Obsah (11)

§ 152§ 108§ 254§ 2§ 56§ 198§ 61§ 230§ 109§ 107§ 249

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 109 lg 5), kehtiva seaduse alusel ei tule tõendada kulude kandjale hüvitamist; 8) kuna haldusakt kaotas kehtivuse seaduse alusel, mitte ei ole kehtetuks tunnistatud, ei saa kohal​dada

§ 152

lg 1 p 4 ega

§ 108lg-t 6.

Kulud kannab kaebaja

§ 108lg 1 alusel.

Kolmanda isiku apellatsioonimenetluses kantud kuludest (836 eurot) on põhjendatud 650 eurot ning need tuleb kaebajalt välja mõista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Jaana Aduson esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse, saata asja tagasi uueks arutamiseks halduskohtule ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kassatsioon​kaebuse põhjendused on järgmised: 1) kaebaja ei saanud kätte Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrust, milles kohus selgitas võimalust taotleda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist, kuid kohus on jätnud selle asja​olu kontrollimata. Kui kaebaja oleks määruse kätte saanud, siis oleks ta õigeaegselt kaebuse nõuet muut​nud; 2) kaebajal on ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi, vältimaks korduvat sama​sisulise ehitusloa väljastamist; 3) pööningule ehitamiseks oli vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
4. Korteriühistu Kuhlbarsi 6/Pärna 1 ei nõustu kassatsioonkaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohtud ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Ringkonnakohus asus aga ekslikult seisu​kohale, et ehitustöödega ei ole alustatud – hoone rekonstrueerimisel tuli parendada ka kütte​süsteemi, mida on ilmselgelt tehtud ja seda asjaolu tõendatud. Liiatigi peatus ehitamisega alustamise tähtaeg ajaks, mil ehitusloa kehtivus oli peatatud. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulud 660 eurot koos käibe​maksuga. Lisaks palub kolmas isik välja mõista viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium peab vajalikuks võtta kõigepealt seisukoht küsimuses, kas vaidlusalune ehitus​luba kaotas kahe aasta möödumisel selle andmisest kehtivuse (I). Seejärel lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ja menetlusosaliste taotlused (II). I
6. Kuni
7. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 25 lg 2 sätestas: "Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates."
8. Praegusel juhul väljastati ehitusluba
9. veebruaril
10. Kaebaja taotluse alusel peatas Tallinna Halduskohus
11. aprilli
12. a määrusega esialgse õiguskaitse korras ehitusloa täitmise.
13. oktoobril 2014 tühistas Tallinna Halduskohus
14. aprilli
15. a määruse, millega oli peatatud ehitusloa täitmine, kuna samal päeval tegi halduskohus otsuse, milles leidis, et ehitamisest tulenev oht kaebaja elule, tervisele või varale pole tõendatud. Pärast esialgse õiguskaitse määruse tühista​mist oli kahe aasta möödumiseni ehitusloa väljastamisest seega aega veel umbes neli kuud.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on EhS v.r § 25 lg-l 2 kaks peamist eesmärki: esiteks kaitsta nende isikute huve, keda ehitusloa elluviimine kahjustab, kaua aega tagasi antud loa alusel ehitustegevuse eest ja hoida seega ära kindlusetust, ning teiseks tagada, et ehitusloa andmisest ehitamise alusta​mise​ni ei muutuks ehitamine amortisatsiooni tõttu ohtlikuks. Eelkõige ei võimaldaks kohtu​menetluse tõttu ehitusloa kehti​vuse pikenemine tagada teise eesmärgi täitmist – ehitamise ohutust. Samuti märgib ringkonnakohus, et sätet ei saa pidada põhiseadusevastaseks, sest esiteks ei ole nõutav töödega alustamine suures mahus, st pole kohtumenetluse ajal vaja teha suuri kulutusi, ja teiseks oli ringkonna​kohus kaebaja uut esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jättes märkinud
17. detsembri
18. a määruses, et kaebusel puudub arvestatav eduväljavaade. Seega polnud risk kuigi suur.
19. Esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal oli ehitusloa täitmine peatatud. Seega ei tohtinud sel aja​- vahemikul ehita​misega alustada. Määruse täitmata jätmise eest võinuks kolmandat isikut trahvida (

§ 254lg 1 ja § 248).

Sisuliselt oli ehitusloa täitmise peatamise mõju ehitamisele seega samaväärne ehitusloa kehtivuse peatamise mõjuga.

