Leiame, et seda sätet on võimalik kohaldada põhiseaduspäraselt ja seega puudub vajadus sätte põhiseadusvastaseks tunnistamiseks.
lg 1 p-s 1 on sätestatud menetluskulude ulatus, mida kaebaja tema sissetulekuid arvestades peaks suutma riigi abita kanda. Tegemist on proportsiooniga eeldatavate menetluskulude ja kaebaja sissetuleku teatud osa vahel. Normi sisuks on sätestada, et kui kaebaja menetluskulud ei ületa isegi tema kahekordset keskmist sissetulekust, millest on veel tehtud samas normis märgitud mahaarvamised, siis peaks menetlusosaline suutma neid kulusid riigi abita kanda. Iseenesest on riigil õigus kehtestada menetluskulude lävi, mida menetlusosaline peaks suutma tema sissetulekuid arvestades kanda ja millest madalamate kulude korral kaebajale menetlusabi ei anta. Üldkogu on menetluskulusid
lg 1 p 1 tähenduses tõlgendanud kitsalt, arvestades kaebaja menetluskuluna üksnes riigilõivu, mida kaebaja peaks apellatsioonkaebuselt tasuma. Ehk teisisõnu, arvesse on võetud üksnes ühe menetlustoiminguga seotud menetluskulu. Säte ise võimaldab palju avaramat tõlgendust. Selles räägitakse menetluskuludest, mis eeldatavasti ei ületa taotleja sissetulekuosa, mida on arvutatud sättes sisalduvate reeglite kohaselt. Nii viitab normis „menetluskulu“ puhul mitmuse vormi kasutamine, et silmas on peetud menetluses kanda tulevaid kulusid, mitte ühte kulu, mille toob kaasa mingi ühe menetlustoimingu tegemine. Sama nähtub asjaolust, et silmas peetakse eeldatavaid menetluskulusid. Kui sättes oleks silmas peetud mingilt ühelt menetlustoimingult arvestatavat menetluskulu eraldivõetuna (nagu praeguses asjas üksnes apellatsioonkaebuselt tasuda tulevat riigilõivu), siis ei saaks kõnelda eeldatavatest menetluskuludest, sest kaebuselt tasuda tuleva lõivu suurus on teada nagu ka kaebaja sissetulekute suurus, mida käsitletava normi kohaselt tuleb arvestada. Sel juhul ei oleks vajalik midagi eeldada. Kui tõlgendada
lg 1 p 1 selliselt, et selles on silmas peetud kogu menetlusele eeldatavalt kuluvat menetluskulu, siis tuleks praeguses asjas lisaks riigilõivule arvestada vähemalt ka kulu, mida kaebajal tuleks eeldatavasti maksta õigusabi eest. Riigilõiv (562 eurot 11 senti) koos eeldatava õigusabikuluga (mida võib eeldada suuremas ulatuses kui 239 eurot 80 senti) ületaksid eelduslikult 801 eurot 91 senti, mis on kaebaja
lg 1 p 1 reeglite järgi arvestatud kahekordne kuusissetulek, ja menetlusabi andmine kaebajale selle sätte kohaselt ei oleks välistatud. Edasi tuleks menetlusabi andmise põhjendatust
MS §-le 186. Olenemata eespooltoodust ei välista
-i muud normid meie arvates kohtu õigust anda menetlusosalisele, kellele menetlusabi andmine on
lg 1 p 1 järgi välistatud, võimaluse tasuda riigilõiv ositi vaatamata sellele, et
ei sisalda analoogilist sätet TsMS § 181 lg-ga 31. Nii tuleb juhul, kui kaebuselt on tasumata riigilõiv, anda kaebajale selleks mõistlik tähtaeg (
Selle üle otsustamisel, kui pikk on mõistlik tähtaeg, on kohtul võimalus kaaluda muu hulgas ka kaebaja majandusliku olukorraga seotud asjaolusid. Seaduse kohaselt ei ole välistatud määrata riigilõivu tasumiseks tähtaeg selliselt, et lõivu võimaldatakse tasuda osade kaupa kohtu määratud tähtpäevadeks. Omaenda antud tähtaega saab kohus pikendada, sealhulgas nii menetlusosalise palvel kui omal algatusel (
Kohus saab tagastada apellatsioonkaebuse juhul, kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata (
Niisugust võimalust ei ole kohtul sellest tulenevalt aga juhul, kui kohtu korraldust lõivu kindlateks tähtpäevadeks tasumiseks (ositi maksmiseks) täidetakse. Sel juhul ei saa kõnelda ka menetlustoimingu õigel ajal tegemata jäämisest
Asjaolu, et
-s ei ole normi, mis reguleeriks taolisel juhul kaebuse menetlusse võtmise ajahetke, ei takista kaebuse menetlusse võtmist ja menetlema asumist pärast seda, kui kaebaja on asunud täitma kohtu korraldust riigilõivu ositi maksmiseks. Sarnaselt toimitakse kohtupraktikas ka tsiviilasjades, kuigi ka TsMS-s ei ole kirjeldatud juhuks, mil riigilõivu kaebuselt tasutakse ositi, eraldi reguleeritud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ajahetke. Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.