Obsah (10)

§ 1332§ 255§ 64§ 831§ 68§ 73§ 832§ 84§ 63§ 2681

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 1332lg 1 ja § 255 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 29.

juuni

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10380 Alexey Shvedovi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kassatsioon Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling
2. jaanuar 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. septembri
5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a otsus Alexey Shvedovile

§ 255

lg 1 ning § 1332 lg 1 järgi karistuste ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ning temalt

§ 831lg 1 ja § 84 alusel 233 800 euro väljamõistmise osas.

2. Mõista Alexey Shvedovile

§ 255lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

3. Arvata

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka Alexey Shvedovi eelvangistuses viibitud aeg 4.

juunist 2013 kuni

1. oktoobrini 2014, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust, lugedes ärakantavaks karistuseks 2 aastat ning 8 kuud vangistust.
2. Jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel Alexey Shvedovile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 8 kuud vangistust, 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja alguseks lugeda 5. september 2014. 5. Mõista Alexey Shvedovilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse välja 226 545 (kakssada kakskümmend kuus tuhat viissada nelikümmend viis) eurot 35 (kolmkümmend viis) senti.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Alexey Shvedovi kasuks välja 1344 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Alexey Shvedov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 255 lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1

§ 255lg 1 järgi süüdistati A.

Shvedovit selles, et ta kuulus

1. a märtsist kuni
2. juunini 2013 koos veel 50 isikuga püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele. Süüdistatav organiseeris ja kontrollis enda ning G. G. poolt viimase nimel A. B-lt renditud majas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX olnud bordelli tegevust, otsustades selle pidamisega seotud äriküsimusi. Kuritegeliku ühenduse liikmena sai ta prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast tulu. 1.2

§ 1332lg 1 järgi süüdistati A.

Shvedovit selles, et ta tegeles

1. a märtsist kuni
2. juunini 2013 kupeldamisega, kontrollides enda ja G. G. poolt Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas olnud bordelli tegevust. Süüdistatav otsustas bordelli pidamisega seotud äriküsimusi ja sai sellest tulu. Maakohtu otsus
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsusega tunnistati Alexey Shvedov süüdi

§ 255lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastaks.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 1332

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastaks ning 6 kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Shvedovile liitkaristuseks vangistus 4 aastaks ja 6 kuuks.

§ 73

lg-te 2 ja 3 kohaselt määrati, et mõistetud karistusest tuleb kohe ära kanda 1 aasta ning 4 kuud vangistust, ülejäänud 3 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust ei pöörata aga täitmisele, kui süüdistatav ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. juuni
2. Katseaja alguseks loeti
3. september
4. Tõkendiks olnud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud ärakantava karistuse tähtaja lõppemiseni, s.o
5. oktoobrini 2014, seejärel otsustati tõkend tühistada. Konfiskeerimise asendamiseks mõisteti A. Shvedovilt riigituludesse välja 233 800 eurot.
6. Sama otsusega tunnistati

§ 255lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi süüdi A.

B., M. M., M. A., K. K., G. K., A. T., L. P., H. T., A. M., E. Š. ning P. K.. A. K., M. P., J. R., T. L. ja S. G. mõisteti süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi õigeks, kuid nad tunnistati süüdi

§ 1332lg 1 järgi.

A. T., E. Š., G. K., A. M-i, H. T., J. R-i, K. K., L. P., M. A., M. M-i ja T. L-i huvides ning A. B. suhtes esitatud kaitsjate ja prokuröri kassatsioonid jättis Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusse võtmata.

1. Maakohus põhjendas A. Shvedovi süüditunnistamist ja karistamist ning temalt kriminaaltulu konfiskeerimise asendamist kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.1 Isikuliste tõendite ja läbiotsimise protokolli ning sellele lisatud fototabeli põhjal on tuvastatud, et Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses
2. aastast kuni
3. juunini 2013 bordell, s.t seal korraldati klientidele raha eest seksuaalteenuse osutamist. Bordell tegutses kõnealuse ajavahemiku vältel sama struktuuri kohaselt, mis näitab selle ühenduse püsivust. Ühenduse liikmete vahel olid ülesanded jagatud, kõik liikmed teadsid, millega majas tegeletakse, ja aitasid oma tegevusega kaasa varalise kasu saamisele. A. Shvedov organiseeris ja kontrollis bordelli tegevust, saades sellest varalist kasu. Tema süüd eitavad ütlused pole kooskõlas jälitustoimingute protokollides talletatud tõendusteabe, s.t telefonikõnede salvestuste ja varjatud jälgimisel kogutud andmetega. Seega on kindlaks tehtud, et süüdistatav pani toime

§ 255lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

4.2 A. Shvedov esitas tõendid selle kohta, et lisaks Eestis deklareeritud tulule sai ta ulatuslikku sissetulekut Vene Föderatsioonis. Kriminaaltuluna ei saa käsitada ka tema elukohast läbiotsimisel leitud sularaha. Seetõttu ei saa konfiskeerimisel kohaldada

§ 832lg-s 1 märgitut.

