← Eesti

3-1-1-31-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-31-16

  1. aprill 2016 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Jaak Reinomäe (Reinomägi) väärteoasi karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-154850 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomäe kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Teised kassatsioonimenetluse Kohtuväline menetleja Viru Vangla pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. märts 2016, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus Jaak Reinomäe väärteoasjas KarS § 275 lg 1 järgi muutmata.
  8. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
  9. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jaak Reinomäele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sh käibemaks 40 (nelikümmend) eurot.
  10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaak Reinomäelt välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.
  11. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Viru vanglas kinnipeetava Jaak Reinomäe suhtes alustati
  13. septembril 2014 kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 275 järgi, kuna oli tekkinud kahtlus, et ta sõimas
  14. septembril 2014 kella 15.30 paiku Viru Vangla E-hoone E2 osakonna kambris nr 2161 ametikohustusi täitnud inspektor-kontaktisikut A-d, millest ametnik tundis end solvatuna. Kuna J. Reinomägi sõimas A-d kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse materjalide tutvustamise ajal karjudes, siis kuulsid solvamist ka samal ajal osakonnas viibinud teised ametnikud.
  15. Kriminaalmenetlus lõpetati
  16. jaanuaril 2015 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna karistusseadustiku
  17. jaanuaril
  18. a jõustunud redaktsiooni kohaselt muudeti KarS §-s 275 kirjeldatud süütegu väärteoks.
  19. jaanuaril 2015 alustati J. Reinomäe suhtes väärteomenetlust ja
  20. mail 2015 koostati väärteoprotokoll käesoleva kohtuotsuse p-s 1 kirjeldatud asjaoludel.
  21. Viru Vangla
  22. juuni
  23. a otsusega karistati J. Reinomäge KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et A on vanglaametnik vangistusseaduse § 111 lg 1 mõttes ning seega võimuesindaja. J. Reinomäe kaebuse alusel, mille kohaselt A esitas tema kohta valekaebuse, jäeti kriminaalmenetlus alustamata.
  24. Menetlusalune isik esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja hinnangul polnud talle etteheidetav tegu väärtegu KarS § 275 lg 1 tähenduses ja ta lavastati süüdi. Sellele viitavad talle kriminaalmenetluse alustamisest ja lõpetamisest teatamata jätmine ning tema kohta ettekande tegemine mitu päeva pärast väidetavat kuriteosündmust. Väärteotoimikust puuduvad mitmed dokumendid. Sellega, samuti õigusabi tagamata jätmise ja J. Reinomäe esimese ülekuulamisega alles
  25. a maikuus rikuti tema kaitseõigust.
  26. Viru Maakohtu
  27. oktoobri
  28. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus J. Reinomäe suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna pole menetlusalust isikut õigeaegselt teavitanud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest ega väärteomenetluse alustamisest. Kogutud tõendid ei ole lubatavad, sest need on saadud väärteomenetlusõigust rikkudes. Väärteosjas on täpselt tuvastamata väärteo toimepanemise aeg, koht ja muud asjaolud. Kohtuväline menetleja ja menetlusaluse isiku kaitsja on nõus väärteomenetluse lõpetamisega. Kogutud tõendid ei võimalda hinnata J. Reinomäe tegu, mistõttu selle õigusvastasust ja süüd pole võimalik kindlaks teha. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kassatsiooni põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised. Viru Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, jättes kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel analüüsimata väärteo kvalifikatsiooni KarS § 275 lg 1 - õigsuse. J. Reinomäe väidetava tegevuse kvalifitseerimine KarS § 275 järgi oli ebaõige. Vanglas asuv kinnipeetava kamber ei vasta avaliku koha kriteeriumitele korrakaitseseadusega (KorS) määratletud tähenduses. On tõendamata, et J. Reinomäe tegevus kambris nr 2161 rikkus väljaspool seda kambrit viibinud isikute rahu. Selleks, et kvalifitseerida mujal kui avalikus kohas aset leidnud tegusid avaliku korra rikkumisena, tuleb tuvastada, et sellega häiriti asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Ka polnud dokumentide tutvustamine kinnipeetavale käsitatav avaliku korra kaitsmisena võimuesindaja poolt. KorS § 1 lg 9 järgi ei kohaldata seda seadust vanglateenistuse tegevusele.
