← Eesti

3-1-1-32-16

Obsah (8)§ 200§ 68§ 307§ 306§ 64§ 65§ 74§ 199

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-32-16 7. aprill 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikm

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 ning § 307 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 27.

oktoobri

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-10224 Rait Õiso kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  2. märts 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada selle resolutsiooni punkti 2 c, lisades lause: „

§ 68

lg 1 alusel arvata Rait Õisole mõistetud liitkaristuse hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva ja lugeda ärakantavaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust“.

  1. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  2. Määrata Advokaadibüroole Anti Aasmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rait Õisole kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Rait Õisole esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p-de 5, 7 ja 8 järgi selles, et ta röövis ühiselt ja kooskõlastatult koos T. V-i ja K. E-ga ööl vastu 1. novembrit 2010 Lääne-Virumaal X vallas X külas M. M-i. Süüdistuse kohaselt lõi K. E. M. M-i raudkangiga kuklasse, misjärel kaotas kannatanu teadvuse ja kukkus maha. Pärast seda võtsid K. E., K.T ja T. V. kannatanu autost ära erinevaid asju (automaki, kõlarid, CD-plaadid, elektripumba, tulekustuti jms) koguväärtuses 262 eurot ja 2 senti. Soovides lavastada liiklusõnnetust, tõsteti teadvusetu kannatanu viimaks tema auto juhiistmele ja lükati X karjääri kallakust alla. Kannatanu leiti karjäärist järgmise päeva õhtul ning temal tuvastatud vigastuste tüsistusena tekkis kauem kui neli kuud kestev kõnehäire. Samas kriminaalasjas esitati K.T-le süüdistus veel

§ 307lg 1 järgi.

Samuti esitati süüdistused T. V-ile, K. E-le, R. Kle ja R. Õ-le ning maakohtu otsusega tunnistati nad ka süüdi, kuid nende suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu. 2. Viru Maakohtu 19. märtsi 2015. a otsusega tunnistati K.T süüdi

§ 306

lg 1 ja § 307 lg 1 järgi ning teda karistati vastavalt 2-aastase ning 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mille hulka arvati

§ 68lg 1 alusel 3 eelvangistuses viibitud päeva.

Juhindudes

§ 65lg-st 1 ja § 64 lg-st 1, loeti ärakantava karistusega kaetuks Viru Maakohtu 8.

detsembri 2014. a otsusega mõistetud 7-kuuline vangistus ning

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti lõplikuks karistuseks kujunenud 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 järgi mõisteti K.T õigeks.

M. M-i röövimise osas olid maakohtu seisukohad kokkuvõtlikult järgmised. 2.1. M. M-i röövisid T. V. ja K. E. Kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt lõi K. E. kannatanut maantee ääres raudkangiga kuklasse, misjärel kaotas kannatanu teadvuse ja kukkus maha. Pärast seda võtsid T. V. ja K. E. kannatanu autost ära erinevaid esemeid ja panid need K.T auto tagaistmele. K.T-le tuli kannatanu löömine üllatusena ja ta ei võtnud kannatanu autost ka asju ära. Pärast asjade äravõtmist otsustas T. V. lavastada liiklusõnnetuse ja tõstis koos K. E-ga teadvusetu kannatanu tema auto pakiruumi. Seejärel anti K.T-le korraldus järgneda ning kahe autoga sõideti X karjääri juurde. Karjääris sõitsid T. V. ja K. E. kannatanu autoga kallaku äärele, tõstsid kannatanu juhiistmele ning lükkasid auto karjäärinõlvast alla. Seejärel lahkusid kõik asjaosalised K.T autoga karjäärist. Kuna K.T ei olnud M. M-i röövimiseks T. Vi ja K. E-ga ühist teoplaani ning ta ei täitnud ka ühtki röövimise koosseisu tunnust, tuleb ta

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 järgi õigeks mõista.

2.2. K.T teopanus seisnes selles, et tema autosse paigutati kannatanu asjad. Samuti tõi ta T. V-i ja K. E. pärast liiklusõnnetuse lavastamist karjäärist tagasi, saades seejuures aru, et karjääri sõidetakse kuriteo varjamiseks ja et tema ülesanne on T. V-i ja K. E. tagasitoomine. Kuna K.T-le anti korraldus karjääri sõitmiseks pärast röövimise lõpuleviimist, pole tema tegevus käsitatav kaasaaitamisena. K.T tuleb süüdi tunnistada

§ 306lg 1 järgi.

  1. Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsuse peale esitasid apellatsioonid Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo ja K.T kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa.
  4. Prokurör vaidlustas K.T õigeksmõistmise

§ 200

lg 2 p-de 5, 7 ja 8 järgi ning tema süüditunnistamise ja karistamise

§ 306lg 1 järgi.

