3-1-1-25-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-25-16

1. märts 2016 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma Kriminaalasi J.I süüdistuses KarS § 424 järgi. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel seoses apellatsioonitähtaja möödumisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-5043 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.I kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lõuna Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Ülle Hõrak pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. veebruar 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a määrus apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta ja saata J.I kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli apellatsioon Tartu Maakohtu
8. novembri
9. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
10. Kaitsja määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a otsusega tunnistati J.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohesele ärakandmisele määrati 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 2-aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti J.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.
14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.I kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, taotledes kohtulahendi tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
15. Tartu Ringkonnakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
18. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Tartu Maakohtu
19. novembri
20. a otsus oli kättesaadav
21. novembril
22. a, seega oli apellatsiooni esitamise tähtpäevaks
23. detsember
24. Sel tähtpäeval kell 22.59 esitaski J.I kaitsja epostiga apellatsiooni, millel aga puudus digitaalne allkiri. Järgmisel päeval, s.o
25. detsembril
26. a kell 8.15, esitas kaitsja e-postiga digitaalselt allkirjastatud apellatsiooni. Ringkonnakohtu hinnangul esitati apellatsioon seega pärast kaebetähtaja möödumist. Tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ega ole ka muul moel põhjendatud, miks esitati apellatsioon digitaalselt allkirjastatuna alles kaebetähtaja järel. Siiski leidis kohus, et tõusetuda võiks küsimus selle kohta, kas apellatsioon tuleks jätta käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks KrMS § 326 lg 1 alusel. Seda tuleb aga eitada, sest apellatsiooni puuduse kõrvaldas kaitsja iseseisvalt, kuid pärast möödalastud kaebetähtaega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
27. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J.I kaitsja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja apellatsiooni menetlusse võtmist. 5.
28. Kaitsja nõustub ringkonnakohtuga, et apellatsiooni tähtaeg lõppes
29. detsembril 2015 ning et sel kuupäeval esitas ta e-postiga digitaalselt allkirjastamata apellatsiooni. Selle puuduse kõrvaldas kaitsja aga
30. detsembril 2015, saates apellatsiooni uuesti kohtule, seekord digitaalselt allkirjastatuna. Seega likvideeris kaitsja ise apellatsiooni puuduse ega jäänud ootama, millal ringkonnakohus teeb määruse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise kohta KrMS § 321 lg 3 ja § 326 lg 1 alusel. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, justkui ei tohiks apellant hakata kunagi puudusi omal algatusel kõrvaldama, vaid peab kindlasti ära ootama kohtumääruse, sest vastasel juhul loetakse kaebus esitatuks pärast kaebetähtaja möödumist. 5.
31. Seejuures osutab kaitsja Riigikohtu varasemale praktikale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. veebruari
33. a määrus asjas nr 3-1-1-14-09, p 6), milles kolleegium sedastas, et kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne, kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 või § 326 lg 1 alusel tähtaja apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks, või siis enne, kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul on tegemist tähtaegselt esitatud apellatsiooniga. Ehkki KrMS § 323 on nüüdseks kehtetuks tunnistatud, käibib kaitsja hinnangul Riigikohtu seisukoht endiselt.
34. Riigikohtule esitatud vastuses määruskaebusele peab prokurör kaitsja apellatsiooni ringkonnakohtule tähtaegseks ja määruskaebust seega põhjendatuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. Arutatavas kohtuasjas seisneb põhiküsimus selles, kas olukorras, kus kaitsja on esitanud kaebetähtaja jooksul digitaalallkirjata apellatsiooni ning kõrvaldanud selle puuduse pärast apellatsioonitähtaega, ootamata seejuures ära kaebuse käiguta jätmise määrust, saab ringkonnakohus lugeda kaebetähtaja möödunuks ja jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Samasisulist küsimust käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium
36. veebruari
37. a määruses nr 3‑11-14-09, milles väljendatud seisukohad kehtivad ka praegusel juhul.
38. Osutatud lahendis sedastas kolleegium, et digitaalallkirjata apellatsiooni digitaalset teksti tuleb käsitada allkirjastamata apellatsioonina (vt viidatud lahendi p 5). KrMS § 321 lg 3 sätestab nõude, mille kohaselt peab apellant apellatsiooni allkirjastama ja kuupäevastama. Kui apellatsioon on esitatud tähtaegselt, kuid sellel puuduvad nimetatud rekvisiidid, kohaldub KrMS § 326 lg
39. Lähtudes sellest sättest, tuleb ringkonnakohtul juhul, kui apellatsioon ei vasta KrMS § 321 nõuetele, sealhulgas omakäelise või digitaalse allkirja puudumise korral, jätta apellatsioon määrusega käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis, kui kohus on andnud apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid apellant ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist, saab ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 4 alusel läbi vaatamata. Kolleegium kinnitab oma varasemat seisukohta, et kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda kohtul jätta allkirjata apellatsiooni läbi vaatamata, andmata apellandile eelnevalt tähtaega allkirjastamise nõude rikkumise kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt ei ole tähtaegselt esitatud, kuid allkirjastamata apellatsioon võrdsustatud selle esitamata jätmisega (vt viidatud lahendi p 6).
40. Kokkuvõttes asus kolleegium asjas nr 3-1-1-14-09 seisukohale, et kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne, kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 ja § 326 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, või enne, kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p 1 või § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, juhtides tähelepanu vaid sellele, et ehkki
41. märtsil
42. a jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on KrMS § 323 tunnistatud kehtetuks, kohaldub eelöeldu endiselt KrMS § 326 puhul. Kuna J.I kaitsja esitas allkirjata apellatsiooni kaebetähtaja jooksul ning allkirjastas selle ja saatis uuesti ringkonnakohtule enne kaebuse käiguta jätmise määrust, tuleb kaebust käsitada tähtaegsena. Seega jättis ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni alusetult läbi vaatamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
43. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
44. detsembri
45. a määruse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab J.I kaitsja apellatsiooni uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tartu Ringkonnakohtule. Kolleegium rahuldab kaitsja määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)