RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-136-15 Otsuse kuupäev Tartu, 1. aprill 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks

) § 151 järgi. Piirdeaed on ühtne ehitis. See on konstruktsiooniliselt ühendatud, teenib ühte eesmärki ning ei ole reaalosadeks jagatav. Kostjate väited, et tegemist on aiaga I ja aiaga II ei ole põhjendatud. Aed piirab hageja kinnistut, on rajatud hageja vahenditega ja tema huvides. Seega on hageja aia omanik.

§ 148

lg-st 2 tulenevalt peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest ehitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Tunnistaja (Tänava kinnistu endise omaniku OÜ HansaExport juhatuse liikme) ütlustega on tõendatud, et Tänava kinnistu endine omanik andis nõusoleku piirdeaia nihutamiseks Tänava kinnistule. Sauga vald kooskõlastas piirdeaia nihutamise tänava poole 30. juulil 2008. Eeltoodu tõendab, et hageja rajas piirdeaia heauskselt ja kostjatel tuleb seda taluda. Kostjate väited, et aed paikneb suuremas osas nende kinnistul ja on nende kinnistu osa, ei ole põhjendatud.

§ 148kohaselt on ehitis selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub.

Samuti ei ole põhjendatud kostjate väited, et aed II on vastuolus detailplaneeringuga. Kehtivat detailplaneeringut ei ole kohtule esitatud. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus kaalus hüvitise suuruse määramisel

§ 148lg 2 teise lause järgi mõlema kinnisasja omanike huvisid ja esitatud asjaolusid.

Kostjal on õigus nõuda hüvitist alates ajast, mil ta sai Tänava kinnistu omanikuks, s.o

1. augustist
2. Kinnistu kaasomanik on hagi esitamisest teadlik ja sai Tänava kinnistu kaasomanikuks pärast vastuhagi esitamist, kuid ei astunud vastuhagis menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 211 lg 1 järgi. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib asjas tehtav kohtuotsus ka kinnistu kaasomaniku suhtes.
3. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostjad palusid hagi rahuldamise korral rahuldada vastuhagi täies ulatuses ja mõista hagejalt kostja osaühingu Tregeron kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis 2350 eurot ning kohustada hagejat alates
4. veebruarist 2013 tasuma talle perioodilist hüvitist 50 eurot kuus hiljemalt iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette. Samuti tuleb kanda kinnistusraamatusse märkus hüvitise maksmise kohustuse kohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. aprilli
7. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti

§ 148

. Vaidlusalune piirdeaed on üks osa terviklikust Karukella 8 piirdeaiast, kuigi eri piirdeaia osades on kasutatud erinevaid materjale. VÕS § 148 eesmärk ei ole kaitsta isikut, kes on ehitanud täielikult naaberkinnisasjale, kuid praegusel juhul ei ole piirdeaed rajatud tervikuna võõrale kinnisasjale. Maakohus leidis õigesti, et hageja rajas piirdeaia heauskselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ehitas piirdeaia enda kinnistust väljapoole, teades, et ta ehitab võõrale kinnisasjale ning et ehitamiseks ei olnud tal piiratud asjaõigust. Maakohus järeldas tõenditest õigesti, et piirdeaia rajamiseks oli hagejal Tänava kinnistu endise omaniku nõusolek.

§ 148

lg-st 2 tulenevalt on võõrale kinnisasjale ehitaja heauskne ka sellisel juhul, kui ta küsib kinnistu omanikult selleks nõusoleku ning nõusoleku olemasolul õigustatult eeldab, et tal on õigus võõrale kinnisasjale ehitada. Praegusel juhul ei ole kinnistu eelmise omaniku nõusolek tema kinnistule ehitamiseks käsitatav poolte kokkuleppena, millest tulenevalt

§ 148sisuliselt ei kohalduks.

Pooled üle piiri ehitamiseks lepingut ei sõlminud. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et Sauga vald andis üle piiri ehitamiseks nõusoleku. Valla nõusolekul ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, kuid see viitab, et hageja soovis paremini tagada oma õiguse kehtimist kohaliku omavalitsuse ees, juhul kui Tänava kinnistu vallale üle antakse. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole kostjate väide, et piirdeaed on ehitatud vastuolus detailplaneeringuga. Lisaks sellele, kuigi vald on

1. augustil 2009 teatanud, et piirdeaed väravaga (Ranna kinnistu piirde osa) on rajatud vastuolus detailplaneeringuga, on vallavalitsus asunud
2. novembril 2009 seisukohale, et piiret koos väravaga pole vaja eemaldada ja vallavalitsus algatab uue detailplaneeringu. Maakohus määras õigesti kindlaks hüvitise suuruse talumiskohustuse eest ja kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukohta muuta. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Kostjad on avaldanud menetluses vastuolulisi seisukohti. Nii leiavad kostjad ühelt poolt, et kostja nimetatud aia II osas tuleb tunnustada hageja omandiõigust, teiselt poolt leitakse aga, et see piire on vastuolus detailplaneeringuga. Kohtul tuli kostjate vastuväiteid kaaluda. Seega ei saa lugeda põhjendatuks kostjate väidet, et menetluskulude jaotamisel oleks kohus sisuliselt pidanud arvestama kostjate omaksvõttu. Kohtuotsuse kohaselt on kohus põhihagi täielikult rahuldanud. Hageja ei ole väitnud, et mõni tema nõuetest jäi otsuses käsitlemata. Hageja väitis vastuses apellatsioonkaebusele, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonimenetluses peab kohus jääma apellatsioonkaebuse piiridesse. Ka kostja ei ole apellatsioonkaebuse sisulises osas tuginenud sellele, et mõni nõue on jäänud käsitlemata ja sellest tulenevalt tuleks maakohtu otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kohtukulude jaotust muuta. Kuna kostjate apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, jättis ringkonnakohus kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 171 lg 1). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kostjad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kohtud kohaldasid valesti

§ 148

. Selle õigusnormi kohaldamisalasse ei kuulu kinnistute ühiselt piirilt selgelt eemale (võõrale kinnisasjale) ehitatud aia talumise küsimus. Juhul kui tegemist oleks üle naaberkinnisasja piiri ehitamisega viidatud sätte mõttes, siis ei saanuks hageja tugineda enda heausksusele, sest heausksus lõpeb teeniva kinnisasja võõrandamisel. Piirdeaia kohta ei tehtud märget kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotamisel on kohtud lugenud põhjendamatult põhihagi rahuldatuks 100% ulatuses. Hageja palus tunnustada rajatud piirdeaia (s.o kostja nimetatud aed I ja aed II) omandiõigust. Kuna kostjate nimetatud aed II ei paikne kostjate kinnistul, siis ei saanud selles osas hagi

§ 148alusel rahuldada.

1. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis
3. novembri
4. a määrusega asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused

§ 148tõlgendamisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb Ts

MS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, milles tunnustati hageja omandiõigust piirdeaiale ja kohustati kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri. Kolleegium teeb selles osas TsMS § 691 p 5 järgi uue otsuse, millega jätab hageja nõude selles osas rahuldamata. Muus osas (s.o osas, milles kostja vastuhagi hageja vastu osaliselt rahuldati, samuti osas, milles asja menetlus lõpetati) jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.

1. Kohtud lahendasid hageja nõuet kostjate vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning kostjate kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri, samuti kostja vastuhagi hüvitise saamiseks piirdeaia talumise kohustuse eest ning selle kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Arvo Erissaare hagis kostja vastu ja kostja vastuhagis Arvo Erissaare vastu menetlus lõpetati. Maakohus rahuldas hagi, vastuhagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata (arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi). Kumbki pool ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles jäeti muutmata maakohtu otsus menetluse lõpetamise kohta Arvo Erissaare hagis kostja vastu ja kostja vastuhagis Arvo Erissaare vastu (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kassatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta kostjad ringkonnakohtu otsust ka osas, milles lahendati nende vastuhagi (maakohtu otsuse resolutsiooni pd 3-7). Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi selles osas jõustunud. Riigikohus TsMS § 688 lg 1 järgi selles küsimuses seisukohta ei võta.
2. Kaebuse kohaselt vaidlevad pooled kassatsiooniastmes selle üle, kas kostjad on kohustatud hageja rajatud piirdeaeda taluma. Samuti ei nõustu kostjad kohtute järeldusega, et menetluskulude jaotamisel tuleb lugeda põhihagi rahuldatuks 100% ulatuses.
3. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et

§ 148

lg 2 alusel tekkiva talumiskohustuse eeldused on praeguses asjas täidetud, ja põhjendab seda järgmiselt.

§ 148

lg 1 järgi on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt

§ 148

lg-le 2 lubama.

§ 148

lg 2 järgi, kui sama sätte lg-s 1 nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.

§ 148

lgs 3 sätestatakse, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Eeltoodust nähtub, et

§ 148

lg-te 1 ja 2 järgi tuleb naaberkinnisasja omanikul taluda piiriülest ehitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Talumiskohustuse eelduseks on viidatud sätetest tulenevalt esmalt see, et ehitaja (kinnisasja omanik) on püstitanud ehitise, mis väljub tema kinnisasja piiridest ja ulatub naaberkinnisasjale. Samuti on talumiskohustuse eelduseks see, et ehitaja (kinnisasja omanik), kelle kinnisasja piirest ehitis väljus, püstitas ehitise asjaõiguseta, kuid heauskselt, või püstitas ehitise asjaõiguse alusel. Kohtud on tuvastanud, et hageja on kinnisasja omanikuna rajanud oma kinnisasjade piiramiseks piirdeaia (ehitis ehitusseaduse § 2 mõttes), mis on konstruktsiooniliselt ühendatud (ei ole reaalosadeks jagatav) ja teenib ühtset eesmärki, väljub sellise ühtse ehitisena hageja kinnisasja piirest ning ulatub 1,7 m võrra kostjate kinnisasjale. Kohtud on piisavalt põhjendanud oma järeldust, et hageja ei ehitanud piirdeaia ainult naaberkinnisasjale, vaid tegemist on piirdeaia ulatumisega hageja kinnisasjalt naaberkinnisasjale

§ 148mõttes.

Kolleegium nõustub siinkohal kohtute järeldusega. Samuti on kohtud tuvastanud, et hageja on ehitanud piirdeaia asjaõiguseta. Kohtud lugesid samuti tõendatuks, et enne üle piiri ehitamist küsis hageja selleks naaberkinnistu omaniku (OÜ Hansa Export) nõusolekut. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul kõnealune nõusolek käsitatav poolte kokkuleppena (st pooled ei ole sõlminud sellekohast lepingut), mille puhul

§ 148ei kohalduks.

Eeltoodust järeldas ringkonnakohus, et hageja oli võõrale kinnisasjale ehitades heauskne. Nii märkis ringkonnakohus, et

§ 148

lg 2 mõttes on võõrale kinnisasjale ehitaja heauskne, kui ta küsib kinnistu omanikult selleks nõusoleku ning nõusoleku olemasolul õigustatult eeldab, et tal on õigus võõrale kinnisasjale ehitada. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et

§ 148

lg 2 mõttes tähendab heausksus seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Samamoodi tähendab

§ 148

lg 3 mõttes pahausksus (mis vastandub heausksusele) seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) teadis või pidi teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Ehitajal (kinnisasja omanikul) tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust ja kontrollida, kuhu ta ehitab. Nii on kolleegium selgitanud, et heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-11, p 14). Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et hagejad teadsid piirdeaeda rajades, et ehitis ulatub üle nende kinnisasja piiri naaberkinnisasjale. Seega ei saa lugeda hagejaid

§ 148lg 2 tähenduses heauskseks.

Seda järeldust ei muuda asjaolu, et hagejal oli üle oma kinnisasja piiri naaberkinnisasjale ehitamiseks naaberkinnisasja omaniku nõusolek. Vastupidi ringkonnakohtu ülaltoodud seisukohaga (nõusolek ei ole käsitatav kokkleppena) leiab kolleegium, et naaberkinnisasja nõusolek on käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Samas ei ole selline võlaõiguslik kokkulepe siduv naaberkinnisasja uue omaniku suhtes, kuna see ei lähe üle uuele omanikule. Kolleegium leiab, et kuna üle piiri ehitamist lubavat asjaõigust ei ole kinnistusraamatusse kantud ja hageja ei ole ka

§ 148

lg 2 järgi heauskne, ei muutunud piirdeaed, mis ulatub üle hageja kinnisasja piiri, tema kinnisasja osaks

§ 148lg 1 mõistes.

Kuivõrd kolleegiumi hinnangul ei ole

§ 148

lg 2 kohaldamise eeldused täidetud (hageja ei saa olla heauskne), siis ei ole kostjad kohustatud taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri. Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjate vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning kostjate kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri.

1. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud. Menetluse lõpetamise ja vastuhagi lahendamise osas järgib kolleegium menetluskulude jaotust maakohtus. Põhihagi osas jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna alama astme kohtud ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, tuleb menetluskulud määrata kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi maakohtul, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt ka Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
4. Kostjate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostjad on soovinud, et kautsjon tagastataks Advokaadibüroo VARUL AS-i arvelduskontole. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu