Obsah (5)

§ 69§ 74§ 65§ 68§ 75

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-29-16 11. aprill 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Hillar Indi (Int)

§ 69lg 6 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 18.

augusti

1. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-4185 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hillar Indi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle pooled Karm Asja läbivaatamise kuupäev ja
2. märts 2016, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a määrus

§ 69

lg 6 alusel Hillar Indi täitmisele pööratud vangistuse pikkuse osas ja saata kriminaalasi Hillar Indi täitmisele pööratud vangistuse pikkuse osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.

1. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
2. Määrata Advokaadibüroole Objartel ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Hillar Indile määruskaebemenetluses Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 144 (sada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsusega nr 1-14-4185 tunnistati Hillar Int süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.

juuli

1. a otsusega mõistetud 4 kuu pikkune vangistus ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks ja 4 kuuks. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse alusel ärakantud karistus 4 kuud vangistust ning ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.

maist 2014 kuni 14. maini 2014, s.o 3 päeva vangistust, ning lõplikuks ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 11 kuuks ja 27 päevaks.

§ 69

lg 1 alusel asendati liitkaristusena mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati H. Inti järgima

§ 75lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid.

1. Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja
4. novembri
5. a erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele H. Indile Viru Maakohtu
6. mai
7. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 2 päeva vangistust. Kohus leidis, et H. Indil on määruse tegemise ajaks tegemata 544 tundi üldkasulikku tööd. Seega peab H. Int ära kandma 272 päeva ehk 9 kuud ja 2 päeva vangistust.
8. Maakohtu määruse peale esitas H. Int kaebuse ringkonnakohtule. Ta palus määruse tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata.
9. Tartu Ringkonnakohus jättis
10. augusti
11. a määrusega Viru Maakohtu
12. juuni
13. a määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et H. Indi puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Ta on üldkasuliku töö tegemise kohustust ja kontrollnõudeid rikkunud nii ulatuslikult ja sageli, et pole alust üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada või täiendavaid kohustusi määrata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse H. Indi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, kes taotleb Viru Maakohtu
15. juuni
16. a ja Tartu Ringkonnakohtu
17. augusti
18. a määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et kohtud jätsid arvestamata H. Indi tehtud 80 töötundi. H. Indi kinnituse kohaselt edastas tema abikaasa maakohtule üldkasuliku töö arvestuslehed. Kriminaalhooldaja kinnitatud arvestuslehtede alusel on tehtud 220 töötundi ja tegemata on 494 töötundi, mis arvutatuna

§ 69lg 6 järgi moodustab 8 kuud 7 päeva vangistust.

Järelikult eksisid kohtud ärakantava vangistuse pikkuse kindlaksmääramisega, lugedes ärakantavaks 9 kuud 2 päeva vangistust. Sellega suurendati Viru Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud vangistust 25 päeva võrra.
3. Määruskaebusele esitatud vastuses märgib Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et H. Indi tehtud töötundide arv tuleb üle kontrollida ja sõltuvalt tulemusest vähendada ärakandmata karistuse pikkust.
4. Riigikohus esitas KrMS § 3601 lg 1 alusel kassatsioonimenetluse pooltele küsimuse, mitu üldkasuliku töö tundi oli H. Int
5. juuni
6. a seisuga teinud.
7. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna vastuses märgitakse, et üldkasuliku töö toimikus olevate arvestuslehtede alusel on
8. juuni
9. a seisuga tõendatud H. Indi poolt 170 tunni üldkasuliku töö tegemine. Ülejäänud töötundide tegemise kohta kriminaalhooldusametnikul teavet ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Praeguses asjas pole vaidluse all H. Indi karistuse täitmisele pööramise otsustus, vaid üksnes täitmisele pööratud vangistuse kestus tulenevalt tehtud üldkasuliku töö tundidest. Kolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, märgib järgmist.
11. Maakohtu hinnangul on H. Int kohtumääruse tegemise ajaks teinud kokku 170 töötundi Viru Maakohtu
12. mai
13. a otsusega mõistetud 714 tunnist. Sama kinnitab ka kriminaalhooldaja vastus kolleegiumi küsimusele. Seevastu kaitsja määruskaebuses leitakse, et H. Int on samaks ajaks teinud 220 töötundi. Riigikohtule edastatud karistuse täitmisele pööramise asja toimikus sisalduvate arvestuslehtede põhjal saab järeldada, et H. Int on teinud 264 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. Samas on erinevatel arvestuslehtedel vastukäivad andmed H. Indi töötundide kohta. Nii on nt
14. novembri
15. a arvestuslehel (kd II, tl 99) kirjas, et
16. novembril 2014 H. Int tööle ei ilmunud. Seevastu on arvutikirjas arvestuslehel, mis võtab novembrikuu töötunnid kokku ja mille on allkirjastanud ka kriminaalhooldusametnik L. Kärner (kd II, tl 80), märgitud, et H. Int tegi samal päeval üldkasulikku tööd kl 10.00 kuni 15.00, s.o 5 tundi. Järelikult on toimiku materjalides olulised vastuolud, mille kõrvaldamiseta ei saa vastata küsimusele, kui palju tegemata üldkasuliku töö tunde tuleb H. Indil vangistusena täitmisele pöörata.
17. Maa- ja ringkonnakohus on selle küsimuse lahendamata jätnud ja lähtunud üksnes kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes märgitud andmetest. Olukorras, kus tehtud üldkasuliku töö tundide arv on vaidluse all, lasub ühelt poolt kriminaalhooldajal koostöös tööandjaga ja teiselt poolt kohtul kohustus välja selgitada tegelikult tehtud töötundide arv. Viimasest sõltub täitmisele pööratava vangistuse kestus. Jättes tehtud töötundide arvu välja selgitamata, rikkusid maa- ja ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kuna KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada, tuleb määruskaebus saata tagasi kohtule, kes kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkus.
18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 341 lg-test 2 ja 4 § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
19. juuni
20. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu
21. augusti
22. a määruse osaliselt, s.o H. Indile täitmisele pööratud kandmata karistuse kestuse osas, ja saadab kriminaalasja selles osas samale maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
23. H. Indi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Objartel ja Partnerid summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja toimikuga tutvumiseks, kriminaalhooldaja ja kaitsealusega nõupidamiseks 4 pooltundi ning määruskaebuse koostamiseks 4 pooltundi. Kokku osutas kaitsja määruskaebemenetluses Riigikohtus õigusabi 8 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 tulenevalt on Eesti Advokatuuri juhatuse
24. septembri
25. a otsuse, mis jõustus
26. oktoobril
27. a, “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) p-s 23 seatud kaitsja tasule ülempiir. Selle sätte kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Kuivõrd H. Indi kaitsja riigi õigusabi taotlus ületab seda piirmäära, tuleb taotlus korra p-de 2 ja 23 alusel rahuldada osaliselt, summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)