RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-28-16 24. märts 2016 Eesistuja Eerik Kergandberg,

§ 217lg 1 järgi Harju Maakohtu 6.

oktoobri

1. a otsus väärteoasjas nr 4-152931 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur J.G kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
2. märts 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus J.G väärteoasjas liiklusseaduse §

§ 217

lg 1 järgi ning saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
3. märtsi
4. a otsusega karistati J.G liiklusseaduse (LS) §

§ 217lg 1 alusel 40 trahviühiku (160 euro) suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis

1. märtsil 2015 kell 9.41 Tallinnas J. Smuuli teel mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõiduki peatamise hetkel ta seda ei kasutanud. Sõidumeerikus ei olnud salvestuslehte ja samuti ei esitanud J.G Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 561/2006 kohaselt salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tegevust puudutavat tõendit ajavahemiku
2. veebruar 2015 kell 00.00 kuni
3. märts 2015 kell 9.41 kohta. Sellega rikkus ta Euroopa Ühenduste Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85 artikli 15 ja LS § 131 lg 1 nõudeid.
4. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles J.G kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märkis, et ta kasutas vaidlusalust mootorsõidukit seoses kanalisatsioonitöödega ega olnud seetõttu kohustatud LS § 130 lg 12 p 8 järgi sõidumeerikut kasutama.
5. Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 3.1 EMÜ määruse nr 3821/85 (vana määrus) art 15, mis sätestab salvestuslehtede ja sõidumeerikute kasutamist ning neile esitatavaid nõudeid, on tunnistatud kehtetuks. Selle normi asemel kohaldatakse alates
8. märtsist 2015 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (uus määrus) artiklit
9. Väärtegu pandi toime
10. märtsil 2015, s.o pärast uue määruse art 34 kehtima hakkamist. Kohtuväline menetleja on teokirjelduses osutanud kehtetu vana määruse artiklile 15 ja LS § 131 lg 1 nõuete rikkumisele, mis sisaldab samuti viiteid osaliselt kehtetule vanale määrusele. 3.2 Uuest määrusest järeldub, et seda kohaldatakse alates
11. märtsist
12. Selle ajani kohaldatakse vana määruse sätteid, välja arvatud uue määruse artiklid 24, 34 ja 45, mida tuleb liikmesriikidel kohaldada alates
13. märtsist
14. Eesti Vabariigil on liikmesriigina samuti kohustus kohaldada nimetatud kolme sätet alates
15. märtsist 2015 ja teha vajadusel riigisisestes õigusaktides muudatused nii, et nendes sisalduvad viited oleksid õiged. 3.3 J.G tegu on kvalifitseeritud blanketse väärteokoosseisu järgi, mida on sisustatud viitega vana määruse artiklile 15, kuigi see säte on alates
16. märtsist 2015 kehtetu. Uue määrusega ei ole sõidukijuhtidel ja veoettevõtetel lasuvat sõidumeerikute ning salvestuslehtede kasutamise kohustust tühistatud ja kehtiv regulatsioon vastab varem kehtinud regulatsioonile. Eelöeldule vaatamata peab blanketset väärteokoosseisu sisustav õigusnorm olema kehtiv. Ka tuleb väärteoprotokollis ja - otsuses rikutud õigusnormile osutada lõike ning punkti täpsusega. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mille tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3.4 Edasiste rikkumiste vältimiseks peab selgitama, et mõisted „kanalisatsioonitöö“ ja „seoses kanalisatsioonitöödega“ ei ole samatähenduslikud. Liiklusseaduses kasutatud väljendit „seoses hooldustöödega“ tuleb mõista selliselt, et sõidumeeriku kasutamata jätmine on lubatud, kui hooldustegevus on isiku põhitegevus ja liikluses osalemine abistav ülesanne. J.G vedas oma sõidukiga liiva ehitatava kanalisatsiooni tarbeks. Seega ei olnud tegemist kanalisatsiooni hooldustööga, vaid kanalisatsiooni ehitusega, mille puhul on vaja järgida sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldust ette nägevaid sätteid ning mille kontrollimise tagamiseks peab kasutama sõidumeerikut ning salvestuslehti. Hooldustööde alla ei kuulu ehitustegevus, mh liiva kui kauba vedu. EÜ määruse nr 561/2006 regulatsioon käsitleb sõidukeid, millega veetakse kaupa või reisijaid. Järelikult ei olnud menetlusaluse isiku tehtud vedu hõlmatud LS § 130 lg 12 p-s 8 sätestatud erandist ja ta oleks pidanud kasutama sõidumeerikut. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Maakohus leidis ekslikult, et väärteoprotokollis ja -otsuses viidatud norm ei kehti. Uue määruse art 48 kohaselt kohaldatakse seda uut määrust alates
18. märtsist 2016 ja selline tõlgendus on ühtlasi kooskõlas uue määruse nr 165/2014 artikliga
19. 4.2 Ka ei arvestanud maakohus, et uue määrusega ei muudetud oluliselt vana määruse art 15 nõudeid. Mõlema määrusega taotletavad eesmärgid on sarnased ja seega tuleb juhinduda uue määruse artiklis 47 sätestatust. Kõnealuse artikli teistsugune tõlgendus kahjustaks sõidumeerikute kasutamise eesmärki. 4.3 Kohtuotsuses anti hinnang kõigile tõenditele ja leiti, et J.G-le etteheidetavad väärteod on tõendatud. Samas leidis maakohus ekslikult, et väärteoprotokollis on osutatud kehtetule õigusnormile, millega on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Maakohtul oli VTMS § 123 lg 2 järgi õigus see viga kõrvaldada, viidates ise kehtivale õigusnormile.
20. Kassatsioonivastuses palub J.G kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Kaitsja leiab, et uue määruse artiklid 24, 34 ja 45 jõustusid
21. märtsil 2015, mis tähendab, et sellest kuupäevast on vana määruse art 15 kehtetu. Uus määrus võeti vastu
22. veebruaril 2014 ja Eesti Vabariigil on kohustus kohaldada selle uue määruse kolme sätet alates
23. märtsist 2015 ning teha vajadusel muudatused riigisisestes õigusaktides. Liiklusseaduses ei ole praeguse ajani vajalikke muudatusi tehtud. Väärteoprotokollis viidatakse blanketse süüteokoosseisu sisustamisel kehtetu õigusakti sättele. Tegemist ei ole veaga, mida kohus saaks ise parandada, vaid väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kassaator leiab ekslikult, et väärteoprotokollis ja -otsuses viidatud vana määruse art 15 kehtis ka pärast
25. märtsi
26. Uue määruse artiklis 48 nähakse ette, et võttes arvesse artiklis 46 üleminekumeetmete kohta sätestatut, kohaldatakse uut määrust alates
27. märtsist
28. Uue määruse artikleid 24, 34 ja 45 aga kohaldatakse juba alates
29. märtsist
30. Kuna nende kolme artikli kehtima hakkamise aja osas ei sisalda vaadeldav säte, s.o uue määruse art 48, piiravaid või lisatingimusi, leidis maakohus põhjendatult, et vana määruse art 15 on alates
31. märtsist 2015 kehtetu ja selle asemel kohaldatakse mainitud kuupäevast uue määruse artiklit
32. Järelikult tugines kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku teo kirjeldamisel ja sellele karistusõigusliku hinnangu andmisel õigusnormile, mis alates
33. märtsist 2015 enam ei kehti.
34. Põhjendatud on aga kassaatori arvamus, et osutatud viga ei andnud alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, vaid maakohus sai selle VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohtulikul arutamisel ise kõrvaldada ja pidigi seda tegema. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuvastatakse väärteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid kohtus eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise kaudu. Õigusliku hinnangu puudulikkusega üldjuhul nende tunnuste kindlakstegemise võimatust ei kaasne. Eelöeldu tähendab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
35. märtsi
36. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p-d 9–10).
37. Arvestades eelmärgitut, leidis maakohus ekslikult, et väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tingib juba ainuüksi see, et väärteoprotokollis sisustati rikutud kohustust kehtetuks tunnistatud õigusnormi kaudu. Väärib tähelepanu, et kuna kohtuotsuse kohaselt on alates
38. märtsist 2015 samasisuline juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamise kohustus ette nähtud EL-i määruse nr 165/2014 artiklis 34, ei ole ka tegemist olukorraga, kus varasemas õiguslikus regulatsioonis sätestatud nõue enam ei kehti. Samuti ei ole kohtupraktikas väljendatud seisukohtade järgi väärteomenetluse lõpetamise aluseks see, et teokirjelduses pole viidatud rikutud õigusnormi paragrahvile või artiklile lõike ja punkti täpsusega. Nagu eespool märgitud, pidi maakohus need vead lähtudes VTMS § 123 lg-st 2 kõrvaldama kohtuliku arutamise käigus, astudes täiendavaid samme kaitseõiguse tagamiseks ja võimaldades menetlusalusel isikul esitada muutunud õiguskäsitlusele vastuväiteid. Tuvastatud maakohtu eksimus on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
39. Kriminaalkolleegium osutab täiendavalt, et teokirjelduse kohaselt on rikutud kohustuse sisuks muu hulgas asjaolu, et J.G ei esitanud kohtuvälise menetleja ametnikule kontrollimisel juhi töö- ja puhkeaega puudutavaid tõendeid ka selle ajavahemiku kohta, mil EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 veel kehtis ning mille vältel ta oli kohustatud järgima just kõnealuse õigusakti nõudeid. Arvestades, et rikutud kohustust tuleb kuni
40. märtsini 2015 sisustada vana määruse sätete järgi, ei tooks selle määruse kehtetuks tunnistamine pärast nimetatud kuupäeva siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusalusele isikule etteheidetava käitumise suhtes tervikuna. Puutuvalt LS § 131 lg-s 1 sätestatusse on aga vajalik märkida, et EL-i määruse nr 165/2014 art 47 järgi tuleb osutatud liiklusseaduse normis sisalduvaid viiteid kehtetuks tunnistatud vanale määrusele käsitada viidetena uue määruse asjasse puutuvatele sätetele.
41. Eelnevat aluseks võttes tuleb maakohtu otsus VTMS § 150 lg-s 2 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. Kassatsioonis taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, kuid selle taotluse rahuldamine ei ole kassatsioonimenetluses võimalik, kuna J.G-le ette heidetavatele tegudele karistusõigusliku hinnangu andmine eeldab kolleegiumi arvates täiendavate faktiliste asjaolude tuvastamist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.
42. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
43. oktoobri
44. a otsuse ning saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)