  30. Viru Vangla kohtuvälise menetlejana esitas kassatsioonile vastuse, leides, et kassaatori etteheited on alusetud. Kuigi korrakaitseseadus vaidlusalusele juhule ei kohaldu, näeb ka vangistusseaduse (VangS) § 6 vangistuse eesmärgina ette õiguskorra kaitse ja avaliku korra tagamise. Ka vanglat saab pidada avalikuks kohaks, kuna selles on sätestatud normid ja reeglid, millega kinnistatakse isikutevahelisi suhteid, st vangla on samuti ühiskonna osa, milles kehtivad samasugused normid ja reeglid nagu väljaspool vanglat. Kõrvalised isikud pidid paratamatult kuulma J. Reinomäe karjumist, kuna see oli nii vali ning kestis ca kolm kuni neli minutit. Asjasse mittepuutuvate rahu rikkumine on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Seega häiris tema sõim nii teiste vanglaametnike kui ka kinnipeetavate rahu. Inspektor-kontaktisik, kes tutvustas toonasele menetlusalusele isikule distsiplinaarmenetluse protokolli, teostas haldusmenetlust ning seeläbi oli ta avalikku korda kaitsev võimuesindaja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus lahendama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millistele tõenditele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  32. detsembri
  33. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 7).
  34. Selles väärteoasjas tehtud maakohtu otsus ei sisalda J. Reinomäele etteheidetud väärteo analüüsi ja kohtuotsuse põhjendused ei ole jälgitavad. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, mis alusel tunnistati kriminaalmenetluses kogutud tõendid väärteomenetluses lubamatuks, mil moel rikuti nende kogumisel väärteomenetlusõigust ja miks ei saanud maakohus teha väärteoasjas ise uut sisulist otsust, kui kohtuvälise menetleja otsuse põhistused olid puudulikud. Maakohus on jätnud põhistamata väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kolleegium märgib, et VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust lõpetades tuleb analüüsida deliktistruktuuri elemente menetlusaluse isiku teos. Praegusel juhul on maakohus jätnud J. Reinomäe käitumisele materiaalõigusliku hinnangu andmata ja otsuse sisuliselt põhistamata. Selliselt toimides on maakohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatu mõttes. Sellest lähtuvalt tuleks maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. Kuid arvestades seda, et maakohtu otsuse vaidlustas üksnes menetlusaluse isiku kaitsja ja lähtudes VTMS §-st 2 ning mutatis mutandis KrMS § 341 lg-s 5 sisalduvast reformatio in peius-keelu põhimõttest puuduks maakohtul uue arutamise järgselt menetluslik võimalus sisuliselt teistsuguse otsuse tegemiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
  35. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks täiendavalt selgitada KarS § 275 lg 1 kohaldamise aluseid. KarS §-s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku
  36. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)
  37. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja sellega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  38. septembri
  39. a otsus asjas nr 3-1-1-69-09, p 7).
  40. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda (vt ka seletuskiri karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu juurde, 554 SE lk 73). Erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.
  41. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohus Viru Maakohtu
  42. oktoobri
  43. a otsuse J. Reinomäe väärteoasjas muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  44. J. Reinomäe kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Karl Saavo summas 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja toimikuga tutvumiseks 4 pooltundi, kohtupraktikaga tutvumiseks 2 pooltundi ja kassatsiooni koostamiseks 4 pooltundi. Kokku osutas kaitsja kassatsioonimenetluses Riigikohtus õigusabi 10 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
  45. septembri
  46. a otsuse, mis jõustus
  47. oktoobril
  48. a, “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi kord) p-de 2 ja 33 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb VTMS § 174 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu välja mõista menetlusaluselt isikult Jaak Reinomäelt Eesti Vabariigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.