Prokurör taotles K.T tegevuse kvalifitseerimist

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 järgi ning tema karistamist 4-aastase vangistusega.

Samuti vaidlustas prokurör maakohtu otsuse osa menetluskulude riigi kanda jätmises ning taotles süüdistatavatelt ekspertiisikulu katteks 7739 euro ja 63 sendi väljamõistmist. Seoses M. M-i röövimisega märkis prokurör, et K.T viibis M. M-i röövimise juures ning oli T. V-i ja K. E. teoplaanist teadlik hiljemalt kannatanu asjade paigutamisest tema autosse. Vaatamata sellele osutas K.T T. V-ile ja K. E-le kuriteo toimepanemisel igakülgset abi, transportides kannatanult äravõetud asju ning tagades ka T. V-i ja K. E. kiire ja ohutu lahkumise sündmuskohalt. Eelnevast nähtuvalt osales K.T aktiivselt röövimise toimepanemises ja tema teopanus on piisavalt oluline, et käsitada teda röövimise kaastäideviijana. Alternatiivselt tuleb kõne alla K.T süüditunnistamine röövimisele kaasaaitamises. 5. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist K.T süüditunnistamises

§ 306lg 1 järgi ja palus süüdistatava selles osas õigeks mõista.

Samuti taotles kaitsja

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse vähendamist ja katseaja alguse kindlaksmääramist. Kokkuvõtlikult märgiti apellatsioonis järgmist. 5.1. Maakohus väljus K.T süüditunnistamisel esitatud süüdistuse piiridest. Kuna süüdistuses pole kirjeldatud K.T garandiseisundi aluseks olevaid asjaolusid, pole võimalik omistada talle röövimise varjamist tegevusetusega. Samuti ei tohtinud maakohus teha ühes kuriteoepisoodis samal ajal nii õigeks- kui ka süüdimõistvat otsust ning pärast K.T õigeksmõistmist teda

§ 306lg 1 järgi süüdi tunnistada.

5.

  1. K.T ei karistatud Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega mitte 7-kuulise vangistusega, vaid 1 aasta ja 1 kuulise vangistusega, millest ta oli 6 kuud vangistust ära kandnud. Lugedes

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 8.

detsembri

  1. a otsusega mõistetud karistuse praeguses asjas mõistetud karistusega kaetuks, oleks maakohus pidanud seega moodustunud liitkaristusest 6 kuud vangistust maha arvama ning määrama K.T lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega määratud katseaeg polnud praeguses asjas kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, tulnuks katseaja alguseks määrata
  4. detsember
  6. Tartu Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
  9. märtsi
  10. a otsus osaliselt K.T süüditunnistamises ja karistamises

§ 306

lg 1 järgi, K.T-le liitkaristuste mõistmises ning lõpliku karistuse täitmisele pööramata jätmises. Samuti tühistati maakohtu otsus osas, millega T. V-ilt ja K. E-lt mõisteti kannatanu M. M-i kasuks välja 262 eurot ja 4 senti. Uue otsusega tunnistati K.T süüdi

§ 200

lg 2 p-de 5, 7 ja 8 − § 22 lg 3 järgi ning teda karistati selle kuriteo eest 4-aastase vangistusega. Arvestades maakohtu otsusega

§ 307

lg 1 järgi mõistetud karistust, mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust ning

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti selle liitkaristusega kaetuks Viru Maakohtu 8.

detsembri

  1. a otsusega mõistetud 7-kuuline vangistus. Samuti mõisteti M. M-i kasuks K.T-lt, T. V-ilt ja K. E-lt solidaarselt välja 262 eurot ja 4 senti. Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt, kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad K.T osas järgmised. 6.
  2. K.T pole võimalik M. M-i röövimises süüdi tunnistada. Viies kannatanu asjad röövimise toimumiskohalt ära, aitas süüdistatav röövitud asju kindlasse kohta toimetada ja osales seega kuriteo toimepanemises. Kuid selline teopanus polnud piisavalt oluline, et ta oleks kuriteotunnustele vastavat sündmust oma kontrolli all hoidnud. Kõigepealt toimus M. M-i röövimine pimedal ja küllaltki hilisel ajal väheasustatud paigas, mistõttu polnud saagist ilmajäämise oht ka K.T panuseta ülearu suur. Võimalus, et T. V. ja K. E. oleksid röövitud asjadest ilma jäänud näiteks seetõttu, et keegi oleks kuriteo avastanud ja politseid teavitanud, oli pigem ebatõenäoline. Samuti elasid T. V. ja K. E. sündmuskoha lähedal ning nad oleksid saanud röövitud asjad ilma suurema pingutuse ja ajakuluta ka koju kindlasse kohta viia. Viimaks oleksid T. V. ja K. E. võinud panna röövitud asjad ka kannatanu autosse, millega sündmuskohalt niikuinii minema sõideti. Kokkuvõtlikult ei sõltunud K.T-st olulisel määral, kas, kuidas ja millal kuritegu toime panna, ning seetõttu pole alust käsitada teda röövimise kaastäideviijana. 6.
  3. K.T tegevus on kvalifitseeritav röövimisele kaasaaitamisena. T. V. ja K. E. täitsid röövimise koosseisu ja viisid kuriteo juriidiliselt lõpuni hetkel, mil nad kannatanu asjad enda kätte võtsid. Kuriteole kaasaaitamine on võimalik aga kuni kuriteo faktilise lõpetamiseni ja praegusel juhul tuli röövimise lõpetamiseks kannatanu asjadele kehtestatud uut valdust võimaliku asjadest ilmajäämise vastu piisavalt kindlustada. Kuna ei saanud täielikult välistada võimalust, et keegi võis maantee ääres tegutsevaid röövijaid näha ja politseid teavitada, tuli uue valduse kindlustamiseks röövitud asjad sündmuskohalt ära viia. Viimast K.T autot juhtides tegigi. Osutades T. V-i ja K. E. teole kaasabi, pani K.T toime

