Obsah (6)

§ 1045§ 692§ 1044§ 127§ 115§ 103

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-188-15 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu K

) § 128 lg 2 järgi ning sellise kahju tekkimist saab pidada elektrivarustuse katkestamisega põhjuslikus seoses olevaks. Samas ei vastuta kostja hagejale kahju tekkimise eest, sest tema tegevus elektrivarustuse katkestamisel ei olnud

§ 1045lg 2 p 1 kohaselt õigusvastane.

Kuna pooled ei vaidle selle üle, et hageja jättis osaliselt tasumata valitseja esitatud arved, saab elektrivarustuse katkestamise lugeda õiguspäraseks, arvestades kodukorra p 5.3 ja ElTS § 90 lg-t

1. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas kassatsioonkaebuse ja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasja alama astme kohtule uueks menetlemiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid ja leidnud ekslikult, et korterihoonestusõiguste müümisel teavitati hagejat kavatsusest sõlmida kostjaga korterihoonestusõiguse haldamise leping. Hageja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et haldusleping oli müügilepingu sõlmimise hetkeks hageja teadmata juba sõlmitud. Kostjaga hoolduslepingu sõlmimine vahetult enne hoonestusõiguste müüki ja hoonestusõiguste müügilepingus selle varjamine on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega ning see muudab kodukorra p 5.3 tühiseks. Müüja on
3. juuli
4. a seisuga äriregistrist kustutatud. Hageja rõhutab, et elektrivõrguühenduse tagamine on eluliselt oluline teenus ning just seetõttu on sellise teenuse katkestamiseks ElTS-s ette nähtud kõrgendatud nõuetega teavitamise ja tähtaegade regulatsioon. Kodukorra p 5.3 kehtestab ElTS § 90 nõuetega võrreldes võrguühenduse katkestamisele oluliselt leebemad nõuded ja on seetõttu seadusega vastuolus ning TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Arvestades kodukorra p 5.3 tühisust, on ringkonnakohus valesti jätnud kohaldamata ElTS § 90 lg 4, mille järgi võib võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu katkestamise teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud. Kostja katkestas võrguühenduse
5. juulil
6. a ehk enne 15 päeva möödumist teate saatmisest. Seega rikkus kostja ElTS § 90 lg-s 4 toodud regulatsiooni ning elektrivarustuse katkestamine oli õigusvastane. Hageja võlgnevus kostjale oli võrguühenduse katkestamise hetkeks vähenenud 140 euroni.
7. Kostja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse tuvastamiseks. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jagamise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 järgi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus õigesti leidnud, et hagi ei saa rahuldada osas, milles hageja nõudis kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse tuvastamist. Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka hageja kui korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. Seega pidanuks hageja kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse tuvastamiseks esitama hagita menetluse avalduse, mille menetlusse oleks kohus pidanud huvitatud isikutena kaasama kõik elamu korterihoonestusõiguste omanikud.
10. Kolleegium ei nõustu kahju hüvitamise nõude lahenduskäiguga ja kohtute seni tuvastatu põhjal kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisega. Hageja nõuab kostjalt kui elamu valitsejalt kahju hüvitamist, mis seisneb hageja väite kohaselt üürnikule tasutud leppetrahvis ja õigusabikuludes. Kahju põhjuseks peab hageja seda, et kostja lülitas hageja hoonestusõiguste esemeks olevates korterites elektri välja. Ringkonnakohus on hinnanud kahju hüvitamise nõuet ekslikult üksnes deliktiõiguse sätete (

53. ptk) alusel. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et korteriomanike (sh korterihoonestusõiguse omanike) ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (

§ 692) tunnustele.

Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1163-14, p 15; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p 17).

§ 1044

lg 2 välistab kahju hüvitamise deliktiõiguse sätete alusel juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks oli sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse (vt selle kohta nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15, p 9). Seega oleksid kohtud pidanud kõigepealt selgitama, mis liiki lepingulise suhtega poolte vahel tegemist oli, kas ja missugust lepingulist kohustust kostja rikkus ning kas hageja nõutud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgist. Kõike eeltoodut peab ringkonnakohus tegema asja uuel läbivaatamisel. Juhul, kui

§ 1044

lg 2 ei võimalda deliktiõiguse sätteid kohaldada, peab ringkonnakohus hindama, kas hageja kahju oli lepingurikkumise tagajärjena lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3), ning kas kostja lepingurikkumine oli hageja kahju põhjuseks (

§ 127lg 4).

Küsimus, kas lepingu rikkumise korral on hageja kahju hüvitatav

§ 127

lg 2 järgi, lahendatakse

§ 1044

lg 2 kohaldamisel, sest just varalise kahju hüvitatavus

§ 127lg 2 järgi välistab deliktiõiguse sätete kohaldamise.

Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (

§ 115

) rahuldamiseks peab rikkumine olema mittevabandatav (

§ 103lg 1).

1. Kahju hüvitamise nõude jaoks on oluline, kas kostja on võrguettevõtja, nii nagu ringkonnakohus leidis. Vastusest sellele küsimusele sõltub, kas kostjale on elamu varustamisel elektrienergiaga siduvad korteriomanike otsused või mitte. Kui kostja on võrguettevõtja, siis on tegemist võlasuhtega võrguettevõtja ja korteriomanike kui elektrienergia tarbijate vahel. Sellisel juhul ei ole korteriomanike otsustel tähtsust ja kostja kui võrguettevõtja peab järgima lisaks tarbijaga sõlmitud lepingule seadust. Ringkonnakohus ei ole küsimust, kas kostja on võrguettevõtja ElTS sätete järgi või mitte, nõuetekohaselt lahendanud ega oma seisukohta, et kostja on võrguettevõtja, põhjendanud. Ringkonnakohus on piirdunud üksnes ühelauselise märkusega, et ta nõustub hageja sellekohase arvamusega. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 8 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Viidatud sätetest tulenevalt tähendab kohtuotsuse põhjendamine muu hulgas seda, et nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik asjaolud, mis on selle sätte rakendamise eelduseks, mille alusel nõuet lahendatakse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-10, p 12). Kuna ringkonnakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud ElTS-s sätestatud eeldusi, mis annaks alust pidada kostjat võrguettevõtjaks, on ringkonnakohtu otsus olulises osas põhjendamata ning selline viga kujutab endast TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normi olulist rikkumist. Jaotusvõrguettevõtja on ElTS § 8 lg 3 järgi aktsiaselts või osaühing, kes osutab võrguteenust talle kuuluva või tema valduses oleva jaotusvõrgu kaudu. ElTS § 15 lg 1 ja lg 6 p 1 järgi võib elektriettevõtjaks olla ka võrguettevõtja, kes edastab elektrienergiat väljaspool oma põhitegevust talle kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. ElTS § 65 lg 1 p-de 1-7 järgi kuulub võrguettevõtja kohustuste hulka tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise ühendamine liitumispunktis võrguga; tarbimis- või tootmistingimuste muutmine; liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine; elektrienergia edastamine oma võrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist; nõuetekohase mõõteseadme paigaldamine oma võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks; mõõteandmete kogumise ja töötlemise tagamine ning eespool nimetamata võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste osutamine. Ringkonnakohtu otsuses puudub käsitlus, mis eeltoodud regulatsiooniga arvestaks. Selleks, et tuvastada, kas kostja on võrguettevõtja, tuleb ringkonnakohtul enne teha selgeks, kas kostja elamu valitsejana edastab elektrienergiat enda võrgu kaudu ja kas ehitis või kinnisasi, mille piires edastamine toimub, kuulub talle või on tervikuna tema valduses. Samuti tuleb tuvastada, kas ja millises mahus täidab kostja ElTS § 65 lg 1 p-des 1-7 sätestatud võrguettevõtja ülesandeid.
4. Juhul kui ringkonnakohus leiab asja uue läbivaatamise tulemusel, et kostja ei ole võrguettevõtja, sõltub kahju hüvitamise nõue sellest, kas kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 kehtivad ning kas kostja sai hageja korterites elektri väljalülitamisel KOS § 21 lg-st 1 tulenevalt tugineda kodukorra p-le 5.3 ja hageja võlgnevuse arvestamisel üldkoosoleku otsuse p-le
5. Kolleegium leiab, et KOS § 15 lg-test 3 ja 6 tulenevalt oli üldkoosoleku pädevuses otsustada kodukorra kinnitamine, mille p 5.3 järgi on korteriomandite hoonestusõiguse omanikel võlgnevuse tekkimise korral valitsejal õigus elekter võlgniku korteritest välja lülitada. Samuti oli üldkoosoleku pädevuses lahendada otsuse p-s 6 käsitletud küsimus. Kolleegium rõhutab, et kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 kehtivuse korral kehtivad otsustused KOS § 8 lg-st 3 tulenevalt hageja suhtes sõltumata sellest, et üldkoosolek toimus enne seda, kui hageja sai korteriomandite hoonestusõiguste omanikuks. Hageja saab kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 kehtetusele aga ainult siis, kui need on (tagantjärele) kehtetuks tunnistatud kas korterihoonestusõiguste omanike hilisema üldkoosoleku otsusega või hagita asjas tehtud kohtmäärusega, millega kohus on rahuldanud hageja KOS § 15 lg 4 alusel TsMS § 613 lg 1 järgi esitatud hagita menetluse avalduse üldkoosoleku otsuse vastavate p-de tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kuna hageja ei ole üldkoosoleku otsust nõuetekohaselt vaidlustanud (vt käesoleva otsuse p 9), siis ei ole kolleegiumil alust võtta seisukohta, kas hagejal oli alust vaidlustada kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p
7. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
8. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TSMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Ants Kull, Tambet Tampuu