) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 36 460 eurot 59 senti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud täidetud
Maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Arvestades, et kostja ei olnud hageja avaldusele vastuväiteid esitanud ning kehtivas õiguskorras ei ole sätestatud esindajakuludele piirmäärasid, ei olnud kohtul õiguslikku alust hageja lepingulise esindaja kulude kontrollimiseks oma initsiatiivil. Isegi kui kohtul on diskretsiooniõigus menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks vastaspoole vastuväiteta, on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Kui kohus tõlgendas menetluskulude põhjendatuse kontrollimist käsitlevaid sätteid hagejale ebasoodsalt, oleks kohus pidanud sellele enne hageja tähelepanu juhtima ning oma tõlgendust põhjendama. Lisaks jättis maakohus kohaldamata
Maakohtus lükati istungeid edasi tulenevalt kostja käitumisest. Kuigi üldjuhul ei ole põhjendatud mõista välja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, oli praegusel juhul lühikeste või ära jäänud istungite tõttu hageja esindaja sõitmine tingitud kostja esindaja pahatahtlikust käitumisest. Kostja esitas istungitel korduvalt uusi tõendeid, kuigi oleks pidanud tegema seda varem. Menetlust takistas ka kostja esindaja esindusõiguse ebaselgus.
Ringkonnakohus võib kirjeldava ja põhjendava osata määruse teha vaid juhul, kui menetluskulud on ilmselgelt jagatud õigesti. Põhjendava osata määrust ei tohiks teha, kui maakohtu rakendatud õigusnormi kohta oleks vaja kujundada kohtupraktikas ühtne seisukoht. Alternatiivselt võib
lg-t 3 tõlgendada viisil, mille kohaselt peab ringkonnakohus kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemisel vähemalt lühidalt põhjendama, miks esinevad põhjendava osata kohtumääruse tegemise eeldused. Kui pool saab esitada sisulised argumendid oma esindaja kulude põhjendatuse kohta alles määruskaebuses ning ringkonnakohus jätab kõikidele isiku vastuväidetele kasvõi lühidalt vastamata, on edasikaebeõiguse piirang ebaproportsionaalne.
lg 3 teise ja kolmanda lause grammatilise tõlgendamise korral välistatakse võimalus, et Riigikohus saaks ühtlustada kohtupraktikat menetluskulude väljamõistmise asjades. Sätte jäik grammatiline tõlgendus tooks kaasa ka ebaloogilise olukorra, kus isikul on ringkonnakohtu põhjendatud menetluskulude määramise otsuse suhtes laiem kaebeõigus kui kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse suhtes. Põhjendava ja kirjeldava osata tehtud määrus riivab isiku põhiõigusi intensiivsemalt kui põhjendatud otsus. Kui kohus eeltoodud põhjendustega ei nõustu, palub hageja Riigikohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Hageja palub tunnistada
lg 3 järgi tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus lahendas maakohtu määruse peale esitatud hageja määruskaebuse. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Kolmas isik ega kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Seega on maakohtu määrus
lg 4 teise lause ning
järgi vaidlustamata osas jõustunud.
lg 1 ja
järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi ringkonnakohus märkis määruse resolutsioonis, et jätab maakohtu määruse muutmata, tuleneb eelnevast, et ringkonnakohus sai jätta maakohtu määruse muutmata vaid osas, mis puudutas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamist. Riigikohus kontrollib
lg 1 ja
11. Tartu Ringkonnakohus tugines praeguses asjas
lg-le 3, kui jättis määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega
Eelviidatud säte on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud. Kuivõrd hageja on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejal
lg 2 ning § 696 lg 1 teise lause järgi õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule (vt Riigikohtu
lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Riigikohtu üldkogu ei pidanud
lg 3 kehtetuks tunnistamisel õigeks lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt Riigikohtu üldkogu
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 14. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.