Obsah (12)

§ 3141§ 3111§ 701§ 632§ 225§ 222§ 321§ 306§ 637§ 693§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-189-15 Määruse kuupäev Tartu, 9. märts 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi OÜ Citadel

) § 3141 lg 1, § 637 lg 1 p 2 ning § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 4. Vastusena hageja taotlusele leidis kostja II, et

§ 3141ei kohaldu, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt.

Alternatiivselt palus kostja II ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. novembri
3. a määrusega kostja II apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja kaebuse tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kasutas maakohus kostjale II kohtuotsuse puhul elektroonilist kättetoimetamist, saates

§ 3111

lg 1 p 1 järgi teate lahendi kohtute infosüsteemis nähtavaks tegemisest kostja esindaja poolt kohtule avaldatud ja korduvalt sama menetluse kestel kasutatud elektronpostiaadressile. Asjas on tõendatud, et maakohus saatis

1. märtsil 2015 teate otsuse kohtute infosüsteemis samal päeval nähtavaks tegemise kohta kostja II kohtule teadaoleva lepingulise esindaja elektronpostiaadressile. Dokumendi avamist või selle avamata vastuvõtmise kinnitamist enne
2. aprilli 2015 infosüsteemist ei nähtu. Küll aga oli samale esindajale sama elektronpostiaadressi abil toimetatud menetluse kestel kätte menetlusdokumente. Ka ei olnud kostja II ega kohtule teadaolev ja kohtumenetluses aktiivselt osalenud lepinguline esindaja enne
3. aprilli 2015 teatanud esinduse lõppemisest. Kostjale II tuleb maakohtu otsus lugeda kättetoimetatuks

§ 3141lg 1 alusel, st 7.

aprillil 2015, ja apellatsioonkaebus oli esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes.

§ 3141rakendamine oli lubatav.

Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et kostja II oli teadlik, millal kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Varasemas menetluses ei tekkinud kohtul menetlusdokumentide esitamisel kostja II esindajale kohtule teatatud elektronpostiaadresside abil tõrkeid. Enne

1. aprilli 2015 puudus kohtul mistahes alus kahelda senise esindaja volituste kehtivuses, sest kostja II ega esindaja ei olnud kliendilepingu lõpetamisest kohut teavitanud. Olukorras, kus kostja II esindaja ei olnud ajavahemikus
2. märtsist 2015 kuni
3. aprillini 2015 kohtuotsuse kättesaamist e-toimikus kinnitanud ega dokumenti avanud, oli maakohtul mõistlik ja menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas kasutada menetlusdokumendi kättetoimetamise viisina saatmist manusena e-kirjaga ning lugeda see kolme tööpäeva möödumisel kättesaaduks. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja II oli teadlik lahendi teatavaks tegemise ajast, kuid lepingulisest esindajast loobumisega ja sellest kohtule teavitamata jätmisega püüdis hoiduda kõrvale lahendi kättesaamisest ja sellega venitada tema jaoks ebasoodsa lahendi jõustumist. Kohus ei saa sellist käitumist lubada. Menetluses tuvastatud asjaolude alusel ei ole alust rahuldada taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja II lasi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda temast endast sõltuvatel põhjustel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kostja II esitas
5. novembril 2015 Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Ringkonnakohtule. Alternatiivselt palub kostja II rahuldada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja ennistada Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole

§ 3141

praegusel juhul kohaldatav.

eristab menetlusdokumendi elektroonilist kättetoimetamist ja menetlusdokumendi kättetoimetamist saatmisega. Need kättetoimetamise viisid ei kattu.

§ 3141

ei reguleeri e-posti ja AET-i kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamist, vaid tavaposti, faksi, mobiiltelefoni lühisõnumi, sotsiaalmeedia kanalite vms viisil või sidevahendite kaudu. Isegi kui elektrooniline kättetoimetamine on üks saatmisega kättetoimetamise viisidest, siis on

§ 3111käsitatav erinormina § 3141 suhtes.