1. Kuigi ringkonnakohtu seisukoht, et ehitamisega alustamine ei pruugi alati eeldada suurte kulutuste tegemist, on õige, tähendab see omakorda ka seda, et EhS v.r § 25 lg 2 ei taga ringkonna​kohtu nimeta​tud teise eesmärgi täitmist – ehitamise ohutust. Ehitustöödega alustamine väikeses mahus ja see​järel ehitamise poolelijätmine määramatuks ajaks toob samuti kaasa selle, et ehitamine võib muutuda amortisatsiooni tõttu ohtlikuks. Ehitamise ohutus peab olema tööde käigus nagunii pidevalt tagatud (vt nt EhS v.r § 29 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1, § 30 lg 7, § 48 p-d 6 ja 8). Kui ehitatav ehitis osutub ohtlikuks, on see alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (EhS v.r § 28 lg 1 p 1).
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et puudub oluline eesmärk, mis õigustaks ehitus​loa kehtetuks muutumist kohtumenetluse kestel. Esialgse õiguskaitse korras ehitusloa peatamine on kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks tihti vajalik, kuid ehitusloa kehtivuse lõppemine võiks kaasa tuua ehitamise lõputu edasilükkamise: kui kohtumenetlus kestaks üle kahe aasta, muutuks ehitusluba kehtetuks; tõenäoliselt antavat uut ehitusluba oleks omakorda võimalik vaidlustada. Kolleegium on seisukohal, et EhS v.r § 25 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et selles sätestatud kaheaastane tähtaeg peatub ajaks, mil ehitusloa kehtivus või täitmine on peatatud. Seevastu nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kui ehitusloa kehti​vus ega täitmine peatatud ei ole, ei takista kohtuvaidlus ehitusloa üle selle kehtetuks muutumist EhS v.r § 25 lg 2 alusel. Kuigi ehitustööde alustamisega kohtumenetluse ajal kaasneb risk, et ehitusloa tühistamise korral on tehtud asjatuid kulutusi, on see risk ehitaja kanda ning ei ole ülemäärane.
3. Seega peatus EhS v.r § 25 lg 2 järgne tähtaeg praeguses asjas esialgse õiguskaitse kehtivuse ajaks, st
4. aprillist 2013 kuni
5. oktoobrini 2014, umbes pooleteiseks aastaks. Järelikult ei olnud kahe​aastane tähtaeg möödunud ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks ega ole ka praegu möödunud ning ringkonna​kohus pidi tühistamiskaebuse sisuliselt lahendama.
6. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et õigusselguse huvides tuleb esialgse õiguskaitse määruses selgitada esialgse õiguskaitse mõjusid. Juba asjas nr 3-3-1-13-04 on kolleegium rõhu​ta​nud (määruse p 18), et halduskohtul tuleb tagada esialgse õiguskaitse määruse üheselt mõisteta​vus, et nii menetlusosalistele kui ka muudele isikutele oleksid selged haldusakti kehtivuse peatamise õiguslikud tagajärjed. Asjas nr 3-3-1-78-15 leidis kolleegium (otsuse p 21), et õigusselguse huvides tuleks maksuhalduril või kohtul maksukohustusega seotud haldusakti täitmise peatamise korral vastavas haldusaktis või kohtumääruses alati täpsustada, millises osas peatamine toimub ja millised on peatamise ajal maksuhalduri ja maksuvõlglase õigused ja kohustused. Kuigi praeguses asjas on halduskohus
7. aprilli
8. a määruse p-s 5 selgitanud ehitusloa kehtivuse ja täitmise peatamise erinevusi, ei ole välja toodud kaugemaid tagajärgi, muu hulgas mõju EhS v.r § 25 lg-st 2 tulenevale ehitusloa kehtivuse tähtajale. II
9. Kuna kaebuse muutmine ei olnud eeltoodud põhjustel kaebaja eesmärkide saavutamiseks vajalik, ei peatu kolleegium küsimusel, kas ringkonnakohtu
10. aprilli
11. a määrus oli kaebaja​le nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ringkonnakohus pidanuks jätkama tühistamiskaebuse lahendamist.
12. Ringkonnakohus on otsuse p-s 20 leidnud, et isegi kui eeldada, et tühistamisnõude esitamine on võimalik, ei annaks apellatsioonkaebuse väited alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebu​se rahuldamiseks. Seejuures viitas ringkonnakohus oma
13. detsembri
14. a määruse põhjendustele, milles lahendati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust.
15. Kolleegiumi hinnangul ei saa viidatud lõigus ega
16. detsembri
17. a määruses esitatud põhjendusi pidada piisavaks, et veenduda apellatsioonkaebuse väidete alusetuses ning mitte saata asja ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
19. detsembri
20. a määruses on ringkonnakohus küll õigesti asunud halduskohtust erinevale seisu​kohale, et kaebaja esitatud korterelamu ekspertiisi-eelset ülevaatust tuleb tõendina käsitada hooli​mata sellest, et tegemist ei ole eksperdihinnanguga, kuid ei ole samas ei määruses ega otsuses kõrvaldanud vastu​olusid selle tõendi ja ehitusprojektile tehtud ekspertiisi vahel. Ei ole välistatud, et vastu​olu kõrvaldamiseks võib olla vaja korraldada uus ekspertiis. Kolleegium selgitab, et olu​korras, kus kaebaja on välja toonud ekspertiisi puuduse, mida pole ümber lükatud, ei pea vastu​olu kõrvaldamiseks ekspertiisi tingimata tellima kaebaja ise. Halduskohtumenetluses kehtib uurimis​põhimõte ning vajaduse korral kogub kohus tõendeid ise (

