← Eesti

3-1-1-37-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-37-16

  1. aprill 2016 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Eda Miljandi väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-56948 Eda Miljandi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Prükk Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
  4. aprill 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus Eda Miljandi karistamises korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi
  8. a jaanuaris toime pandud tegude osas (arve heakskiitmine, mille alusel M. M-ile maksti 115 eurot 20 senti, ja M. M-iga looduslaagri kasvataja ülesannete täitmiseks käsunduslepingu sõlmimine). Lõpetada selles osas väärteomenetlus väärteo aegumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
  9. Muus osas jätta otsus muutmata.
  10. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talituse uurija U. S. koostas
  12. juulil 2015 väärteoprotokolli, mille kohaselt Eda Miljandile heidetakse ette järgmist tegevust. Ajavahemikus
  13. august 2006 –
  14. detsember 2014 oli menetlusalune isik X Kooli (kool) direktor, kelle tööülesanneteks oli muu hulgas koolitöö juhtimine, personali koosseisu planeerimine ja koolieelarve projekti koostamine ning täitmine. Sellest tulenevalt oli ta ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 tähenduses, kellel on avaliku ülesande täitmiseks otsustamispädevus. Ajavahemikus september 2013 –
  15. november 2014 tegi ta ametiisikuna enda xxxxxxxxx M. M-i puudutanud alljärgnevad otsused. 1.
  16. Septembris 2013 kinnitas E. Miljand kooli esindajana füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) M. M-i arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 1037 eurot 14 senti. Jaanuaris 2014 kinnitas ta FIE M. M-i arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 115 eurot 20 senti. Aprillis 2014 kinnitas ta kooli esindajana FIE M. M-i arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 576 eurot. Augustis 2014 kinnitas ta kooli esindajana FIE M. M-i arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 483 eurot. 1.
  18. aastal sõlmis ta kooli esindajana M. M-iga käsunduslepingu, mille kohaselt pidi M. M. täitma ajavahemikus 15.–
  19. juuli 2014 looduslaagri kasvataja ülesandeid 78 tunni ulatuses tunnihinnaga 2,5 eurot. 1.
  21. oktoobril 2013 määras ta M. M-ile lisatasu 25 eurot,
  22. veebruaril 2014 – 19 eurot ja
  23. novembril 2014 – 125 eurot.
  24. Nende tegudega rikkus E. Miljand KVS § 11 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  25. Politsei- ja Piirivalveameti
  26. augusti
  27. a otsusega lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi
  28. veebruaril 2014 määratud lisatasu osas. Muud E. Miljandile etteheidetavad teod loeti tõendatuks ja teda karistati KVS § 19 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.
  29. Tartu Maakohtu
  30. jaanuari
  31. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja lõpetati väärteomenetlus septembris 2013 ja
  32. oktoobril 2013 toime pandud tegude osas nende aegumise tõttu. Muus osas jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus märkis, et väärteoasjas on tuvastatud menetlusaluse isiku ametiseisund koolidirektorina. Nii arvete heakskiitmisel, lisatasu määramisel kui ka käsunduslepingu sõlmimisel täitis E. Miljand avalikku ülesannet. Tegemist ei olnud ka rutiinsete otsustega, sest nende tegemisel oli ametiisikul otsustusdiskretsioon. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  33. Kaitsja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, põhjendades seda järgmiselt. 5.
  34. See, et arve saaja on selle kinnitanud, ei tähenda veel otsuse tegemist, sest arve vaid tõendab tehingu toimumist. Selline kinnitus on küll käsitatav arve tasumise eeldusena, kuid ei tähenda otsuse tegemist korruptsioonivastase seaduse tähenduses, sest ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi või kohustusi. Arve aluseks oleva tehingu sõlmimist E. Miljandile ette ei heideta. Isegi kui arvete heakskiitmist lugeda otsuseks, on tegemist rutiinsete otsustega, mille puhul korruptsioonioht puudub. Rutiinne otsus on ka lisatasu maksmine, sest lisatasu maksti kõigile töötajatele. 5.
  35. Lastelaagriga seotud lepingu sõlmimine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 2 tähenduses. Looduslaager ei olnud seotud koolikohustuse täitmisega, sest selles oli võimalik osaleda lastel sõltumata koolist ja elukohast ning seda finantseeriti Keskkonnainvesteeringu Keskuse vahenditest. Seega ei tegutsenud E. Miljand lepingu sõlmimisel ametiisikuna.
  36. Kohtuvälise menetleja vastuses taotleti kassatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KVS §-s 19 sätestatud väärteo puhul ei ole üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud.
  38. E. Miljandile heidetakse muu hulgas ette seda, et jaanuaris 2014 allkirjastas ta kooli esindajana otsuse, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus FIE M. M-ile koolile esitatud arve summas 115 eurot 20 senti. Maakohtu otsusega on tuvastatud, et arve esitati
  39. jaanuaril 2014 ja väljamakse tehti M. M-ile
  40. jaanuaril
  41. Seega on tegu toime pandud üle kahe aasta tagasi.
  42. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et
  43. aastal sõlmis ta kooli esindajana M. M-iga käsunduslepingu, mille kohaselt pidi M. M. täitma ajavahemikus
  44. –
  45. juuli 2014 looduslaagri kasvataja ülesandeid 78 tunni ulatuses tunnihinnaga 2,5 eurot. Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise ehk väärteo toimepanemise aja aasta täpsusega. Vastav kahtlus teo toimepanemise täpses ajas tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, lugedes lepingu sõlmituks
  46. jaanuaril 2014, mistõttu see tegu oli aegunud juba maakohtu otsuse tegemise ajaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. juuni
  48. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 1017). Menetluse lõpetamata jätmisega selles osas rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes.
  49. Väärteoasjast ei ilmne väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7 tähenduses. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et aegumistähtaja kui absoluutse menetlustakistuse möödumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  50. detsembri
  51. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  52. jaanuari
  53. a otsuse ning lõpetab
  54. a jaanuaris toime pandud tegude osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
  55. Kolleegium märgib täiendavalt, et väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt kiitis E. Miljand heaks järjekordse FIE M. M-i esitatud arve ka aprillis
  56. Samas tuvastati maakohtu otsusega, et arve esitati
  57. aprillil 2014 ja väljamakse tehti
  58. aprillil
  59. Tekkinud kahtlus teo toimepanemise ajas tuleb tõlgendada isiku kasuks ja lugeda arve heakskiitmise ajaks
  60. aprill
  61. Seega on Riigikohtu otsuse tegemise ajaks teo toimepanemisest möödunud vähem kui kaks aastat ja tegu ei ole aegunud.
  62. Muus osas ei anna kassatsioonis esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et E. Miljand täitis koolidirektorina nii arvete kinnitamisel kui ka lisatasu maksmisel avalikku ülesannet. Maakohus leidis õigesti, et arvete heakskiitmine kui töö vastuvõtmine ehk vajalik eeldus väljamakse tegemiseks on käsitatav otsusena KVS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Arvete heakskiitmine ja lisatasu maksmine ei olnud rutiinsed otsused KVS § 11 lg 3 p 6 tähenduses, sest maakohus tuvastas, et E. Miljandil oli otsuste tegemisel kaalutlusruum, muu hulgas saanuks ta jätta arve täielikult või osaliselt kinnitamata. Samuti oli tal diskretsiooniõigus lisatasu suuruse määramisel.
  63. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab kolleegium maakohtu otsuse selles osas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
  64. Vaatamata väärteomenetluse lõpetamisele kahe teo osas ei pea kolleegium vajalikuks muuta E. Miljandile määratud karistust. E. Miljand rikkus korduvalt korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid piiranguid, tehes enda xxxxxxxxx puudutavaid otsuseid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega vastab KVS § 19 sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistus isiku süüle. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.