Kostja II ega ükski tema esindaja ei ole maakohtu otsust AET-is avanud enne 4. maid 2015 ega muul viisil kinnitanud selle kättesaamist. Lisaks ei ole

§-s 3141 ette nähtud võimalus mõeldud professionaalsetele esindajatele, kuivõrd

§ 3111

lg-st 6 tulenevalt võib ka mitteadvokaatidest professionaalsetele õigusnõustajatele menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus on

§ 3141kohaldanud igal juhul ka ebaõigesti.

A. Avamägi ei saanud kostja II nimel menetlusdokumente vastu võtta alates

1. märtsist 2015, kui lõppesid tema volitused esindajana. Teade otsuse AET-is avaldamise kohta on menetlusosalistele edastatud
2. märtsil
3. Samuti ei nähtu AET-ist, et A. Avamäele oleks saadetud sellekohane teade otsuse AET-is kättesaadavaks tegemise kohta. Seega ei ole otsuse kättetoimetamise seisukohalt õiguslikku tähendust asjaolul, et A. Avamägi on varem oma e-posti aadressilt edastanud menetlusdokumente või neid kätte saanud. AET-ist ei nähtu maakohtu
4. aprilli 2015 e-kirja saatmist. Seetõttu ei saanud kostja esindajad olla teadlikud asjaolust, et kohtul võiks üleüldse olla alust kaaluda

§ 3141kohaldamist.

AET-is puudub mistahes märge selle kohta, et otsus oleks A. Avamäele kätte toimetatud.

§ 3141

eesmärgipärase rakendamise tehnilised eeldused on puudulikud, kuid selle tagajärgi ei saa kanda kostja II. Esindataval ning võimalikul uuel esindajal peab sõltumata ajast olema võimalik kontrollida ja hinnata menetlusdokumentide edastamist ja kättetoimetatuks lugemist varasematele esindajatele, kuivõrd sellest tekivad õiguslikud tagajärjed esindatavale.

§ 3141

lg-s 5 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kõigi menetlusosaliste informeeritus menetlusdokumendi kättetoimetamisest ja õigus tugineda AET-is avaldatud info usaldusväärsusele. Ka on § 3111 lg 6 eesmärgiks tagada, et professionaalsetel esindajatel on pidevalt ülevaade menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemine esmase meetmena

§ 3141

alusel ei saa olla esmane meede kättetoimetamiseks, vaid seda tuleks rakendada alles siis, kui teised kättetoimetamise viisid on ammendatud. Praegusel juhul ei ole muid viise rakendatud. Ei ole viiteid sellele, et menetlusosalised oleksid pahatahtlikult hoidnud kõrvale menetlusdokumendi kättesaamisest. Kohtulahendite osas puudub alus

§ 3141kohaldada.

Kui praegusel juhul jaatada kohtuotsuse § 3141 alusel kättetoimetamise seaduslikkust ja lubatavust, jääksid menetlusosalisest hageja või kostja huvid kaitseta ning kahjustuks tema põhiseaduslik õigus pöörduda kohtusse juba ainuüksi juhul, kui esindaja mingil objektiivsel põhjusel (nt haigus, surm jne) ei saa menetlusdokumenti elektroonilises süsteemis vastu võtta või esinevad muud esindajast tulenevad asjaolud. Alternatiivselt esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kostja esindaja volitused lõppesid ja kostjal puuduvad kogemused ning teadmised, mis oleks võimaldanud tal otsust vastu võtta või selle AET-is avamata või vastu võtmata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest aru saada. Samuti ei olnud kostja teadlik, et esindaja jättis volituste lõppemisest teatamata ning otsuse temale kättetoimetamisest. Hageja taotluse aluseks olev menetlusnorm oli otsuse tegemise hetkeks alles mõni kuu kehtinud, mistõttu puudus ja puudub normi kohaldamise selge praktika. 7. Hageja palub jätta kostja II määruskaebus läbi vaatamata, alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata, samuti jätta rahuldamata taotlus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701lg 3 järgi tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse. 9. Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohtul oli alust lugeda maakohtu otsus

§ 3141

järgi kättetoimetatuks.

§ 632

lg 1 järgi hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seetõttu on ringkonnakohus

§ 3141

lg-t 1 kohaldades jõudnud järeldusele, et apellatsioonkaebus oli esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.

1. Esiteks nõustub kolleegium hageja ja ringkonnakohtuga, et kuni
2. aprillini 2015 oli kostja II esindajaks menetluses Alari Avamägi. Seega võis kohus maakohtu otsuse kehtivalt kätte toimetada ka A. Avamäele kui kostja II esindajale.

§ 225

lg 1 esimese lause kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu, võib ta esindatava huvides edasi tegutseda ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. A. Avamägi edastas 9. aprillil 2015 maakohtule teate, et tema esindusõigus kostja II esindamiseks on lõppenud alates 23. märtsist 2015 kliendilepingu ülesütlemise tõttu (IV kd, tl 8). Kuigi toimikust ei nähtu, kas kliendilepingu ütles üles esindaja või esindatav, st kas kohaldub

§ 225

lg 1, ei mõjuta kliendilepingu lõppemine iseenesest esindaja volitusi.

§ 225

ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09, p 17;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-10, p 12). Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (

§ 222

lg 1).

§ 321lg 1 järgi toimetabki kohus dokumendid kätte üldjuhul üksnes esindajale.

Seega kuni

1. aprillini 2015 toimetas kohus põhjendatult kõik asjaga seotud dokumendid, sh maakohtu
2. märtsi 2015 otsuse kätte kostja II esindajale A. Avamäele.
3. Praegusel juhul ei mõjuta A. Avamäe esindusõiguse lõppemist ka uue esindaja menetlusse astumine.

§ 225

lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Vandeadvokaat Tarvo Lindma teatas enda volitustest kostja II esindamisel

1. aprillil 2015 (IV kd, tl 19). Selleks ajaks oli aga A. Avamägi esindusõiguse lõppemisest kohut teavitanud, st esindaja volitused olid kehtivalt lõppenud.
2. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kostjale II tuleb maakohtu otsus lugeda kättetoimetatuks

§ 3141lg 1 alusel 7.

aprillil

1. Seega on ringkonnakohus kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemisel aluseks võtnud maakohtu ametniku
2. aprillil 2015 saadetud e-kirja, millega kohus edastas A. Avamäele
3. märtsi 2015 kohtuotsuse. 13.

§ 3141

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sarnaselt

36. peatükis reguleeritud kättetoimetamise erijuhtudele on ka

§ 3141

lg 1 puhul tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Samas on õigustatud kostja II viide, et

§ 3141

lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda.

§ 3141

lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saatmisega kätte toimetada juhul, kui: menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud; kättetoimetamiseks kasutatakse varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid; saajale saadetakse menetlusdokument või teave menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta; menetlusdokumendi või teabe saatmisest on möödunud kolm tööpäeva. 14.

§ 3141

lg 1 kohaldamisel võib kohus menetlusdokumendi saatmiseks kasutada ka samas kohtumenetluses kättetoimetamiseks kasutatud elektronpostiaadressi.

§ 3141lg 1 järgi on lubatav kasutada varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid.

Sätte sõnastusest ei tulene, et kasutada võiks vaid nt postiaadressi, faksi vms. Vastupidi, viide sidevahendi andmetele tähendab kolleegiumi arvates, et võimalik on kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt lubatavaid viise ja vahendeid dokumentide kättetoimetamiseks. Seega ei nõustu kolleegium kostjaga II, et elektroonilist kättetoimetamist reguleeriv

§ 3111

oleks

§ 3141suhtes erinorm, mistõttu viimane ei ole praegusel juhul kohaldatav.

Kolleegium märgib, et

§ 3141

lg 1 kohaldamist ei välista ka

§ 3111lg 6.

Esiteks ei olnud A. Avamägi käesoleval juhul advokaat ega muu

§ 3111lg-s 6 nimetatud isik.

Teiseks võib ka advokaadile menetlusdokumendi mõjuval põhjusel kätte toimetada muul viisil kui elektrooniliselt. Ringkonnakohus on tuvastanud, et maakohtu otsuse saatmiseks kasutatud elektronpostiaadressi abil oli samale esindajale menetluse kestel menetlusdokumente kätte toimetatud (ringkonnakohtu otsuse p-d 15-16). Seda asjaolu kostja II määruskaebuses ka ei vaidlusta. Seega olid kaks esimest eeldust menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemiseks

§ 3141lg 1 järgi täidetud.

15. Siiski on kohtud

§ 3141

lg 1 kohaldamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta

§ 3141lg 5.

Seetõttu ei olnud alust lugeda, et maakohtu otsus saadeti kostja II esindajale, et lugeda see

§ 3141lg 1 järgi saatmisega kättetoimetatuks.

Ringkonnakohus on vääralt lugenud kohtuotsuse

§ 3141

lg 1 alusel kättetoimetatuks.

§ 306

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

§ 3141

lg 5 järgi märgitakse

§-s 3141 sätestatud korras menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kuigi

§ 3141

lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Kuivõrd kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, sh apellatsioonitähtaja kulgemise algus (

§ 632

lg 1), siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks.

§ 3141

lg-st 5 tuleneb sõnaselgelt kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kuivõrd

§ 3141

lg 1 puhul on tegemist nn fiktiivse kättetoimetamise viisiga, siis peab selle sätte kohaldamise eelduste täitmine olema seda enam arusaadavalt dokumenteeritud ning kõrgema astme kohtul toimiku materjalide alusel kontrollitav.

1. Praegusel juhul oli
2. aprillil 2015 maakohtu ametniku saadetud e-kirjas märgitud, et kirja ja selle manuse kättesaamise kohta palutakse viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee (III kd, tl 205). Selline kinnituse nõue vastab elektroonilise kättetoimetamise nõuetele

§ 3111lg 5 järgi.

Samas puudus kirjast igasugune viide

§ 3141

lg-le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohus ei saa otsustada

§ 3141kohaldamist tagasiulatuvalt.

Seega luges ringkonnakohus põhjendamatult maakohtu otsuse kättetoimetatuks

1. aprillil
3. Lisaks on ringkonnakohus põhjendamatult tuginenud sellele, et kostja II teadis, millal otsus avalikult teatavaks tehakse. Otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt

§ 306lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1) (Riigikohtu 23.

veebruari

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10, p 22).
2. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus alusetult jätnud

§ 3141lg-le 1 tuginedes kostja II apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Tsiviilasja toimikust nähtuvatel asjaoludel on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. Kuna A. Avamägi ei saatnud kohtu nõutud kinnitust kohtuotsuse kättesaamise kohta, siis ei ole alust lugeda kohtuotsust kättetoimetatuks

§ 3111lg 5 alusel.

Sealjuures ei ole otsuse kättetoimetatuks lugemisel seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas teda võinuks seepärast trahvida (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10, p 22;
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, pd 10-12). Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud väljavõtte AET-ist, mille kohaselt ei ole maakohtu
5. märtsi 2015 otsust AET-i kaudu kätte toimetatud kostjale II ega teda maakohtus esindanud A. Avamäele.
6. mail 2015 on maakohtu otsus AET-i kaudu kätte toimetatud aga Tarvo Lindmale (V kd, tl 26), kes teavitas kohut kostja II esindamisest
7. aprillil 2015 (IV kd, tl 19). Samasugune info nähtub AET-ist ka kolleegiumile. Apellatsioonitähtaeg hakkas kulgema
8. maist 2015 ning
9. mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus oli seega tähtaegne. Seetõttu ei ole vaja lahendada ka kostja II taotlust ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
10. Kuivõrd ringkonnakohus on
11. juuli
12. a määrusega kostja II apellatsioonkaebuse juba menetlusse võtnud (IV kd, tl 49) ning seega juba hinnanud teisi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (

§ 637

lg-d 1 ja 2), ei ole vajalik saata asja tagasi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbi vaatamata jätmist (vt

§ 693lg 1, § 695).

20. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

21. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik