Obsah (5)

§ 1§ 30§ 31§ 25§ 17

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 30 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Majandustegevuseks on ka raied. Sihtkaitsevööndis on raie lubatud ainult kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitseala valitseja poolt seatud nõuetele.

1. b)Asjaolu, et Keskkonnameti töötajad aitasid metsateatist täita, ei tähenda, et sellega oleks vastustaja andnud raieloa või teinud positiivse eelotsuse.
2. c)Tähtsust ei ole sellel, et kaebaja väitel saadeti kaitsekohustuse teatis talle alles 2011. aastal. Kaitseeeskiri ja kaitsekohustused kehtisid kaebaja suhtes juba varem, sõltumata sellest, et kaebaja ei nõustunud sihtkaitsevööndi kehtestamisega. Vaidlusalune metsateatis ja otsus tehti 2013. aastal, kui kaebaja oli kaitsekohustustest teadlik. Puudub alus väitel, et varem on kaebaja metsateatised heaks kiidetud, kuna 2007. a ja 2013. a metsateatiste puhul on tegemist erinevate taotlustega. Keskkonnaamet ei pidanud metsateatise läbivaatamisel teostama metsaekspertiisi sarnaselt 2007. a ekspertiisiga (metsaseaduse (MetsaS) § 41, keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määrus nr 83 "Metsateatise vorm ja esitamise kord").
3. d)Kaebaja omandi vabalt kasutamist ja käsutamist piirab

§ 1p 2.

Samas on riik avalikes huvides võtnud kaitse alla Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja seadnud sellele alale teatud piirangud. Looduskaitse eesmärkidest tuleneb, et avalik huvi võib kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärgil kaaluda üles omaniku huvid. 5. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 6. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. augusti 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, haldus​kohtu otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda. Otsuse põhjendused olid järgmised:

1. a)Kaebaja omandipõhiõigust ei ole rikutud. Omandit ei ole võõrandatud. Omandile on võimalik seadusega kehtestada kitsendusi. Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2005. a määruse nr 259 "KoivaMustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri" § 9 p-de 3 ja 6 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsa​koosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsa​materjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Keskkonnaameti peadirektori 14. juuli 2010. a käskkirjaga nr 1-4.2/238 kehtestatud "Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitse​korraldus​kava kinnitamine aastateks 2010-2018" punktis 3.8 on välja toodud kaitseala sihtkaitsevööndi metsade majandamise üldised põhimõtted. Metsade majandamise suund peab olema eelkõige metsade looduslikkuse suurendamine. Nende metsade puhul kasutatakse metsade kujundamiseks vaid valikraiet looduskaitselistel eesmärkidel, kusjuures raiutav puit tuleb üldjuhul jätta metsa lagunema. Kuna kaebaja soovis maastikukaitseala Vaskpalo sihtkaitsevööndis eraldisel nr 19 lage​raiet, eraldisel nr 18 sanitaarraiet ning eraldistel nr 17 ja 20 harvendusraiet, siis oli vastustaja õigustatud keelduma metsateatisega kavandatud tegevuste lubamisest. Tähendust ei oma asjaolu, et kaebaja on haldusasjas nr 3-13-397 taotlenud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2005. a määruse nr 259 tühistamist. Metsateatise kooskõlastamisest keeldumise momendil oli tegemist kehtiva haldus​aktiga.
2. b)Halduskohtu hinnang 2007. aasta metsateatistele ei puutu asjasse. Vastustaja ei pidanud enne raie mittelubamist tegema ekspertiis. Kuna metsamaa asub sihtkaitsevööndis, jääb kaebajal saamata osa tulust. Samas on kaebaja alates 2008. aastast taotlenud erametsamaa toetust ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha uus otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus õigesti käsitlenud eraomandit ja looduskaitselisi kitsendusi. Sihtkaitsevöönd võtab omanikult kõik õigused oma vara kasutamiseks. See on võrdne võõrandamisega. Tulu jääb täielikult saamata. Kohus ei ole teinud vahet ka poollooduslikul alal ja metsamaal. Poollooduslik ala on niidetav ala. Sellel ei ole mingit seost metsamaaga. Poolloodusliku ala toetus ei kompenseeri metsast saamata jäävat tulu. Ka erametsatoetus ei kompenseeri saamata tulu isegi osaliselt, vaid põhjustab hoopis kulutusi. 8. Keskkonnaamet palub vastuses jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kassatsioonkaebuse põhjendused seotud vaidluse esemega. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Keskkonnaamet jääb varem esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning haldus- ja ringkonnakohtu otsuste resolutiivosa ja peamised põhjendused muutmata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 1). Kohtud on järginud menetlusnorme ning kohaldanud materiaalõigust lõpptulemusena õigesti (HKMS § 230 lg 1). 10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja soovis Vaskpalo sihtkaitsevööndis talle kuuluval kinnistul teha lage-, sanitaar- ja harvendusraiet. Vastustaja keeldus kaitseala valitsejana raie lubamisest viidates vastuolule kaitse-eeskirja § 8 p-ga 1, mis keelab sihtkaitsevööndis majandustegevuse. Samuti leidis vastustaja, et kavandatud tegevus ei vasta sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgile (tl 5). 11.

§ 30

lg 1 esimese lause kohaselt on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal välja​kujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Vaskpalo siht​kaitsevööndi kaitse-eesmärk on luhaalade liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, metsa​kooslustes ka kasvukohale iseloomuliku liikide koosseisusu säilitamine (Koiva-Mustjõe maastiku​kaitseala kaitse-eeskirja § 11 lg-d 3 ja 4). 12. Sihtkaitsevööndis jätab seadus omaniku huvid selgelt tahaplaanile võrreldes looduskaitselise avaliku huviga (kaitse-eesmärgiga). Sihtkaitsevööndis kehtiv režiim on seejuures oluliselt rangem kui nt piiranguvööndis kehtiv režiim, mille järgi majandustegevus on tavaliselt lubatud, kuid omanikul tuleb taluda teatud kitsendusi.

§ 30

lg 2 p 1 järgi on sihtkaitsevööndis majandus​tegevus põhimõtteliselt keelatud.

§ 30

lg-s 4 on loetletud vaid üksikud erandid tegevustest, mida kaitseeeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada tingimusel, et tegevus on vajalik loodus​objekti säilitamiseks või ei kahjusta loodusobjekti.

§ 30lg 4 p 2 võimaldab lubada koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile.

1. Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 8 p-ga 1 on sihtkaitsevööndis majandus​tegevus keelatud. Erandid on nimetatud kaitse-eeskirja §-s
2. Kaitse-eeskirja § 9 p 3 sätestab, et kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitseeesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Kuna metsakoosluse moodustavad kõik metsas omavahel interakteeruvad organismid, hõlmab koosluse kujundamine

ja kaitse-eeskirja tähenduses ka metsa raie. 14.

§ 30

lg 4 p 2 ja asjaomase kaitse-eeskirja § 9 p 3 lubavad kooslust kujundada, sh metsa raiuda vaid vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitse-eesmärgile vastavad esmajoones kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalikud raied. Erinevalt haldus- ja ringkonnakohust leiab kolleegium, et kaitseeesmärgile võib erandjuhul vastata ka erahuvist kantud raie, kui see ei kahjusta kaitse-eesmärki, st on selle suhtes neutraalne või soodustav.

1. Haldusmenetluses ei selgitanud vastustaja lähemalt, milles seisneb taotletud raie ja kaitseeesmärgi vastuolu. Kohtumenetluses rõhutas vastustaja, et kaebaja eraldistel puudub vajadus muuta puistute liigilist koosseisu, sest see on kasvukohatüübile (jänesekapsa-pohla tüüpi männik) ise​loomulik (tl 88). Seega lähtus vastustaja raie keelamisel asjaolust, et raied pole vajalikud kaitseeesmärgi saavutamiseks, st metsa liigilise koosseisu säilimiseks.
2. Kuigi kolleegiumi hinnangul ei ole sihtkaitsevööndis erahuvist lähtuvad raied (eespool p 14) täielikult välistatud, on vastustaja seisukohad asjakohased ning vastustaja otsus kooskõlas kaalutlus​reeglitega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). Vastustaja otsus järgib selgelt rõhutatud põhimõtteid, et sihtkaitsevööndis on esikohal loodus​väärtused ning majandustegevust ei lubata. Taotletud raieliikidest ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtub, et kaebaja soovis metsa raiuda majanduslikel eesmärkidel (tulu teenimiseks). Haldus- ega kohtumenetluses pole ilmnenud erilisi asjaolusid, mille tõttu tuleks kalduda majandustegevuse keelamise põhimõttest kõrvale. Vastustaja ei pidanud eeltoodu valguses asuma uurima, millist reaalset ohtu põhjustaks taotletud raied sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgile (liigilise koosseisu säilimisele). Kuna sihtkaitsevööndi eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine (

§ 31

lg 1), pole kahtlust, et sihtkaitsevööndisse kuuluva metsa erahuvist lähtuvat ümberkujundamist tuleb vältida.

1. Raie keelamine ei ole praegu viinud ebaproportsionaalse tulemuseni. Kui raie ei tohi mingil juhul tuua kaasa kaitse-eesmärgi kahjustamist, saab see sihtkaitsevööndis tulla kõne alla vaid väga piiratud ulatuses. Silmas tuleb pidada, et raiega kaasneksid kaebajale ka kulud. Seetõttu ei saaks raiega kaasneda võiv ühekordne tulu kaebaja majanduslikku olukorda märkimisväärselt parandada. Intensiivselt piirab kaebaja õigusi tema maatüki hõlmamine sihtkaitsevööndiga, kuid see otsustus ei ole praeguse kohtuasja esemeks. Looduskaitselisi piiranguid tasandavad osaliselt riigi kehtestanud toetused.
2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaitsekorralduskava p 3.8 keelas kõne​aluses sihtkaitsevööndis imperatiivselt igasuguse muu raie peale valikraie.
3. Keskkonnaameti peadirektori
4. juuli
5. a käskkirjaga nr 1-4.2/238 kehtestatud ja vaidlustatud haldusotsuse tegemise hetkel kehtinud "Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja KoivaMustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2018" p-s 3.8 on üldpõhimõttena rõhutatud, et metsade majandamine peab kaitsealal olema eelkõige suunatud metsade looduslikkuse suurenda​misele. Sihtkaitsevöönditega seoses on samas rõhutatud, et metsa kujundamiseks kasutatakse vaid valikraiet looduskaitselistel eesmärkidel, kusjuures raiutav puit tuleb jätta üldjuhul metsa lagunema. Praegu kehtiva, Keskkonnaameti
6. septembri
7. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/395 kinnitatud täiendatud "Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2010-2018" p-s 3.9 on metsa kujundamiseks sarnastel tingimustel lubatud kasutada kujundusraiet looduskaitselistel eesmärkidel. MetsaS § 28 lg 8 p 1 varasema redaktsiooni kohaselt võidi valikraiet kaitstaval loodusobjektil teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitse-eesmärkidel looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja alusel. Kujundusraiet tehakse MetsaS kehtiva redaktsiooni § 28 lg 4 p 6 kohaselt kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevus​kavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
8. Kaitsekorralduskava varasem p 3.8 ja nüüdne p 3.9 kujutavad endast ennekõike halduse tegutsemis​plaani loodusobjekti kaitsmise korraldamisel (

§ 25lg 1).

Kaitsekorralduskava võib muuhulgas sisaldada nii prognoose, eesmärke, vajalike tegevuste loetelu, üksikotsuste tegemise põhimõtteid kui ka haldusevälisele isikule pandavaid kohustusi (nt

§ 17lg 8).

Kolleegiumi hinnangul võivad kaitsekorralduskava mõned osad vastata HMS §-s 51 nimetatud haldusakti tunnustele, mõned aga mitte. Halduse tegevust, mis sisaldab nii haldusaktile kui ka toimingule ise​loomulikke elemente, on kolleegium senises praktikas käsitanud tervenisti haldusaktina (

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 22). Sellele sarnaselt on kolleegium seisu​kohal, et kaitsekorralduskava on tervikuna haldusakt, täpsemalt üldkorraldus. Eelnev ei tähenda, et kaitsekorralduskava kõikidel osadel on ühesugune õiguslik iseloom. HMS § 60 lg 2 kohaselt on haldusaktis kohustuslik vaid resolutiivosa, st haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi või kohustusi sisaldav osa. Kaitsekorralduskava p 3.8, sh selle alajaotis "Kaitseala siht​kaitse​vöönd" ei piira otseselt kinnistuomanike õigusi ega pane neile kohustusi. Kaitsekorralduskava selle osa tekst võib esmapilgul näida imperatiivse reeglina, kuid tegelikult on tegemist üksnes halduse​sisese tegevusplaaniga, kaitseala valitseja kaalutlusotsuste tegemise aluseks olevate põhimõtetega (vt kaitsekorralduskava kui terviku sissejuhatus, p 3 sissejuhatus), millest võib vajaduse korral kõrvale kalduda. Praegusel juhul sellist vajadust aga ei esinenud (eespool p 16). Kuigi absoluutset keeldu erahuvist lähtuva raie tegemiseks kaitsekorralduskavast ei tulene, toetab ka kaitsekorraldus​kava raie mittelubamist.
3. Kaebaja menetluskuluks kassatsiooniastmes on kautsjon 25 eurot, mis tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld