaitsta. Kaebajal on otsene puutumus ettekirjutustega, sest nendest võivad tuleneda kaebaja õigusi kitsendavad reaalsed tagajärjed – riigieelarvest saadavat eraldist võidakse oluliselt vähendada. Ebaõige on õiguste riive sidumine üksnes haldusaktide adressaatide käitumisega. Just haldusaktist enesest tuleneb alus vähendada toetust konkreetse summa võrra; 2) kaebaja jäeti õigusvastaselt haldusmenetlusse kaasamata. Kaebajal on õigus olla kaasatud haldusmenetlusse, mille tulemusena antud haldusaktiga on võimalik intensiivselt riivata tema õigusi. Haldusmenetlusse kaasamata jätmisega jättis ERJK kaebaja õigusvastaselt ilma võimalusest realiseerida oma õigusi haldusmenetluses ning võimalusest mõjutada haldusmenetluse tulemust; 3) kaebuse tagastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema selge ilma kahtlusteta ning kohtul lasub kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Kohtud ei ole lähtunud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusest, vaid on kaebust tagastades jätnud sisuliselt hindamata kaebaja väited kaebeõiguse olemasolu kohta; 4) kohtul on kohustus haldusasja menetleda, kui saab möönda kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel. Asjaoludest tulenevalt on kaebaja õiguste riivamine vähemalt mingilgi määral vaieldav ning kaebuses esitatud asjaolusid on vaja sisuliselt hinnata, mis eeldab kaebuse menetlemist.
25. ERJK palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) põhjendamatud on väited, et kohtud jätsid põhjendamis- ja kaalumiskohustuse täitmata. Kohtud on põhjalikult vaaginud kaebeõiguse olemasolu, kontrollinud kaebaja puutumust vaidlustatud ettekirjutustega ja jõudnud põhjendatud ja kaalutletud seisukohale kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta; 2) ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohustus tagastada keelatud annetus selle teinud isikule lasub erakonnal, kuid mitte erakonna nimekirjas kandideerinud isikul. Vaidlustatud ettekirjutused on adresseeritud üksnes erakonna liikmetele ega pane kaebajale ühtegi kohustust; 3) ettekirjutuste adressaadid on ettekirjutused halduskohtus vaidlustanud. Ettekirjutuste haldus​kohtulik kontroll on ettekirjutuse adressaatide kaebeõigusega tagatud. Erakonnale ei ole antud õigust pöörduda halduskohtusse erakonna nimekirjas kandideerinud isikute õiguste kaitseks; 4) väär on kaebaja poolt kaebeõiguse tuletamine EKS § 1211 lõikest
26. Kaebaja õigusi, s.o riigi​eelarvelise toetuse võimalikku vähendamist ei mõjuta mitte vaidlustatud ettekirjutused, vaid ette​kirjutuste adressaatide hilisem käitumine. Kaebaja õigusi saavad rikkuda vaid ettekirjutuste adressaatideks olevad isikud; 5) kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist juhul, kui haldusakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kaebuse esitamise ajal ei ole ühtegi faktilist alust väiteks, et ettekirjutused riivavad kaebaja õigusi. Kaebajale saab õiguslikke tagajärgi tekitada üksnes otsus, millega vähendatakse erakonnale makstavat toetust. Sellist otsust ei ole. Pelgalt abstraktseid ja oletuslikke seoseid ei saa pidada kaebeõiguse tekkimise aluseks; 6) erakonnal on kasutada piisavalt tsiviilõiguslikke vahendeid, kaitsmaks end erakonna nimekirjas kandideerinud isikute poolt erakonna huvide kahjustamise eest. Ettekirjutuste oletatavast täitmata jätmisest kaebaja ja tema valimisnimekirjas kandideerinud isikute vahel tekkivad õigussuhted ei kuulu halduskohtu kontrolli alla. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Määruskaebemenetluses käib vaidlus selle üle, kas esines alus kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
28. Kaebaja esitas kaebuse ERJK ettekirjutuste vaidlustamiseks. ERJK ettekirjutuse vaidlustamist reguleerib EKS § 1213 järgmiselt: "Kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit või üksikkandidaat leiab, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutusega rikutakse tema õigusi, võib ta pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtusse." Halduskohtumenetluses reguleerib kaebeõigust HKMS §
29. Selle paragrahvi lg-st 1 tulenevalt võib üldjuhul halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kolleegium on selgitanud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ning kohtul tuleb kaebeõiguse ilm​selget puudumist hoolikalt põhjendada. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (nt Riigikohtu
30. novembri
31. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-15, p 10).
32. Kolleegium märgib esmalt, et tulenevalt HKMS §-st 44 ei ole kaebaja kaebeõigus asjas sõltuv sellest, kas ta kaasati vaidlustatud ettekirjutuste tegemise menetlusse. See, kas kaebaja tuli kaasata, ning võimaliku õigusvastase kaasamata jätmise tagajärjed, võivad omada tähtsust asja sisulisel lahendamisel ettekirjutuste õiguspärasuse hindamisel, mitte kaebeõiguse tuvastamisel.
33. Vaidlustatud ettekirjutustega kohustati ettekirjutuste adressaate tagastama keelatud annetus ja kõrvaldama puudused
34. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes. EKS § 1211 lg 21 näeb ette järgmist: "Kui riigieelarvest eraldisi saav erakond või erakonna nimekirjas kandideerinud isik ei ole kandnud annetust ühel käesoleva seaduse § 124 lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse või seda annetajale tagastanud, vähendab käesoleva seaduse § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutus käesoleva seaduse § 127 lõigete 1 ja 2 alusel makstavat toetust ettekirjutuses märgitud annetuse summa kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsendi toetuse ulatuses."
35. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutused riivavad tema õigusi, kuna juhul, kui ettekirjutuse adressaadid ettekirjutust ei täida, vähendatakse EKS § 1211 lõike 21 alusel kaebajale EKS § 127 lg-s 1 ette nähtud eraldist riigieelarvest. Sellest tulenevalt on kaebaja eesmärgiks kaitsta kaebuse esitamisega enda varalisi õigusi.
36. Kohtud on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et EKS § 1211 lg-st 21 tulenevalt on võimalik kaebaja riigieelarvest saadavaid eraldisi vähendada ainult juhul, kui ettekirjutuste adressaadid ei täida tähtpäevaks ettekirjutusi. Ühtlasi peab erakonnaseaduse § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutus tegema ka otsuse, millega vähendab kaebajale riigieelarvest makstavat toetust. Seega ei tulene kaebaja riigieelarvest saadavate eraldiste võimalik vähendamine vaidlustatud ettekirjutustest, vaid ettekirjutuste adressaatide edasisest käitumisest ja erakonnaseaduse § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutuse tulevikus tehtavast vastavast otsusest.
37. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et ilma vaidlustatud ettekirjutusteta ei oleks võimalik kaebaja riigieelarvest saadavate eraldiste vähendamine juhul, kui ettekirjutuste adressaadid ettekirjutusi ei täida. Samas on haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi siduv vaid kehtiva haldus​akti resolutiivosa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asja​oludel, on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vaidlustatud ettekirjutuste resolutsioonidega on kindlaks määratud vaid erakonna nimekirjas kandideerinud isikute kohustus, mitte aga kaebaja kohustused. Vaidlustatud ettekirjutustega ei vähendata kaebajale riigieelarvest tehtavaid eraldisi. Eraldiste vähendamise otsustab erakonnaseaduse § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutus eraldi menetluses. Kaebaja saab vajaduse korral oma õigusi kaitsta, vaidlustades eraldiste vähendamise otsuse. Kaebaja saab eraldiste vähendamise otsuse vaidlustamisel kahtluse alla seada ka praeguses asjas vaidlustatud ERJK ettekirjutustes antud hinnangu, et tegu oli keelatud annetustega.
38. Kolleegium märgib, et vaidluses eraldiste vähendamise otsuse üle on võimalik kontrollida ka EKS § 1211 lg 21 põhiseaduspärasust, viidates nt eraldise vähendamise otsustamise korra võimalikule vastuolule põhiseaduse § 48 lg-ga 4 või proportsionaalsust tagava kaalumisõiguse puudumisele EKS § 1211 lg 21 alusel eraldiste vähendamisel. Praeguse haldusasja menetluses selline kontrollivõimalus puudub, kuna EKS § 1211 lg 21 ei ole kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte.
39. Eeltoodust tulenevalt ei riivata vaidlustatud ettekirjutustega MTÜ Eesti Keskerakond halduskohtus kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Kohtud on õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, ja on kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebus jääb HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 1 alusel rahuldamata. Tasutud kautsjon arvatakse HKMS § 107 lg 4 viimase lause alusel riigituludesse. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld