← Eesti

3-2-1-8-16

Obsah (6)§ 178§ 682§ 698§ 3111§ 695§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-8-16 Määruse kuupäev Tartu, 6. aprill 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu

) § 667 lg 1 ja § 178 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuses palub hageja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ja tunnistada, et

§ 178lg 3 (alates 1.

jaanuarist 2015 kehtivas redaktsioonis) on põhiseadusega vastuolus osas, milles see säte välistab määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale, mis on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata, ning osas, millega ringkonnakohus võib määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub võtta määruskaebus menetlusse.

§ 178

on põhiseadusvastane, sest riivab isiku õigust pöörduda kohtusse ja pöörduda kõrgemalseisva kohtu poole kohtulahendi kontrollimiseks. Samas palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse, samuti maakohtu määruse osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1929 eurot 60 senti. Hageja palub mõista temalt kostja kasuks välja menetluskulu 672 eurot. Maakohus rikkus menetluskulude kindlaksmääramisel selgelt menetlusõiguse norme, kui ei analüüsinud hageja vastuväiteid menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Seega ei olnud ringkonnakohtul alust lahendada hageja määruskaebus kirjeldava ja põhjendava osata. 8. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebus läbi vaatamata või rahuldamata. 9. 26. veebruaril 2016 esitas hageja Riigikohtule määruskaebuse täienduse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta

§ 682lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse, sest see on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. 2

(3)3-2-1-8-16
  1. Ringkonnakohus tegi vaidlustatud määruse
  2. märtsil
  3. Hageja märkis määruskaebuses, et sai ringkonnakohtu määruse kätte
  4. aprillil 2015 (II kd, tl 151). Hageja esitas määruskaebuse Riigikohtule
  5. mail 2015 (II kd, tl 150, 151).

§ 698

lg 2 järgi on Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtutoimikust nähtub, et ringkonnakohtu määrus on e-toimiku kaudu hagejale kättesaadavaks tehtud

  1. märtsil 2015, määruse kättetoimetamise kohta andmeid ei nähtunud (II kd, tl 146). Kostja väitis vastuses hageja määruskaebusele, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest e-toimiku järgi on hageja esindaja A. Smelov vaidlusaluse kohtumääruse avanud
  2. märtsil
  3. Vastuseks Riigikohtu pöördumisele, tuvastamaks e-toimikus tehtud toimingud, selgitas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimiku haldur (
  4. märtsi
  5. a e-kiri), et e-toimiku andmetel on A. Smelov
  6. märtsi
  7. a määruse (dokument nr 70 A, TlnRK Tsiviilkolleegium) esimest korda e-toimikus avanud
  8. märtsil 2015 kell 09.21.

§ 3111

lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Eelneva põhjal saab vaidlustatud ringkonnakohtu määruse lugeda hagejale kättetoimetatuks 12. märtsil 2015. Hageja esitas määruskaebuse 7. mail 2015, seega hilinenult, mistõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

§ 682

lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.

§ 695järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt

§ 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12).
  3. Kuigi määruskaebus jääb läbi vaatamata, märgib kolleegium vastuseks hageja määruskaebusele, et Riigikohtu üldkogu tunnistas
  4. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega

§ 178lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Seega säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud. Eelviidatud säte on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.

  1. Kolleegium jätab hageja
  2. veebruari
  3. a kaebuse täienduse tähelepanuta. Ühtlasi ei võta kolleegium asja juurde kaebuse täiendusele lisatud dokumente. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale tagasi saata. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 15. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb sellelt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 viimase lause järgi tagastada. Malle Seppik, Ants Kull, Villu Kõve 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.