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 − § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja ta vastutab kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt rikkusid T. V. ja K. E. kannatanu omandit ja tekitasid kannatanu asjade röövimisega talle 262 eurot ja 4 senti varalist kahju. Kuna K.T aitas kahju tekitamisele kaasa, peab ta M. M-ile tekitatud kahju hüvitama solidaarselt koos T. V-i ja K. E-ga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse peale esitas kassatsiooni K.T kaitsja A. Aasmaa, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist süüdistatava süüditunnistamises

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 − § 22 lg 3 järgi ning temalt M.

M-i kasuks 262 euro ja 4 sendi väljamõistmises. Kaitsja palub mõista K.T M. M-i vastu toimepandud tegudes õigeks, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 7.1. K.T süüditunnistamisel

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 − § 22 lg 3 järgi kohaldati ebaõigesti materiaalõigust.

Selleks hetkeks, kui K.T hakkas kannatanu asjadega sündmuskohalt karjääri poole sõitma, olid T. V. ja K. E. kannatanu valduse lõpetanud ja tema asjadele juba uue valduse kehtestanud. Eelnevast nähtuvalt oli röövimine faktiliselt lõppenud ja K.T polnud võimalik enam selle toimepanemisele kaasa aidata. 7.

  1. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Ühelt poolt leitakse otsuse punktis 94, et T. V. ja K. E. oleksid saanud panna M. M-ilt äravõetud asjad oma autosse ning kindlustada uue valduse ka K.T teopanuseta. Teisalt märgitakse otsuse punktis 108, et enne asjade panekut K.T autosse polnud T. V. ja K. E. röövitut veel piisaval määral asjadest ilmajäämise vastu kindlustanud. 7.
  2. Ringkonnakohus jättis eelvangistuses viibitud 3 päeva alusetult K.T karistusaja hulka arvamata. Samuti jättis ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga liitkaristuse mõistmisel tähelepanuta, et K.T karistati Viru Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega 1 aasta ja 1 kuulise vangistusega, millest ta oli 6 kuud vangistust ära kandnud. Lugedes

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 8.

detsembri

  1. a otsusega mõistetud karistuse praeguses asjas mõistetud karistusega kaetuks, oleks ringkonnakohus pidanud seega moodustunud liitkaristusest 6 kuud vangistust maha arvama ning määrama K.T lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 7.
  2. Isegi juhul, kui K.T süüditunnistamine

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 − § 22 lg 3 järgi on seaduslik, ei õigusta see temalt M.

M-i tsiviilhagi väljamõistmist. Erinevalt karistusõigusest ei saa tsiviilõiguses aktsepteerida suktsessiivset kaasaaitamist ega käsitada kaasaaitajana isikut, kes soodustab juriidiliselt lõpule viidud tegu. Kannatanu tsiviilhagi peavad hüvitama isikud, kes panid vahetult toime kahju põhjustanud teo.

  1. Kassatsioonile esitas vastuse Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör S. Merilo, kelle hinnangul jättis ringkonnakohus ajavahemikul
  2. kuni
  3. maini 2012 eelvangistuses viibitud aja ekslikult K.T karistusaja hulka arvamata. Ülejäänud osas on kaitsja kassatsioon alusetu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegiumi hinnangul on K.T süüditunnistamine röövimisele kaasaaitamises põhjendatud. Ringkonnakohus märkis õigesti, et teise isiku kuriteole kaasaaitamine on võimalik kuni teo faktilise lõpetamiseni, kuni kestab veel koosseisuga kaitstud õigushüve kahjustamine ja kogu ebaõigus ei ole vaatamata koosseisu täitmisele veel täielikult realiseerunud. Erinevalt ringkonnakohtust lülitus K.T kolleegiumi hinnangul röövimise toimepanemisse aga juba enne kuriteokoosseisu täitmist. Nimelt pidid T. V. ja K. E. võtma

§ 200

koosseisu täitmiseks võõra asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult vägivalla abil ära tema asjad. Asjade äravõtmiseks tuli T. V-il ja K. E-l kannatanu senine valdus lõpetada ja asjadele uus valdus kehtestada. Arvestades aga, et ainuüksi teadvuse kaotamisega ei lõppenud veel kannatanu valdus tema asjade üle, ei piisanud praegusel juhul uue valduse kehtestamiseks sellest, kui T. V. ja K. E. kannatanu asjad enda kätte võtsid. Kolleegiumi hinnangul saavutasid T. V. ja K. E. faktilise võimu kannatanu asjade üle ja lõpetasid kannatanu valduse siis, kui nad panid asjad K.T autosse. Võimaldades paigutada kannatanu asjad enda poolt valitsetavasse ruumi, abistas K.T T. V-i ja K. E-d seega juba kannatanu asjadele uue valduse kehtestamisel. See tegu on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p-de 5, 7 ja 8 − § 22 lg 3 järgi.

  1. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu otsuse vastuolulisust puudutava kriitikaga. Nimelt kirjeldatakse ringkonnakohtu otsuse punktis 94, miks pole K.T teopanus piisavalt oluline, et lugeda teda röövimise kaastäideviijaks, ning punktis 108 selgitatakse, miks on K.T-le siiski omistatav kaasaaitamine. Et kaasaaitamistegu ei pea olema põhiteoga niivõrd tugevas põhjuslikus seoses kui täideviimistegu, väljendavad ringkonnakohtu otsuse põhjendused üksnes erinevust täideviimise ja kaasaaitamise vahel. Asjaolu, et T. V. ja K. E. oleksid saanud röövimise toime panna ka K.T teopanuseta, ei osuta samuti K.T süüditunnistamise ebaseaduslikkusele. K.T muutis oma panusega röövimise toimepanemise T. V-i ja K. E. jaoks kergemaks.
  2. K.T-le

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus on samuti seaduslik.

Nähtuvalt kriminaalasja materjalist tunnistati K.T Viru Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsusega süüdi ja teda karistati

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 6kuulise vangistusega ning § 1572 järgi 3-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Viru Maakohtu 30.

mai 2012. a otsusega karistuseks mõistetud 6-kuulise vangistuse võrra. Seejärel märgiti, et K.T on 6 kuud vangistust ära kandnud, ja talle mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud vangistust (vt II kd, tl 196-196 pöördel). Arvestades, et

§ 65

lg 2 võimaldab suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust üksnes eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, jätsid kohtud kolleegiumi hinnangul Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a otsusega

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse praeguses asjas õigustatult tähelepanuta.

Kuna K.T oli Viru Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsuse tegemise ajaks 6 kuud vangistust ära kandnud, oli

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse moodustamine õigusliku tähenduseta.

Seetõttu lähtusid kohtud liitkaristuse mõistmisel põhjendatult Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a otsusega

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 7-kuulisest vangistusest ja lugesid selle praeguses asjas mõistetud liitkaristusega kaetuks. Nii kujunes K.T liitkaristuseks õigustatult 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

  1. Kaitsja märgib põhjendatult siiski seda, et ringkonnakohus jättis
  2. kuni
  3. maini 2012 eelvangistuses viibitud aja ekslikult K.T karistusaja hulka arvamata. See viga on kõrvaldatav ringkonnakohtu otsuse täpsustamisega.
  4. Tsiviilhagi väljamõistmine K.T-lt on põhjendatud. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Praegusel juhul võimaldas K.T T. V-il ja K. E-l panna kannatanu asjad oma autosse ja jättis asjadega sündmuskohalt lahkudes kannatanu tema varast kestvalt ilma. Eelnevast nähtuvalt osales K.T kannatanu omandiõiguse rikkumises ja varalise kahju põhjustamises ning peab seetõttu hüvitama kannatanule tekitatud kahju solidaarselt koos T. V-i ja K. E-ga.
  5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle resolutsiooni punkti 2 c, lisades lause: „

§ 68

lg 1 alusel arvata Rait Õisole mõistetud liitkaristuse hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva ja lugeda ärakantavaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust“. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

  1. K.T kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Anti Aasmaa summas 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu otsuse resolutiivosaga tutvumiseks ja kassatsiooniteate esitamiseks 1 pooltunni, ringkonnakohtu tervikotsusega tutvumiseks 2 pooltundi ning kassatsiooni koostamiseks 9 pooltundi. Kokku osutas kaitsja K.T-le kassatsioonimenetluses õigusabi 12 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  2. oktoobri
  3. a otsuse p-dest 2 ja 16 rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.