Samas tuleb süüdistatavalt

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Tallinnas Xxxxxxx xxx XX tegutsenud bordelli pidamisest saadud tulu. A. Shvedovi elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus on aastate ja kuude kaupa fikseeritud rahasummad, mille kõrvutamisel jälitustoimingute protokollides kajastatud telefonikõnede salvestistega on tuvastatav, et märkmikku on kantud bordellist saadud tulu arvestus. A. Shvedovilt tuleb konfiskeerimise asendamiseks

§ 84alusel välja mõista 233 800 eurot.

4.3 Võttes arvesse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava süü suurust, tuleb A. Shvedovit

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega 4 aastaks,

§ 1332

lg 1 järgi vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks ning

§ 64lg 1 alusel mõista talle liitkaristuseks vangistus 4 aastaks ja 6 kuuks.

Mõistetud karistusest tuleb jätta 3 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Apellatsioon

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Shvedovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid, kes taotles otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsusega jäeti maakohtu otsus A. Shvedovit puudutavas osas muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 6.1 Süüdistuse kohaselt oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kupeldamisele, mille tõttu avati süüdistatavate roll kuritegelikus ühenduses põhjendatult tegevuse kaudu, milles neid süüdistatakse

§ 1332alusel.

A. Shvedovi puhul kirjeldatakse süüdistuses käitumist, mis prokuröri hinnangul vastab kupeldamisele

§ 1332

lg 1 tähenduses.

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses on lisaks välja toodud väidetavasse kuritegelikku ühendusse kuulumise aeg ja teiste kuritegelikku ühendusse kuulunud isikute nimed, samuti on kirjeldatud väidetava kuritegeliku ühenduse püsivust, kindla struktuuri olemasolu, selle tegevuse suunatust kuritegude toimepanemisele ja erinevate isikute rolli ühenduses. Süüdistus ei ole sedavõrd üldsõnaline, et see tingiks õigeksmõistva otsuse tegemise. Maakohus tuvastas seega põhjendatult, et Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses bordell ja A. Shvedovi süü

§ 1332lg 1 ning § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on tõendatud.

6.2 Jälitustoimingute protokollides kajastatud telefonivestlustes räägitakse rahasummadest, mis kajastuvad A. Shvedovi elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus. Asitõendina ära võetud märkmikule tugineti kuritegelikul teel saadud tulu suuruse kindlaksmääramisel. Kohtuistungi protokolli kohaselt on maakohtu istungil märkmikku uuritud. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei sätesta detailselt, kuidas asitõendeid kohtuistungil vahetult uurida tuleb, mis on selgitatav asjaoluga, et asitõendi uurimine sõltub sellest, missuguse esemega tegemist on ja mida asitõendiga tõendada soovitakse. Ka sõltub see kohtumenetluse pooltest, kellel on õigus esitada menetluse käigu ja tõendite uurimise kohta taotlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei esitanud kaitsja asitõendi uurimisse puutuvaid taotlusi, nõustudes seega tõendi uurimisega sellisel moel, nagu see maakohtus aset leidis. 6.3 Maakohtu otsusest nähtub selgelt, millele tuginedes kuritegelikul teel saadud tulu suurus leiti. Asitõendina uuritud märkmikus on aastate ja kuude kaupa fikseeritud rahasummad ning võrdluses jälitustoimingu protokolliga kujutavad selles toodud summad endast Xxxxxxx xxx XX bordelli pidamisest saadud tulu.

§ 831

lg 1 ja § 84 kohaldamisel rajaneb kohtuotsus konkreetsetel tõenditel, millest nähtub selle rahasumma saamine konkreetse kuriteoga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon 7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Shvedovi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule või nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist asenduskonfiskeerimist puudutavas osas või süüdistatavale kergema karistuse mõistmist ja konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa vähendamist, samuti menetluskulude hüvitamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 7.1 A. Shvedovile esitatud süüdistus ei kajasta kõiki faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks hinnata tema käitumises

§ 1332lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsete tunnuste esinemist.

Süüdistusaktis oleks tulnud näidata, et Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas oli asutus, kus kõrvaline isik vahendas kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitas kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemisele kaasa. Kuna mõiste „bordell“ sisu on jäetud faktiliste asjaolude kirjelduse kaudu avamata, väljusid kohtud sellega seonduvat tuvastades süüdistuse piiridest. Tähelepanuta jäeti ka see, et A. Shvedovile

§ 255

lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi süüks arvatud käitumise kirjeldus on samasisuline ja deklaratiivne. Süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi ei saanud süüdistatavale omistada ja ta oleks tulnud õigeks mõista. 7.2 Maakohus leidis, et

§ 832lg 1 ei ole A.

Shvedovi vara konfiskeerimisel kohaldatav, ja tugines selle asemel

§ 831lg-le 1.

Kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel võeti aluseks ajavahemik

1. aastast kuni
2. aastani, kuid A. Shvedovile etteheidetav käitumine hõlmab süüdistuse järgi ajavahemikku
3. a märtsist kuni
4. juunini
5. Selle eksimuse tõttu mõisteti süüdistatavalt konfiskeerimise asendamiseks välja summa, mille saamine ei ole süüdistusest hõlmatud. 7.3 Konfiskeerimise kohaldamiseks tuleb süüdistusaktis kajastada faktilised asjaolud, millele tuginedes saab kohus konfiskeerimise üle otsustada. Süüdistusakti punktis 11 pealkirjaga „Andmed kuriteoga saadud vara kohta“ on märgitud järgmist: „Alexey Shvedovil 281 251, 67 EUR (kd 17, tl 60–62)“. Need andmed pole piisavad, et kohus saaks otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimise üle. Ka erinevad süüteoga saadud vara ja laiendatud konfiskeerimise alused üksteisest oluliselt. Prokuratuur üritas tõendada

§-s 832 sätestatud konfiskeerimise aluse olemasolu ja seetõttu ei vaieldud selle üle, missuguses summas A. Shvedov konkreetsest kuriteost vara sai. Maakohus leidis, et kohaldada tuleb

§ 831

lg-t 1, mis ei võimaldanud aga kaitsjal ja süüdistataval avaldada seisukohta muude konfiskeerimise aluste kohta. Kohtu seisukoht oli üllatav, olles käsitatav ausa kohtumenetluse põhimõtte rikkumisena. 7.4 Eksiti ka kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel. Arvutuse aluseks olnud märkmikus peeti

1. aastani arvestust Eesti kroonides ja seejärel eurodes. Eurodes kajastatud summa arvutus on tehtud euro ja eesti krooni ligikaudse vahetuskursi alusel. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 kohaselt tulnuks seda kontrollida ja lähtuda ametlikust vahetuskursist. Kirjeldatud rikkumise tõttu mõisteti süüdistatavalt välja 3504 euro ja 65 sendi võrra suurem summa. 7.5 Kaitsja apellatsioonis märgitu kohaselt ei uuritud maakohtu istungil A. Shvedovi elukohast leitud märkmikku ega selle sisu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt anti tõendid kohtule, kuid neid ei uuritud ega avaldatud. Ekslik on seisukoht, nagu võiks kaitsja tegevusetusest järeldada, et ta sellise tõendi uurimise viisiga nõustus, kuna see on vastuolus KrMS § 296 lg-ga
2. Kohtumenetluse pooled ei leppinud kokku tõendite avaldamata jätmises ja seetõttu on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 7.6 A. Shvedovile karistuse mõistmisel kohaldati vääralt materiaalõigust, sest

§ 63lg 1 kohaselt oleks tulnud talle mõista üks karistus.

Süüdistuses kirjeldatud käitumine kujutab endast ühte tegu, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Liitkaristuse mõistmisega suurendati süüdistatavale mõistetud vangistust ekslikult 6 kuu võrra.

§ 63lg-st 1 lähtumise korral saanuks aga A.

Shvedovile mõista raskeima karistusena vangistuse 4 aastaks. Kassatsioonivastus

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling kaitsjaga ei nõustu ja leiab kokkuvõtlikult, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on A. Shvedovi süüditunnistamist ning temalt konfiskeerimise asendamiseks 233 800 euro väljamõistmist tõenditega seostatult loogiliselt põhjendanud. Õige pole seisukoht, nagu ei oleks asitõendiks olevat märkmikku kohtuistungil uuritud. Kriminaaltulu suurus tehti kindlaks süüdistatavalt ära võetud märkmikus oleva arvestuse alusel ja selles hinnati
2. kuni
3. aastani saadud tulu suuruseks 210 300 eurot. Seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-st
4. Ka ei saanud vara konfiskeerimise asendamine olla süüdistatava jaoks üllatuslik, sest kindlaks tehtud asjaolude kohaselt pärines A. Shvedovi sissetulek tuvastamata allikatest. Maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb aga osaliselt tühistada, vähendades konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat
5. aastal saadud tulule vastava rahasumma võrra. Riigikohtu küsimus kassatsioonimenetluse pooltele
6. Riigikohus esitas KrMS § 3601 lg 1 alusel kassatsioonimenetluse pooltele küsimuse selle kohta, missuguse summa võrra tuleks A. Shvedovilt

§ 831

lg 1 ja § 84 järgi konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat vähendada juhul, kui tuvastatakse, et kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel võeti põhjendamatult aluseks ajavahemik

1. aastast kuni
2. a märtsini? Kaitsja vastus
3. Süüdistatava
4. aasta tulu suuruseks oli 47 500 Eesti krooni, s.o 3035 eurot 80 senti.
5. aasta jaanuaris ja veebruaris saadud tulu suuruseks oli 37 500 krooni, s.o 2396 eurot 69 senti. Seega mõisteti konfiskeerimise asendamiseks alusetult välja 5432 euro ja 49 sendi võrra suurem summa. Prokuröri vastus
6. Süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus olevate andmete põhjal oli
7. aastal saadud kuritegeliku tulu suurus 47 500 ja
8. a kahel esimesel kuul 32 500 Eesti krooni. Arvestades süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise aega tuleb A. Shvedovilt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat vähendada 80 000 Eesti krooni võrra. Süüdistatava arvestuse kohaselt vastas 1 euro 15 Eesti kroonile. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium vastab kõigepealt kaitsja väidetele, mille kohaselt tunnistati A. Shvedov

§ 1332

lg 1 ja § 255 lg 1 järgi süüdi konkretiseerimata süüdistuses (I), annab seejärel hinnangu konfiskeerimise asendamise (II) ning süüdistatavale mõistetud karistuse (III) seaduslikkusele, võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemused (IV) ning lahendab taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks (V). I 13. Kassaatori arvates ei kajasta A. Shvedovile esitatud süüdistus selliste faktiliste asjaolude kirjeldust, mille alusel saaks hinnata, kas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses bordell. Samuti leitakse kassatsioonis, et

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistus on jäetud konkretiseerimata. Kriminaalkolleegium nende väidetega ei nõustu. 14. Kr

MS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg-st 5 tulenevalt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Ka ei ole lubatud otsust tehes tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi teenib nõue, mille kohaselt peavad süüdistuse tekstis kajastuma piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, kaitseõiguse tagamise eesmärki. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei saa kohus süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 24.2). A. Shvedovi süüditunnistamisel

§ 1332lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ei ole eespool refereeritud nõudeid rikutud.

15. A. Shvedovit süüdistatakse

§ 1332lg 1 järgi selles, et ta kontrollis 2007.

a märtsist kuni 4. juunini 2013 koos G. G-ga viimase nimele renditud majas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asunud bordelli tegevust, otsustas selle pidamisega seotud äriküsimusi ja sai tulu rahast, mille prostituudid olid teeninud klientidele intiimteenuste osutamisega. Seega järeldub juba süüdistuse tekstist, et kõnealusel aadressil vahendati prostitutsiooni. Kuid süüdistuse järgi ei pannud A. Shvedov kupeldamist toime üksinda, vaid bordelli tegevusega oli seotud hulgaliselt teisi isikuid, kellest igaühel oli kupeldamises kindel roll. A. Shvedov oli isik, kes rentis koos G. G-ga viimase nimele bordelli tegutsemiseks vajaliku maja ja juhtis selle tegevust. Kuna ta ise vahetult kliente ei otsinud ja prostituutidega neid kokku ei viinud, on ka arusaadav, et talle esitatud süüdistuses ei kajastu nimeliselt prostituudid, kelle osutatud intiimteenust klientidele vahendati. Küll kajastuvad osutatud asjaolud teiste kupeldamises süüdistatud isikute teokirjeldustes, kus on muu hulgas loetletud nimeliselt need isikud, kes Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas klientidele raha eest intiimteenuseid osutasid (vt nt M. M-i, M. A., K. K., G. K. jt süüdistust). Kuivõrd A. Shvedov pani kupeldamise toime koos teiste süüdistuses nimetatud isikutega, ei ole õige hinnata talle karistusõiguslikult etteheidetavat käitumist lahus teiste sama kriminaalasja raames süüdistatud isikute tegevusest ja nende isikute süüdistusi puudutavatest asjaoludest. Seega, kuna kõnealused süüdistuse asjaolud puudutavad kõiki kupeldamise toime pannud isikuid ja neist nähtub selgelt, et Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asuvas majas tegutses

§ 1332lg 5 mõistes bordell, ei ole A.

Shvedovile ette heidetava käitumise sisu jäetud konkretiseerimata. 16.

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse puhul on süüdistusaktis kajastatud ajavahemik, mille vältel A. Shvedov kuritegelikku ühendusse kuulus, tema roll ühenduse tegevuses, teiste ühenduse liikmeks olnud isikute nimed, nendevaheline rollide jaotus ja see, et ühendus oli püsiv, kindla struktuuriga ning selle tegevus oli suunatud kupeldamisele. Seega on süüdistuses kirjeldatud kõiki neid faktilisi asjaolusid, mis täidavad

§ 255

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused ja mille alusel saab tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-57-09, p 13). Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolude kohaselt organiseeris ja kontrollis süüdistatav umbes 6 aasta vältel bordelli tegevust, mis näitab, et tema panus ning roll oli ühenduse tegevuse seisukohalt oluline ja pikaajaline. Kuna

§ 255

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed tunnused täidab kuritegelikku ühendusse kuulumine, tunnistati A. Shvedov märgitud kuriteokoosseisu järgi põhjendatult ka süüdi. Sellest, et kõnealusele kuriteokoosseisule vastavat käitumist sisustati muu hulgas kupeldamist puudutava tegevuse kaudu, ei järeldu mingil viisil, nagu oleks süüdistus jäetud sisustamata. Küll peatub kriminaalkolleegium süüdistatava käitumise kvalifitseerimist puudutavatel küsimustel otsuse edasises osas seoses talle mõistetud karistusega (vt käesoleva otsuse p-d 30–32). Lähtudes eeltoodust, jäävad tagajärjetuks kassaatori need väited, milles taotletakse A. Shvedovi õigeksmõistmist süüdistuse väidetava konkretiseerimata jätmise tõttu. II 17. Järgnevalt peab hindama kaitsja argumente, mis on seotud süüdistatavalt

§ 831lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks 233 800 euro väljamõistmisega.

Selleks tuleb otsustada, kas maakohus järgis konfiskeerimisel prokuröri õiguskäsitlusest erinevale materiaalõiguslikule alusele tuginemisel kriminaalmenetlusõigust, kas kuriteoga saadud vara suuruse arvutamise osas rajaneb kohtuotsus lubataval tõendil ja kas konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasumma suurus on põhjendatud. 18. Konfiskeerimise asendamise õiguslikku alust puudutav vaidlus on ajendatud sellest, et prokurör taotles süüdistatavalt 233 800 euro väljamõistmist, tuginedes

§ 832lg-le 1 ja §-le 84.

Maakohus leidis seevastu, et laiendatud konfiskeerimist käsitlevat sätet kohaldada ei saa, kuid kõnealune summa pärineb arutatava kriminaalasja esemeks olevate kuritegude toimepanemisest. Seetõttu rajati süüdistatavalt 233 800 euro väljamõistmise aluseks olevad järeldused

§ 831lg-le 1 ja §-le 84.

Kaitsja hinnangul oli kirjeldatud õiguslik muudatus üllatav, kuid kriminaalkolleegium seda seisukohta ei jaga. 19. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei ole

§ 832

lg 1 kohaldamisel tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis.

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi.

§ 831

kohaldamiseks peab kohus aga tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost ja sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 11).
3. Kassaator osutab iseenesest õigesti, et süüdistusaktis on kuriteoga saadud vara puudutavaid andmeid käsitlevas plokis kajastatud üksnes A. Shvedovi kriminaaltulu suurus. Süüdistuse sisust on siiski ühemõtteliselt välja loetav, et süüdistatav teenis kõnealuse kriminaaltulu muu hulgas Tallinnas Xxxxxxx xxx XX asunud bordelli pidamisest ja see vara tuleb temalt konfiskeerida. Kohtuvaidluse raames asus prokurör seisukohale, et erinevalt süüdistuses märgitust on kriminaaltulu suurus 233 800 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista laiendatud konfiskeerimise asendamiseks

§ 832lg 1 ning § 84 alusel.

Väärib tähelepanu, et kriminaaltulu äravõtmise vajadust põhjendades tugines prokurör nii süüdistusaktis loetletud tõenditele kui ka teokirjelduses kajastatud väitele, et kriminaaltulu on seostatav just süüdistuses etteheidetavate kuritegudega. Tõenditeks, millele prokurör konfiskeerimist käsitlevate väidete esitamisel osutas, olid A. Shvedovi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud märkmik, mis kajastab kriminaaltulu arvestust, jälitustoimingute protokollid ning tunnistaja I. M-i ütlused. Samadele tõenditele rajas konfiskeerimist puudutava otsustuse ka maakohus, kes leidis küll erinevalt prokurörist, et kohaldada tuleb

§ 831lg-t 1.

21. Järelikult on tegemist olukorraga, kus konfiskeerimist käsitlev vaidlus puudutab esmajoones süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele antud õigusliku hinnangu põhjendatust. Kuna süüdistuses toodud teokirjelduse järgi käsitati konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat sisuliselt kupeldamisest saadud kriminaaltuluna ja süüdistusaktis on osutatud ka sellise kriminaaltulu saamist ning suurust kinnitavatele tõenditele, oli A. Shvedovil ning tema kaitsjal võimalik esitada prokuratuuri õiguskäsitlusele vastuväiteid, mida nad ongi teinud. Samuti on olnud süüdistataval ja tema kaitsjal võimalik esitada maakohtu konfiskeerimist puudutavatele põhjendustele vastuväiteid edasise apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluse raames. Nendel põhjustel ei nõustu kriminaalkolleegium väitega, et konfiskeerimise asendamisel

§ 831lg 1 ja § 84 alusel rikuti süüdistatava kaitseõigust.

1. Kuriteoga saadud vara suuruse arvutamisel tugines maakohus teiste tõendite kõrval süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud märkmikus kajastatud andmetele. Kassaator leiab, et asitõendi vahetut uurimist maakohtus ei toimunud ja rikutud on KrMS § 296 nõudeid. Kõnealune etteheide ei ole põhjendatud.
3. aprilli
4. a kohtuistungi protokolli (XVI kd, tl 112) kohaselt esitas prokurör maakohtule A. Shvedovi elukoha läbiotsimist puudutavate uurimistoimingute vaatluse protokollid. Seejärel vaadeldi asitõendeid ja ka märkmikku, mis kajastab arvepidamist. Kohtuistungi protokoll sisaldab märkust, et asitõendi sisuks olevaid andmeid tuleb jälitustulemustega kõrvutamise tulemusena käsitada aadressilt Xxxxxxx xxx XX saadud maksetena. Seejärel on maakohus protokolli kohaselt asitõendid vastu võtnud ja selgitanud, et annab tõendite lubatavuse ning asjasse puutuvuse kohta hinnangu kohtulahendi tegemisel. Asitõendi vaatluse käigu suhtes kaitsja taotlusi või selgitusi ei esitanud ega vaielnud millelegi ka vastu. Kirjeldatu põhjal võib ringkonnakohtuga nõustuda selles, et vaidlusaluse asitõendi tõendikogumist väljajätmiseks puudub seaduslik alus. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on asitõendi sisu refereeritud ja seda tõendina vahetult uuritud, mistõttu pole KrMS § 296 nõuete rikkumine tuvastatav. Nimelt ei ole kolleegiumi hinnangul asitõendi sellisel viisil uurimisel eiratud põhimõtet, mille kohaselt peab dokumendi avaldamise tulemusena eeskätt ilmnema, millisele dokumendis kajastuvale teabele kohtumenetluse pool tugineb ja milliste tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist ta selle teabega kinnitada või ümber lükata soovib (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-90-11, p 18) Kui süüdistatav või tema kaitsja pidasid asitõendi sellisel viisil uurimist ebapiisavaks, oleksid nad pidanud taotlema märkmiku sisu enamas või terviklikus mahus ettelugemist, kuid sellist taotlust nad ei esitanud.
7. Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta, et asitõendi sisuks olevaid märkmeid on fotografeeritud ja talletatud süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud asitõendite vaatluse protokolli lisades (IX kd, tl 3– 152). Kõnealuse uurimistoimingu protokoll ja selle lisad olid samuti vahetu kohtuliku uurimise esemeks ning nende dokumentaalsete tõendite uurimise seaduslikkust kassaator kahtluse alla seadnud ei ole.
8. Maakohus tuvastas, et süüdistatav sai bordelli pidamisest alates
9. aastast kuni
10. a juunini kriminaaltulu 233 800 eurot, ja sellest tõdemusest lähtudes mõistis selle summa temalt

§ 831

lg 1 ning

§ 84alusel konfiskeerimise asendamiseks ka välja.

Kaitsja märgib õigesti, et vaadeldavat otsustust tehes väljus maakohus osaliselt süüdistuse piiridest. 26. Nagu juba käesoleva otsuse punktis 19 on märgitud, peab kohus

§ 831kohaldamiseks tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost.

Sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava kohtuasja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1). A. Shvedov tunnistati

§ 1332

lg 1 ja § 255 lg 1 järgi süüdi kuritegudes, mille ta pani toime ajavahemikul

1. a märtsist kuni
2. juunini
3. Järelikult ei saanud

§ 831

lg 1 alusel tehtud konfiskeerimise asendamist puudutav otsustus hõlmata seda vara, mille süüdistatav oli saanud enne süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemist, s.o 2007. a märtsile eelneval ajal. Osutatud seisukohaga nõustub kassatsioonivastuses ka prokurör. Kirjeldatud asjaoludel väljus maakohus süüdistuse piiridest, kui mõistis A. Shvedovilt

§ 831lg 1 ja § 84 alusel välja ajavahemikul 2006.

aastast kuni

1. a märtsini saadud tulu. See viga on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib vaidlustatud kohtuotsuste osalise tühistamise.
2. Samal ajal on kassatsioonimenetluse poolte vahel vaidlus ka selle üle, kas süüdistatavalt ära võetud märkmikus kroonides kajastatud summade ümberarvestamisel eurodeks oleks maakohus pidanud lähtuma euro ja krooni ametlikust vahetuskursist või sai aluseks võtta A. Shvedovi arvutused. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 kohaselt vahetatakse kroone eurodeks vahetuskursiga üks euro võrdub 15,6466 krooni. A. Shvedov võttis arvutustes aluseks vahetuskursi, mille kohaselt vastab ühele eurole 15 krooni. Kriminaalkolleegium nõustub kõnealuses küsimuses kaitsja seisukohtadega ja leiab, et maakohtu lahend rajaneb kriminaaltulu asenduskonfiskeerimist käsitleva otsustuse osas ekslikult süüdistatava märkmetes toodud arvutustel.
3. Kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt pidas A. Shvedov
4. aastast kuni
5. aastani Tallinnas Xxxxxxx xxx XX tegutsenud bordellist saadud kriminaaltulu üle arvestust Eesti kroonides. Järelikult kajastub tema märkmetes kõnealusel ajavahemikul saadud kuriteost pärineva vara tegelik suurus just kroonides ja asjaolul, et ta tegi oma tarbeks kriminaaltulu ümberarvestuse veel ka eurodeks, puudub vähimgi õiguslik tähendus. Kaitsja märgib põhjendatult, et kroonides saadud kriminaaltulu ümberarvutamisel eurodeks olnuks seetõttu õige lähtuda euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-s 1 märgitud vahetuskursist. Kuna maakohus aga

§ 831

lg 1 ja § 84 kohaldamisel osutatud normist ei juhindunud, kujutab see endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millest johtuvalt mõisteti A. Shvedovilt konfiskeerimise asendamise teel alusetult välja suurem summa.

1. Kriminaaltulu arvestamise aluseks olnud märkmiku kohaselt oli
2. aastast kuni
3. aastani saadud summa suuruseks 2 633 250 krooni. Kassaator märgib õigesti, et euro ametlikku vahetuskurssi aluseks võttes vastab see summa 168 295 euro ja 35 sendi suurusele summale. Maakohtu otsuses sisalduva arvestuse järgi kujuneb aga samal perioodil saadud summa suuruseks 175 550 eurot, mis tähendab, et süüdistatava kahjuks eksiti 7254 euro ja 65 sendi võrra. Kassaator tugineb enda arvutustes vääralt sellele, nagu oleks süüdistatav saanud
4. aastal kriminaaltuluna 38 500 eurot. Maakohtu põhjendusi järgides kujuneb
5. aastal saadud summa suuruseks 34 750 eurot, mistõttu leitakse kassatsioonis ekslikult, et ebaõige vahetuskursi aluseks võtmise tõttu mõisteti süüdistatavalt välja üksnes 3504 eurot ja 65 senti enam. Osutatud summast, s.t 7254 eurost ja 65 sendist, on hõlmatud ka tulu, mis mõisteti A. Shvedovilt välja käesoleva otsuse punktis 26 märgitud rikkumiste tõttu. Viimati märgitud summa suuruseks tuleb kooskõlas kaitsja kirjalikus vastuses tooduga lugeda 5432 eurot ja 49 senti (vt käesoleva otsuse p 10). Kriminaalkolleegium saab tuvastatud rikkumise osas teha ise uue otsuse, vähendades A. Shvedovilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetavat summat 7254 euro ning 65 sendi võrra. III 30. Viimaks vaidlustatakse kassatsioonis ka süüdistatavale mõistetud karistuse seaduslikkust. Nimelt lähtus maakohus A. Shvedovi karistamisel

§ 63

lg-st 2 ja § 64 lg-st 1, mõistes talle reaalkogumis olevate kuritegude eest eraldi karistused ja liitkaristuseks vangistuse 4 aastaks ning 6 kuuks. Liitkaristus on seejuures moodustatud asperatsioonipõhimõtet järgivalt, s.t mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse osalise suurendamise teel. Kassaator märgib põhjendatult, et eraldi karistuste mõistmise ja liitkaristuse moodustamisega kohaldati ebaõigesti materiaalõigust, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.

1. Kohtuotsuse põhjendustest järeldub, et süüdistatava karistamisel juhindus maakohus prokuröri ettepanekust, milles viimane taotles A. Shvedovile liitkaristuse mõistmist reaalkogumis olevate kuritegude eest. Kassaator osutab õigesti, et arutatava kriminaalasja esemeks olevad teod moodustavad ideaalkogumi. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-1-1-56-15, p 9). A. Shvedovile süüks arvatud käitumine seisneb kokkuvõtlikult selles, et ta tegeles kuritegelikku ühendusse kuulumise raames kupeldamisega. Objektiivsel vaatlusel on see käitumine käsitatav ühe teona, sest kummagi süüteokoosseisu realiseerimiseks vajalikud osateod olid hõlmatud ühtsest tahtlusest ja neid ei ole alust omavahel ajalis-ruumiliselt ega ka faktiliselt lahutada. Seega moodustab süüdistuses kirjeldatud tegevus õiguslikus mõttes terviku.
4. Järeldust, et vaadeldavad kuriteod moodustavad ideaalkogumi, kinnitab seegi, et enne

§ 1332jõustumist, s.t kuni 14.

aprillini 2012 kehtinud

§-s 2681 (Prostitutsioonile kaasaaitamine) sisaldunud kuriteokoosseisust oli raskendava koosseisutunnusena hõlmatud teo toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt. A. Shvedovi süüdistuses märgitud ajavahemik jääb osaliselt ka selle karistusseaduse redaktsiooni kehtivuse aega, mille tõttu osutatakse süüdistuse tekstis samuti, et varem kehtinud seaduse mõttes vastas sama käitumine

§ 2681lg 2 p 1 tunnustele.

Põhjendatud ei ole aga arusaam, nagu moodustaksid

§ 1332

lg 1 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod reaalkogumi üksnes põhjusel, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ei kujuta endast enam kupeldamise kvalifitseerivat koosseisutunnust. Teoainsuse ja -mitmuse eristamine sõltub siiski konkreetsete eluliste asjaolude kirjeldusest, mitte nende subsumeerimise võimalikkusest ühe või mitme kuriteokoosseisu järgi. Olukorras, kus A. Shvedovile 2007. a märtsist kuni 14. aprillini 2012 süüks arvatud käitumine oleks tulnud kvalifitseerida

§ 2681

lg 2 p 1 järgi, s.t ühe kuriteona, ei saa hilisemal perioodil toime pandud samasisulisi tegusid vaadelda reaalkogumina üksnes põhjusel, et seadus on vahepeal muutunud. Seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ka A. Shvedovi karistamises

§ 255

lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi ning samuti talle nende tegude eest liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 alusel.

Vaadeldavas küsimuses saab Riigikohus samuti teha ise uue otsuse kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata, kergendades süüdistatava olukorda. IV

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. septembri
3. a ning Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsuse A. Shvedovile

§ 255

lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi karistuste ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ning temalt

§ 831lg 1 ja § 84 alusel 233 800 euro väljamõistmise osas.

34. Arvestades süüdistatava süü suurust, sh rolli kuritegudes, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning tema isikut iseloomustavaid andmeid, tuleb A. Shvedovile

§ 63

lg 1 alusel mõista

§ 255

lg 1 ja § 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest karistuseks vangistus 4 aastaks, arvata

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4.

juunist 2013 kuni 3. oktoobrini 2014, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust, ning lugeda ärakantavaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus, jätta 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja alguseks tuleb lugeda maakohtu otsuse tegemise päev, s.o 5. september 2014. A. Shvedovilt tuleb

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse välja mõista 226 545 eurot 35 senti. Muus osas jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. V

1. Kassaator on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada A. Shvedovile kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 3700 eurot, sh käibemaks 740 eurot. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on kriminaalasja materjaliga tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kulutatud aega 14,8 tundi. Lisaks on õigusabi osutamise käigus kulutatud aega prokuröri kassatsioonivastusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks, kuid viimati märgitud toiminguid puudutavat ajakulu arvestust esitatud ei ole. Õigusteenuse tunnihinnaks on taotluse kohaselt 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
2. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, peab riik KrMS § 186 lg 1 järgi süüdistatavale hüvitama kassatsioonimenetluse kulu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kassatsioonimenetluses tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 133).
5. Kassatsioon rahuldatakse osas, mis puudutab A. Shvedovilt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa suurust. Rahuldada tuleb ka taotlus süüdistatavale kergema karistuse mõistmiseks. Põhjendatud ei ole kassaatori need väited, milles heideti ette süüdistuse konkretiseerimata jätmist, konfiskeerimise üllatuslikkust ja asitõendi lubatavusega seonduvat. Pidades silmas eelöeldut ja arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitamisele kuuluvaks mõistliku suurusega tasuks kaitsja kaheksale töötunnile vastava summa, s.o 1344 eurot, sh käibemaks 224 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)