§ 2lg 4 ja § 59 lg 3).

1. Samuti märgib kolleegium, et halduskohtu otsusest nähtuvalt on halduskohus tõenditena kasutanud ka ehitus​projekti toimikus sisalduvaid dokumente, kuid see toimik on
2. detsembril 2014 TLPA-le tagastatud ning ringkonnakohus ei saanud seda uurida. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273 lg 3, millele viitab

§ 56

lg 2, näeb ette toimikus oleva kirjaliku algdokumendi esitajale tagastamise alles pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist, kuid praeguses asjas ei ole halduskohtu otsus jõustunud. 24.

§ 198

lg 1 kohaselt võtab ringkonna​kohus apellatsioonkaebuse läbi​vaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtus õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asja​olud, mille täiendavat tuvastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks, kuid kui see on asja õigeks lahendamiseks vajalik, võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asja​olusid ümber hinnata. Ringkonnakohus tuvastab

§ 198

lg 2 p 1 järgi halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui haldus​kohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta. Haldusasjas nr 3-3-1-1-12 rõhutas kolleegium, et haldus​kohtu poolt tõenditele antud hinnangut muutes peab ringkonnakohus olema uurinud samu tõendeid nagu esimese astme kohuski (otsuse p 16). Praeguses asjas ei saanud ringkonnakohus halduskohtu järeldustele ehitamise ohutuse osas tugineda, kuna haldus​kohus oli ekslikult kaebaja esitatud dokumentaalse tõendi kõrvale jätnud. Ringkonna​kohus pidi halduskohtu menetlusvea tõttu ise uuesti tõendeid hindama või saatma asja tagasi uueks arutamiseks. Ringkonna​kohtul ei olnud aga võimalik hinnata tõendeid nende kogumis ja vastastiku​ses seoses (

§ 61

lg 2), kuna ta ei saanud vahetult hinnata ehitusprojekti toimikus olnud doku​mente, mille halduskohus oli tagas​tanud. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel ehitus​projekti toimik uuesti välja nõuda. 25. Eeltoodud põhjustel rahuldab Riigikohus kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 230

lg 5 p 2).

§ 109lg-st 2 lähtudes ei võta kolleegium seisukohta menetluskulude jaotuse kohta.

Kautsjon tuleb

§ 107lg 4 esimese lause alusel tagastada.

1. Ringkonnakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebusel puudub arvestatav eduväljavaade. Arvestades eespool välja​toodud puudusi tõendite hindamisel, ei ole see seisukoht kolleegiumi hinnangul veenev. Kuigi kaebaja ei ole uut esialgse õiguskaitse taotlust esitanud, võib kohus

§ 249

lg 1 järgi teha igas menetlus​staadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta ka omal algatusel. Kolleegium on seisu​kohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus, mida halduskohus

1. aprilli
2. a määruses tunnustas, ei ole kadunud. Praeguseks ei ole menetlusnorme järgides tuvastatud ehitamise ohutust. See​tõttu on põhjendatud peatada esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivus. Esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal ei ole ehitusloa alusel lubatud ehitustöid teha. Kolleegium selgitab, et ehitusloa kehti​vuse peatamine ei takista ehitamiseks ettevalmistuste tegemist, sh kaasomanikelt ehitamiseks nõus​olekute küsi​mist. Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld