← Eesti

3-2-1-2-16

Obsah (8)§ 356§ 701§ 371§ 207§ 375§ 173§ 140§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-2-16 Määruse kuupäev Tartu, 23. märts 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik Kohtuasi Bolagsupp

) § 371 lg 1 p 1 järgi pädev asja lahendama. Asjas kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

  1. detsembri
  2. a määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Praegusel juhul ei ole võimalik rakendada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2, sest hagiavaldusest ei nähtu, et kahju tekkimise kohaks oleks Eesti. Vaidlustatud andmed ja kommentaarid on avaldatud rootsi keeles ning ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad tõlgi vahenduseta. Ebaõigete andmete mõistmine sõltub keelelisest kontekstist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis. Hageja on välja toonud, et tema käive Rootsi kroonides on vähenenud. Rootsi kroonid viitavad, et kahju tekkis Rootsis. Hageja tegutseb Skandinaavia riikides. Lisaks on kõik tõendid originaalis rootsikeelsed. Kahju hindamiseks peaks olema pädev Rootsi kohus. Asjaolu, et vaidlusalune veebileht oli ligipääsetav Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks sellele, et tsiviilasi tuleks lahendada Eesti kohtus. Andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole hagejad Eesti kohtualluvust põhjendanud. Viidatud nõuded ei allu Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule. Hagejad ei tõendanud, et nende tegevus oleks Eestis häiritud. Hagejate äritegevuse kirjeldus ei ole aluseks esitada hagi Eesti kohtusse. Kahju põhjustatakse Rootsis. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on hagejale II Eestis saadetud kirjadega seotud kostja. Hageja II ei ole väitnud, et kostja oleks kirjad saatnud. Seega ei vastuta mittevaralise kahju tekkimise eest kostja. Lisaks on hagejate esitatud nõuded ebaselged ega oleks hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamise korral sundtäidetavad.
  3. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada, hagi menetlusse võtta ning hagi tagamise taotluse rahuldada. Apellatsioonkaebuses leidsid hagejad muuhulgas, et hageja I osas allub vaidlus Eesti kohtule, sest rikutud on hageja I universaalseid põhiõigusi, mis on kaitstud kõigis liikmesriikides. Seetõttu tekkis hagejale I kahju Eestis, kus on tema huvide kese. Lisaks piisab kahju tekkimise koha kindlaksmääramiseks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis, st Eestis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. novembri 2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda hagejate põhjendused pidada kahju tekkimise paigaks Eestit ega sellest tulenevalt esitada hagi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel Eesti kohtusse. Hagejad ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis. Sisuliselt kogu hageja I majandustegevus seisneb teenuse osutamises Rootsi klientidele. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuse väide, mille kohaselt asub hageja I huvide kese Eestis. Kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel ei piisa sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis. Asjaolu, et vaidlusalusel veebilehel avaldatud rootsikeelsed kommentaarid ei ole Eestis elavatele isikutele ning ettevõtetele tõlketa arusaadavad, on üheks kriteeriumiks, mis ei võimalda kohaldada Euroopa Kohtu järeldusi kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH. Hagejate esiletoodud asjaoludele tuginedes ei saa olla tegemist hageja I ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse rikkumisega. Ettevõtlusvabadusest kui põhiõigusest ei tulene juriidilistele isikutele põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigust au ja väärikuse kaitsele. Seega ei võimalda ka kaebuse väited hageja I Eestis kaitstud põhiõiguste rikkumisest asuda seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama. Käesoleva vaidluse ja Eesti kohtute vahelist sidet ei saa pidada selliseks, et see õigustaks Eesti kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka korraldamise põhjustel. Õigusemõistmise tõrgeteta toimimine, menetluse nõuetekohane korraldamine ning kostja õiguste kohane tagamine on võimalik hagejate pöördumisel Rootsi kohtusse. Samuti ei oleks asjas pädevuse andmine Eesti kohtule kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga, kuivõrd Rootsis tegutsev ning andmeid avaldav kostja ei saa mõistlikult ette näha, et rootsikeelses meedias avaldatud andmete tõttu pöördutakse tema vastu nõudega Eesti kohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  6. Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja II nõuet võimalik kohtualluvuse hindamisel põhjendamata välistada. Kostja jättis kustutamata ähvardused ning otsesed üleskutsed vägivallale, mis käivad kaudselt hageja II kohta. Osaliselt on ähvardused juba teoks saanud, mistõttu on hagejal II tekkinud mittevaraline kahju. Kas kommentaariumi haldamise ning lugejate reaalsete tegude vahel on põhjuslik seos, saab tuvastada asja sisulise menetluse käigus. Hageja II kahju tekkimise kohaks on Eesti, kuna Eestis saabub kahjustava teo tagajärg ning Eestis on hageja huvide kese ehk elukoht. Rikutud isikuõigus inimväärikuse puutumatusele on kaitstud kõigis liikmesriikides, sh Eestis. Isikuõiguste rikkumisel saabub kahjustava teo tagajärg seal, kus on hageja II huvide kese. Huvide kese on üldjuhul paik, kus on isiku alaline elukoht. Lisaks rakendub nn kättesaadavuse põhimõte. Seda ei välista ka asjaolu, et kostja veebilehel ei ole kommentaarid avaldatud eesti keeles, st veebileht ei olnud Eestisse suunatud. Samuti ei välista kättesaadavuse põhimõtte rakendamist see, et asjas ei ole tegemist autoriõiguste rikkumisega, sest vaatluse all on kaitstavad isikuõigused. Seega saab hageja II nõuda Eestis kogu talle tekitatud kahju hüvitamist. Ka hageja I kahju tekkimise kohaks on Eesti. Eestis on hageja I huvide kese, mistõttu Eestis saabub kahjustava tegevuse tagajärg. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamisega on rikutud hageja põhivabadust tegeleda ettevõtlusega. Õigus nõuda, et juriidilise isiku kohta ei avaldataks majanduslikult kahjulikku valeinformatsiooni, on universaalne õigus. Juriidilise isiku puhul asub huvide kese üldiselt tema asukohas. Hageja kliendid on Rootsis, kuid hageja asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Hageja toimib Rootsis postisaadetiste vahendusel, kogu juhtimine, majandamine, finantsarvestus, personal ja teenusearendus toimub ainult Eestis. Lisaks asuvad hageja I, tema töötajad ja kontor Eestis. Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis. Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides puudub mistahes esindus. Tänapäeval ei ole sugugi ebatavaline, et kontol on erinevad valuutad. Ka hageja I puhul kohaldub kättesaadavuse põhimõte. Eesti kohtu pädevus on kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga. Kostja avaldas enda lugejatele soovitusi, kuidas hagejale vastata, osales ise aktiivselt kommentaariumis ja keeldus kommentaaride eemaldamisest.
  7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja leiab, et käesoleval juhul puudub tihe seos vaidluse ja Eesti kohtu vahel. Seetõttu ei ole alust kalduda kõrvale Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse arts 4 sätestatud üldpõhimõttest ja kohaldada art 7 p
  8. Hagejatel tuleb pöörduda Rootsi kohtusse. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED
  9. Väljavõte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  10. detsembri
  11. a määrusest (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades: „Preambuli p 11 Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peab kohtualluvus alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osapoolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtualluvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt määratletud. Preambuli p 12 Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvusel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. [---] Artikkel 4
  12. Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. [---] Artikkel 5
  13. Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-
  14. jaos sätestatud korras. [---] Artikkel 7 Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata: [---] 2) lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  15. Kolleegium leiab, et hageja I hagiavalduse lahendamise kohtualluvuse osas tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust ning seetõttu tuleb asjas menetlus

§ 356lg 3 alusel peatada (I).

Hageja II hagiavalduse lahendamise osas on määruskaebus põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb

§ 701

lg 3 järgi tühistada ja saata tagasi Harju Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (II). Eelnevast lähtudes on vajalik hagejate I ja II nõuded eraldada (III). 9. Käesolevas asjas on kohtud jätnud hagejate hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 1 ning Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel.

Riigikohtus on vaidluse all küsimus, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes on hagejatele I ja II kahju tekkimise paigaks Eesti. 10. Kolleegium märgib, et kuigi hagejad I ja II võisid

§ 207

lg 1 p-de 2 ja 3 alusel esitada hagi ühiselt, siis osalevad nad menetluses siiski iseseisvalt (

§ 207lg 2).

Seetõttu tuli kohtul mõlema hageja puhul hinnata kohtualluvust eraldi, st kas kummagi hageja avalduse lahendamine allub Eesti kohtule. Kohtud ei ole eeltoodud reeglit läbivalt järginud, analüüsides hagide kohtualluvust kohati koos. Järgnevalt käsitleb kolleegium esmalt, kas hageja I esitatud hagi lahendamine, ning seejärel, kas hageja II esitatud hagi lahendamine allub Eesti kohtule. I

  1. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p 1 järgi esitatakse hagi üldjuhul kostja alalise elukoha liikmesriigi kohtusse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 sõnastus on sisuliselt identne varem kehtinud Nõukogu
  2. detsembri
  3. a määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 5 p 3, samuti
  4. septembri
  5. a Brüsseli konventsiooni (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) art 5 p 3 sõnastusega. Seetõttu on käesoleva asja lahendamisel kohalduv ka Brüsseli I määruse ja Brüsseli konventsiooni alusel kujunenud Euroopa Kohtu praktika. Kohtud on õigesti leidnud, et väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda" on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse (vt nt Euroopa Kohtu
  6. novembri
  7. a otsus kohtuasjas nr C-21/76, Handelskwekerij G. J. Bier BV vs. Mines de potasse d'Alsace SA., p-d 24-25; Euroopa Kohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus kohtuasjas nr C170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p 26).
  10. Hagiavalduse kohaselt on hageja I esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ning varalise kahju, eelkõige saamata jäänud tulu hüvitamiseks.
  11. Kolleegiumi hinnangul on Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt selge, et hageja I esitatud hagiavalduse lahendamine allub Eesti kohtule vähemalt hagejale I Eestis tekkinud kahju hüvitamise nõude osas. Käsitledes kahju tekkimise paiga määramist Brüsseli konventsiooni art 5 p 3 ning hiljem ka Brüsseli I määruse art 5 p 3 kontekstis, on Euroopa Kohus leidnud, et ajakirjanduses avaldatud ja mitmes osalisriigis levitatud artikliga toimunud laimamise korral võib kannatanu esitada väljaandja vastu kahju hüvitamise nõude iga sellise osalisriigi kohtutesse, kus väljaannet levitati ja kus kannatanu mainet tema sõnul kahjustati, kusjuures neil kohtutel on pädevus määrata hüvitis vaid selle kahju eest, mis tekkis kohtu asukohariigis (Euroopa Kohtu
  12. märtsi
  13. a otsus kohtuasjas nr C-68/93, Fiona Shevill, Ixora Trading Inc., Chequepoint SARL, Chequepoint International Ltd vs. Presse Alliance SA, p 33). Hiljem on Euroopa Kohus internetis avaldatud teabe osas eeltoodud kriteeriumi täpsustanud, leides, et kannatanu võib esitada nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Kuid ka sellisel juhul on kohtutel pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud (Euroopa Kohtu
  14. oktoobri
  15. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p-d 51-52; Euroopa Kohtu
  16. jaanuari
  17. a otsus kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p 38). Sama on kohaldatav ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel.
  18. Euroopa Kohus on küll selgitanud, et interneti teel toime pandud rikkumiste puhul võib kahju tekkimise paik Brüsseli I määruse art 5 p 3 tähenduses varieeruda sõltuvalt kahest kriteeriumist: esiteks, selle õiguse laadist, mida on väidetavalt rikutud, ja teiseks, kas väidetavalt rikutud õigus on selles liikmesriigis kaitstud (vt Euroopa Kohtu
  19. jaanuari
  20. a otsus kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p 29; Euroopa Kohtu
  21. oktoobri
  22. a otsus kohtuasjas nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p-d 32-33). Seetõttu näiteks registreeritud intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste rikkumisel on kahju tekkimise paigaks riik, kus asjaomane õigus on kaitstud, st kaitse on piiratud õiguse registreerimise riigi territooriumiga (vt Euroopa Kohtu
  23. aprilli
  24. aasta otsus kohtuasjas nr C-523/10, Wintersteiger AG vs. Products 4U Sondermaschinenbau GmbH, p 27; Euroopa Kohtu
  25. oktoobri
  26. a otsus kohtuasjas nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p-d 35-36). Praegusel juhul ei ole aga väidetavalt rikutud õigused olemuslikult sellist laadi, mida saaks kaitsta vaid mõne riigi territooriumil. Hageja I tugineb sisuliselt sellele, et ebaõigete andmete avaldamisega on rikutud tema head nime ja mainet. Sealjuures on Euroopa Kohus juba selgitanud, et laimava väljaande avaldamisel on juriidilise isiku mainele ja heale nimele kahju tekkimise kohaks väljaande levitamise koht, kus kannatanu mainet temal sõnul kahjustati (Euroopa Kohtu
  27. märtsi
  28. a otsus kohtuasjas nr C-68/93, Fiona Shevill, Ixora Trading Inc., Chequepoint SARL ja Chequepoint International Ltd vs. Presse Alliance SA, p-d 29-30). Eelnevast tulenevalt allub hageja I esitatud hagiavalduse lahendamine Eesti kohtule vähemalt hagejale I Eestis tekitatud kahju hüvitamise nõude osas.
  29. Kohtud on tuvastanud, et veebileht, millel vaidlusalused andmed ning kommentaarid avalikustati (st mille kaudu kahju tekitati), on Eestis kättesaadav. Sellele vaatamata on kohtud leidnud, et veebilehe ligipääsetavus ei ole automaatselt kohtualluvuse aluseks, sest vaidlustatud andmed ja kommentaarid on avaldatud rootsi keeles ning ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad tõlgi vahenduseta. Kolleegiumi arvates tuleneb Euroopa Kohtu seisukohtadest selgelt, et keel, milles konkreetsel juhul väidetavalt ebaõiged andmed avaldati, ei mõjuta kohtualluvuse määramist Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 järgi. Euroopa Kohus on sõnaselgelt leidnud, et Brüsseli I määruse art 5 p 3 ei nõua seda, et vaidlusalune tegevus oleks „suunatud" sellesse liikmesriiki, kus kohtusse pöörduti (Euroopa Kohtu
  30. jaanuari
  31. a otsus kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p-d 32-33; Euroopa Kohtu
  32. oktoobri
  33. a otsus kohtuasjas nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p 42). Hagejad on õigesti viidanud, et veebilehe keel on üks „suunatuse" hindamisel kontrollitavatest asjaoludest (vt Euroopa Kohtu
  34. detsembri
  35. aasta otsus kohtuasjades nr C585/08 ja nr C-144/09, Pammer ja Hotel Alpenhof, p 93). Seega ei piira liikmesriigi kohtute vaidluse lahendamise pädevust iseenesest see, mis keeles konkreetsel juhul on väidetavalt kahju tekitanud teave. Tuginedes kohtualluvuse kindlaksmääramisel üksnes interneti kaudu teabe kättesaadavusele, võib kannatanu nõuda vaid nõude lahendamist, mis seostub kohtu asukoha riigis tekkinud kahjuga.
  36. Kolleegiumi hinnangul on aga ebaselge, kas hageja I saaks eeltoodud põhimõtetele tuginedes Eesti kohtusse pöörduda ka ebaõigete andmete ümberlükkamise ning kommentaaride eemaldamise nõudega. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kolleegiumi arvates on küsitav, kas kannatanu võib hagi kahju tekitamise lõpetamiseks esitada kahju tekkimise koha, st veebilehe kättesaadavuse järgi ka siis, kui kahju tekitamist on võimalik lõpetada ainult kahju tekkimise kohas. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et ebaõiged andmed ning vaidlusalused kommentaarid on avaldatud Rootsis. Sealjuures on hageja I hagiavalduses palunud avaldada teade ebaõigete andmete ümberlükkamisest kostja kodulehel (hagiavalduse p 3.24). Erinevalt varalise kahju hüvitamise nõudest ei ole seega võimalik esitada hagi Eesti kohtusse kahju osas, mis on Eestis tekkinud, sest andmeid on võimalik ümber lükata ning kommentaare eemaldada ainult Rootsis. Eelnevast tulenevalt peab kolleegium seetõttu vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses: „Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  37. detsembri
  38. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib isik esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamise hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav, selle liikmesriigi territooriumil tekkinud kahju osas?"
  39. Sealjuures tuleb märkida, et Eesti õiguse alusel on juriidilisel isikul iseenesest õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 ning § 1055 alusel (vt nt Riigikohtu
  40. detsembri
  41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-15, p 11). Samas ei tähenda asja lahendamine Eesti kohtus automaatselt, et kohaldub ka Eesti materiaalõigus. Kohalduv õigus tuleb eraldi selgeks teha asjakohaste Euroopa Liidu määruste, aga vajadusel ka Eesti rahvusvahelise eraõiguse seaduse järgi.
  42. Lisaks on ebaselge, kas hageja I saaks Eesti kohtusse pöörduda ka kogu temale tekitatud kahju osas, mistõttu on samuti vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et tema majandustegevus on halvatud Rootsis (hagiavalduse p 1.3). Madalamate astmete kohtud on asunud seisukohale, et hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kahju tekkinud Eestis, st Eestis kahju tekkimist ei ole hageja I põhistanud ega tõendanud. Seetõttu on hageja I nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses leidnud, et vaidluse lahendamine allub Eesti kohtule, sest Eestis on hageja I huvide kese. Sealjuures on hageja I tuginenud Euroopa Kohtu seisukohale, mille järgi isik, kes leiab, et tema õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, võib pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas kas selle riigi kohtute poole, kus on teabesisu avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese (Euroopa Kohtu
  43. oktoobri
  44. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p 48). Viidatud seisukohale asus Euroopa Kohus aga spetsiifiliselt füüsilise isiku isikuõiguste rikkumise kontekstis (vt ka Euroopa Kohtu
  45. aprilli
  46. aasta otsus kohtuasjas nr C-523/10, Wintersteiger AG vs. Products 4U Sondermaschinenbau GmbH, p 24). Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates üheselt selge, kas eelnimetatud Euroopa Kohtu seisukoht (kogu kannatanule tekkinud kahju osas allub asi liikmesriigi kohtule, kus asub kannatanu huvide kese) kohaldub ka juriidiliste isikute suhtes. Eeltoodut arvestades peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses: „Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  47. detsembri
  48. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et juriidiline isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ning internetis ebaõigete andmete avaldamise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõuetega pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese?"
  49. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et tema asu- ja tegevuskoht on Eestis, st kogu juhtimine, majandamine, finantsarvestus, personal, sh töötajad ja kontor, ja teenusearendus asuvad ainult Eestis. Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis. Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides ei ole hagejal I esindust ega filiaali. Euroopa Kohus on leidnud, et füüsilise isiku huvide kese vastab üldiselt tema alalisele elukohale (Euroopa Kohtu
  50. oktoobri
  51. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p 49). Teisalt on kohtud tuvastanud ning hageja on ka nentinud, et ta tegutseb Skandinaavias ning tema kliendid on Rootsis. Seetõttu tekib küsimus, kas juriidilise isiku asu- ja/või tegevuskoht loovad eelduse, et vastavas riigis on ka juriidilise isiku huvide kese. Sõltumata sellest, kas selline eeldus kehtib, siis millistest asjaoludest ning kriteeriumitest lähtuvalt tuleb kohtul hinnata, kus asub juriidilise isiku huvide kese. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses: „Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  52. detsembri
  53. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et: - juriidilise isiku huvide kese asub, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimist võib eeldada liikmesriigis, kus on juriidilise isiku asukoht; või - juriidilise isiku huvide keskme, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimise paiga kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, nagu juriidilise isiku asu- ja tegevuskoht, klientide asukoht ning tehingute sõlmimise mudel?"
  54. Kolleegium selgitab, et eelviidatud küsimusele vastuse saamine on vajalik, sest vastasel juhul on asja läbivaatamise ulatus piiratud üksnes Eestis tekkinud varalise kahjuga. Kohtud on aga asunud seisukohale, et hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole hagejale Eestis kahju üldse tekkinud. Kui praegusel juhul on hageja I kui juriidilise isiku hagi puhul kohaldatav põhimõte, mille kohaselt saab kannatanu nõuda ka kogu temale tekkinud kahju hüvitamist liikmesriigis, kus asub tema huvide kese, ning hageja I huvide kese on Eestis, siis tuleb kohtutel lahendada hageja I nõue sõltumata sellest, kus väidetav kahju on tekkinud.
  55. Kui kohus taotleb asjas tekkinud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust, peatab kohus

§ 356lg 3 järgi menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.

Eelnevast tulenevalt tuleb Bolagsupplysningen OÜ hagi lahendamise menetlus peatada kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eeltoodud küsimustes. II

  1. Hageja II on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega kohtu pädevuse hindamiseks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 tähenduses pidi kohus analüüsima, kas hagejale II mittevaralise kahju tekkimise koht on Eestis. Maakohus leidis, et Eesti kohus ei ole pädev hagi lahendama seetõttu, et hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kostja seotud hagejale II väidetavalt mittevaralist kahju tekitanud kirjade saatmisega. Maakohtu hinnangul ei ole seega kostja vastutav ebameeldivate kirjade saatmisest tingitud mittevaralise kahju tekkimise eest. Lisaks ei ole hageja II mittevaralise kahju nõude osas kohtualluvust põhjendanud ja see ei saa Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule alluda. Ringkonnakohus hageja II osas kohtualluvust eraldi ei käsitlenud. Kolleegium leiab, et ka hageja II osas on kohtud kohtualluvuse hindamisel põhjendamatult hinnanud tõendeid ning jätnud seetõttu hageja II hagi kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtmata.
  2. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et kuna hageja II alaline elukoht on Eestis, siis on Eestis ka tema huvide kese. Hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine allub Eesti kohtule. Nagu eespool märgitud, siis isik, kes leiab, et tema õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabega, võib pöörduda kogu kahju osas ka selle riigi kohtu poole, kus on tema huvide kese (vt ülal p 18). Paik, kus on isiku huvide kese, vastab üldiselt tema alalisele elukohale (Euroopa Kohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p-d 48-49). Hagiavalduse ning ka määruskaebuse kohaselt (määruskaebuse p 2.17) on hageja II elukoht Eestis. Kohtud ei ole ka tuvastanud, et hageja II elukoht oleks mujal. Seetõttu on kohtud põhjendamatult jätnud hageja II hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et hagi ei allu Eesti kohtule. Teiste hagi menetlusse võtmise eelduste kontrollimiseks tuleb saata asi tagasi Harju Maakohtule. Hagiavaldusega esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka hagi tagamise avalduse lahendamise kohta. III
  5. Kuivõrd hageja I hagiavalduse kohtualluvuse küsimuse lahendamiseks on vaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust ning asjas tuleb menetlus peatada (vt ülal I), kuid hageja II hagi lahendamine allub Eesti kohtule (vt ülal II), siis peab kolleegium vajalikuks nõuded eraldada.

§ 375

lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Sellest tulenevalt eraldab Riigikohus Bolagsupplysningen OÜ nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti väljamõistmiseks ning Ingrid Ilsjani nõude mittevaralise kahju väljamõistmiseks iseseisvateks menetlusteks. Kuivõrd hageja II hagi saadetakse tagasi maakohtusse, siis jääb tsiviilasja numbriks 215-14492. Hageja I hagi menetlemine on peatatud (vt ülal p 21). 25. Menetluskulude jaotus hageja II hagiavalduse menetlemisel jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi alama astme kohtu otsustada.

26. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamisel on hagejad tasunud ka nõutust vähem kautsjoni. Vaatamata ühisele hagiavaldusele, on hagejad menetluses iseseisvalt (

§ 207lg 2).

Seega sisuliselt esitasid hagejad kaks eraldiseisvat määruskaebust. Määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 50 eurot (

§ 140lg 2 teine lause).

See tähendab, et mõlema hageja nimel oleks kautsjoni pidanud tasuma 50 eurot. Samas tuleb hageja II määruskaebuse rahuldamise tõttu hageja II eest tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Kolleegium ei mõista vähem tasutud kautsjonit kaebajalt välja, kui tasutud kautsjon tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kaebajale nagunii tagastada (Riigikohtu 25.

mai

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 18;
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, p 14). Kuna praegusel juhul tasus kaebuselt kautsjoni advokaadibüroo, siis loeb kolleegium, et 50 eurot on tasutud Riigikohtu menetlusse jääva hageja I määruskaebuse eest. Eelnevast tulenevalt ei ole alust tagastada Advokaadibüroo Triniti OÜle määruskaebuselt tasutud kautsjonit. Tampet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.