Obsah (8)

§ 267§ 385§ 383§ 269§ 139§ 35§ 339§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbiv

) § 267 lg 1 p 1 alusel. Maakohus viitas seejuures ka Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-81-11 sisalduvatele seisukohtadele, tuues välja, et viimase võimalusena, kui muude abinõudega ei õnnestu kohtumenetluse poole menetlust häirivat käitumist takistada, tuleb kohtul kaaluda süüdistatava saalist eemaldamist

§ 267lg 1 p 1 alusel.

1. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused süüdistatav ja tema kaitsja.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a määrusega jäeti V. Raudsepa ja tema kaitsja määruskaebused sisuliselt läbi vaatamata ja tagastati esitajatele, kuivõrd

§ 385

p-st 4 tulenevalt pole isiku menetlusest kõrvaldamise määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Säte ei ole selles osas ka põhiseadusvastane, sest kohtuistungilt kõrvaldamine on vaidlustatav apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses (

§ 383

lg 2).

§ 269

lg 2 p-s 1 on sätestatud, et kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on eemaldatud istungisaalist

§ 267lg 1 p-s 1 sätestatud alustel ja korras.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja. Kaebuses palutakse tühistada Harju Maakohtu määrus, millega V. Raudsepp eemaldati kohtusaalist, ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti maakohtu määruse peale esitatud määruskaebused läbi vaatamata. Samuti palub kaitsja tuvastada ebaseadusliku eemaldamisega kaasnevad tagajärjed. Kui asutakse seisukohale, et

§ 267

lg 1 p 1 alusel tehtud kohtumäärus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav, palub kaitsja tunnistada

§ 385p 4 kaebeõiguse piiramise osas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.

Kaitsja põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 4.1. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes V. Raudseppa puudutavad asjaolud välja selgitamata ja tehes tema suhtes kohtumääruse, mida

§ 267

lg 1 p 1 ei võimalda.

§ 267lg 1 p 1 reguleerib olukorda, kus süüdistatav viibib kohtuistungil.

Kuivõrd V. Raudsepp ei viibinud kohtus, ei saanud ta rikkuda kohtuistungi korda ega jätta täitmata kohtuniku korraldust. Kohus saanuks kohaldada sundtoomist (

§ 139), selgitades välja süüdistatava terviseseisundi kohapeal.

Vajadusel oleks saanud kohtuistungi edasi lükata. Kohtumääruse seisukohad, kus põhjendatakse V. Raudsepa suhtes

§ 267lg 1 p 1 kohaldamist A.

V-i kukkumisega, on otsitud ja üllatavad. 4.

1. V. Raudsepp on käesoleva kriminaalasja kohtus arutamise ajaks asetatud ebainimlikesse tingimustesse, mis takistavad tal vabalt ja teiste kohtualustega võrdsetes oludes oma kohtuasja arutamisest osa võtta.
2. septembri
3. a hommikul toimetati V. Raudsepp kohtusse viimiseks kartserist etapeerimisruumi, kus ta teatas, et on nõrk, söömata, tal on kõrge vererõhk ja ta kardab, et ei jaksa kohtuistungil viibida. Seejärel saadeti ta arsti juurde vererõhu mõõtmiseks ja toimetati tagasi kartserisse. V. Raudsepp pole kohtuistungile minekust keeldunud, iseseisvalt ta sinna minna ei saanud. Nii vaidlustatavast kohtumäärusest kui ka kohtuistungi protokollist ilmneb, et kohus ei selgitanud süüdistatava kohtuistungilt eemaldamise määruse tegemise ajaks välja tegelikku olukorda. 4.
4. Kaitsja hinnangul peab maakohtu määrus olema vaidlustatav. Kui jõuda siiski järeldusele, et

§ 385

p 4 välistab määruse vaidlustamise, tuleb säte tunnistada selles osas põhiseadusvastaseks. Kohus tegi teadlikult ebaseadusliku määruse, mille vaidlustamine on välistatud. Samas ei ole sellist rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, sest selleks ajaks on süüdistatava õigusi pöördumatult rikutud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus tegi põhjendatult süüdistatava ja tema kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, sest

§ 385

p 4 ei võimalda isiku menetlusest kõrvaldamist määruskaebemenetluses vaidlustada. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline kaebepiirang ka põhiseadusvastane ja seda järgmistel põhjustel.

1. Põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tuleneb põhiõigus viibida enda asja arutamise juures ja sellest lähtuvalt õigus olla kohtus ära kuulatud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08, p 14.1). Kaudselt on see õigus järeldatav ka kohtusse pöördumise õigust sätestavast PS § 15 lg-st 1, mis on ausa kohtumenetluse õiguse üldnorm. Analoogsed õigused tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-test 1 ja
4. Nende õiguste tagamiseks näeb

§ 35

lg 2 ette, et süüdistataval on õigus võtta osa kohtulikust arutamisest, s.t viibida oma asja arutamise juures. Õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole siiski absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kus süüdistatav on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel (menetlusest kõrvalehoidumine või kohtuistungi korra rikkumine). Piirang peab mõistetavalt olema legitiimse eesmärgiga ja proportsionaalne. Üheks selliseks eesmärgiks tuleb pidada vajadust tagada kohtumenetluse normaalne funktsioneerimine, kindlustamaks asja arutamist mõistliku aja jooksul. Ka kehtiv menetlusseadus näeb ette, et kriminaalasja arutatakse üldjuhul süüdistatava osavõtul, arvestades

§-des 267 ja 269 nimetatud erandeid. Viidatud erandid annavad õigusliku aluse asja arutamiseks süüdistatava osavõtuta. 7.

§ 267

lg 1 p 1 näeb ette, et kohtumääruse alusel võidakse eemaldada süüdistatav kohtuistungi saalist ajutiselt või kogu istungi ajaks, kui ta rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust. Kuigi süüdistatava eemaldamine kohtuistungilt ei ole vaidlustatav määruskaebemenetluses, on tema kaebeõigus PS § 24 lg 5 tähenduses siiski tagatud võimalusega tugineda oletatavale menetlusõiguse rikkumisele apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses (

§ 383lg 2).

Kolleegiumi hinnangul ei piirata sellega isiku kaebeõigust ebaproportsionaalselt. Kriminaalasja arutamine süüdistatava kohalolekuta, kui selleks ei olnud nõuetekohast õiguslikku alust, võib vastata olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tunnustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.3). Jõudes apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses järeldusele, et isiku kõrvaldamisega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, saab seda rikkumist korvata asja uue arutamisega tervikuna või konkreetses osas.
3. Apellatsiooni- või kassatsiooniastmes süüdistatava kohtuistungilt eemaldamise õiguspärasust hinnates tuleb esmalt kontrollida, kas menetlustoiminguks esines kohane õiguslik alus. Võimaldamaks asja kaebemenetluses läbivaataval kohtul hinnata ilma süüdistatavata asja arutamise põhjendatust ja õiguspärasust, peab menetlustoimingu teinud kohus koguma tõendeid, mis puudutavad süüdistatava eemaldamise põhjuseid ja tingimusi. Kui süüdistatava kohtuistungilt kõrvaldamisel rikuti menetlusõigust, ei pruugi see siiski tingimata viia ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuseni, s.o tegemist ei ole vältimatult kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339tähenduses.

Lähtudes konkreetse kriminaalasja asjaoludest ja põhiõiguste tagamise eesmärgist, tuleb rikkumise olulisuse hindamisel muu hulgas kaaluda, kas süüdistatava juuresolekuta uuritud tõenditele tugineti tema osas kohtuotsuse tegemisel. Samuti näeb

§ 269

lg 4 ette, et mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma süüdistatava ja tema kaitsjata. Seega tuleb mitme süüdistatavaga kriminaalasjas kõigepealt hinnata, kas kohtulik arutamine ilma konkreetse süüdistatava juuresolekuta üldse puudutas temale esitatud süüdistust või mõjutas muul viisil tema olukorda.

1. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et ka apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses on võimalik menetlusõiguse rikkumise tagajärgi kõrvaldada, mistõttu määruskaebemenetluse välistamine ei kahjusta pöördumatult süüdistatava õigusi. Kohtu menetlusotsustuste seaduslikkuse tagab kaudselt ka KarS §-s 311 ettenähtud sanktsioon kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus muutmata Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata V. Raudsepa ja tema kaitsja määruskaebused Harju Maakohtu
3. septembri
4. a määruse peale. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)