RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 157 lg-st 3 tulenevalt kümme aastat arvates pankroti​menetluse lõppemisest. Jõustunud tsiviilasja kohtumääruse olemine täite​dokumendiks tuleneb ka täite​menetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st

1. Seadusandja ei ole kehtestanud, mis ajal peab õigustatud isik või asutus kohtutäiturile täitmisavalduse esitama.
2. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kohtutäiturile esitatud maksuvõla nõue on ebaõigesti kvalifitseeritud tsiviilnõudena ning sellest tulenevalt on ekslik seisukoht nõude aegumistähtaja ja kohaldatava materiaalõiguse kohta. Kohus jättis analüüsimata ja hindamata kaebaja väited, miks tuleb MTA nõue kvalifitseerida maksuvõla nõudeks ja kohaldada MKS §-s 132 toodud aegumise sätteid.
3. Tartu Ringkonnakohus ei rahuldanud 22.09.2015 otsusega apellatsioonkaebust ning jättis haldus​kohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu viitega Riigikohtu tsiviil​kolleegiumi 12.10.2006 lahendi nr 3-2-1-71-06 p-le
4. Selle kohaselt kohaldub maksuvõlast tulenevas pankrotimenetluses pankrotiseadus.

§ 157

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Kui kuulutatakse välja maksu​kohustuslase pankrot, siis muutub maksunõue oma olemuselt pankroti​menetluse nõudeks, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Seega aegub maksuhalduri nõue pankrotivõlgniku vastu

§ 157lg 3 alusel 10 aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppemist.

Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu tõlgendus on kohaldatav ka selle haldusasja lahendamisel. Kuna vastustaja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 22.10.2013, siis ei olnud aegumistähtaeg veel möödunud. Eeltoodu alusel on halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata jätnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Oma seisukohti põhistab kassaator järgmiselt. 8.
2. Maksunõude tunnustamine pankrotimenetluses ei muuda avalik-õiguslikust suhtest tulenevat nõuet tsiviilõiguslikust suhtest tulenevaks nõudeks. Haldusaktiga määratud maksunõude puhul on jätkuvalt tegemist avalik-õiguslikust õigussuhtest tuleneva nõudega, mille sundtäitmisel tuleb kohaldada MKS §
3. 8.
4. Ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu varasem seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06 ei ole enam asjakohane, sest Riigikohtu üldkogu muutis ja täpsustas 12.05.2015 lahendis nr 3-2-1-82-14 varasemas praktikas kujunenud seisukohti maksunõuete kaitsmise kohta pankroti​menetluses. Üld​kogu asus erinevalt varasemast praktikast seisukohale, et vaidlused maksunõuete üle tuleb pankroti​menetluse korral lahendada samuti halduskohtus (lahendi p 21). Samuti rõhutas üldkogu, et maksu​otsus kui haldusakt kehtib pankrotimenetluse ajal ja pärast seda, hoolimata maksu​nõude tunnustamisest või tunnustamata jätmisest pankrotimenetluses (lahendi p 25). 8.
5. Lähtudes kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 tehtud Riigikohtu üldkogu otsuse punktis 25 toodust, tuleb pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet ka pärast pankrotimenetluse lõppemist käsitada maksu​võla nõudena, kuivõrd selle aluseks on haldusaktid. Maksunõude sundtäitmist ja selle aegumist reguleerib aga MKS § 132, millest lähtuvalt on maksvõla sissenõudmine aga aegunud. 8.
6. Kassaator viitab ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-36-14, milles rõhutatakse vajadust nõude aegumise vaidluses esmalt kvalifitseerida vaieldav nõue, ning lahendile tsiviilasjas nr 3-2-154-13, milles asuti seisukohale, et maksunõude solidaarvõlgniku tagasinõue teise solidaarvõlgniku vastu aegub vastavalt MKS §-s 132 sätestatud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtaegadele. Viidatud lahendid on hilisemad kui ringkonnakohtu otsuses viidatud otsus asjas nr 3-2-1-71-
7. 8.
8. Asjaolu, et tegemist on avalik-õiguslikust õigussuhtest tuleneva vaidlusega, kinnitab ka see, et praegust vaidlust on lahendanud halduskohus. Lähtuvalt kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 tehtud üldkogu otsuse punktis 19 toodust kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlus tuleb aga lahendada vastavat valdkonda ja õigus​suhet reguleerivate normide (MKS § 132) alusel, mitte aga

§ 157lg 3 alusel.

8.

1. Maksuhaldur käsitles ka ise kassaatori nõuet avalik-õigusliku maksunõudena, sest täitmis​avalduses paluti maksuvõla nõue pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 12 alusel. Viidatud sätte alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad maksuhalduri haldusaktidest maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. 8.
2. Kassaatori seisukohta kinnitab ka kuni 31.12.2013 kehtinud MKS § 132 lg 4 p-de 3 ja 5 tõlgendus. MKS § 132 lg 4 p 3 kohaselt katkeb aegumine pankrotiavalduse esitamise korral. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hakatakse uut aegumistähtaega arvestama katkemise aluse äralangemise (ehk pankrotimenetluse lõppemise) aastale järgneva aasta
3. jaanuarist. Kohtute tõlgenduse kohaselt kohaldatakse aga tunnustatud nõude sundtäitmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist

§ 157lg-t 3 ja seal sätestatud tähtaega.

MKS § 132 lg 5 koostoimes lõike 4 punktiga 1 kaotaks sel juhul oma mõtte ja eesmärgi. Õiguse tõlgendamine selliselt, et norm kaotaks oma mõtte ja eesmärgi, ei ole põhjendatud. 9. MTA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10.

§ 157reguleerib jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist.

Lõige 1 sätestab: "Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täite​dokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat." Lõige 2 täpsustab: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täite​dokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist." Lõike 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest.

1. Maksuvõla sundtäitmise aegumist reguleerib MKS §
2. Lõike 1 kohaselt on deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta
3. jaanuarist. Lõike 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumis​täht​aeg viis aastat alates maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta
4. jaanuarist. Lõige 5 loetleb juhud, mil sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb. Muu hulgas katkeb aegumine kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel (p 1) ja maksu​kohustuslase pankroti väljakuulutamisel (p 2).
5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.10.2006 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-71-06 (p 10) asunud seisukohale, et maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras. Kolleegium leiab, et pankrotimenetluses esitatud nõuete eristamine ja neile pankroti​menetluses erinevate õigusnormide kohaldamine rikuks oluliselt isikute võrdse kohtlemise printsiipi. Kuna pankroti​menetluses tuleb maksunõuetele kohaldada pankrotiseaduse norme, siis tuleb pankroti​menetluses esitatud nõuetele kohaldada

-i aegumissätted ja seega on ringkonnakohus õigesti tuginenud

§ 157lg-le 3.

Maksuhalduri nõue pankrotivõlgniku vastu, mis on pankroti​menetluses tunnustatud, aegub

§ 157lg 3 alusel 10 aastat pärast pankroti​menetluse lõppemist.

13. Halduskolleegium nõustub eeltoodud seisukohaga ning märgib lisaks, et pärast pankroti​menetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii

§ 157lg 3 kui ka MKS § 132 alusel.

Pankrotimenetluse ajal saab maksunõuet täita üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. Pärast pankrotimenetluse lõppu saab täitmata jäänud osas võlga sisse nõuda pankrotimenetlust lõpetava määruse alusel (PankrS § 168). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ning arvestades asjaolu, et PankrS § 168 ega

§ 157

lg 3 ei sätesta sõnaselgelt erandit teatud liiki nõuete kohta, millele võivad kehtida muud aegumistähtajad, on kohtu​täitur kohustatud võtma täitmiseks pankrotimenetluse lõpetamise määruse ning täitma seda

§ 157lõikes 3 toodud aegumistähtaega arvestades kõikide nõuete, sh maksunõuete osas.

14. Eelnev ei välista maksuhalduri õigust anda pärast pankrotimenetluse lõppu võlgnikule MKS § 129 kohaselt korraldus tasuda maksuvõlg ning täita nimetatud korraldust MKS §-s 132 toodud aegumistähtaegu arvestades. Kuigi MTA on täitmisavalduses ekslikult viidanud TMS § 2 lg 1 p-le 12, on täitmisele pööratud täitedokumendiks siiski Lääne-Viru Maakohtu 19.01.2004 määrus. MTA ei ole välja andnud maksuvõla sissenõudmiseks uut haldusakti. Seega tuleb kohaldada

§ 157

lg-t 3 ning täitmisavalduses sisalduv vormiviga ei mõjuta aegumist reguleerivate sätete kohaldamist. Täiteavaldus ei ole tõlgendatav haldusaktina.

1. Kolleegium on seisukohal, et Riigikohtu üldkogu 12.
2. 2015 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 ei anna põhjust muuta seisukohta

§ 157lg 3 tõlgendamise kohta.

Nagu eespool märgitud, tuleneb

§ 157

lg 3 kohaldamine täitedokumendi olemasolust ning ei sõltu sellest, kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku nõudega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse õigusjõud täite​dokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või millise täitedokumendi alusel oli nõue täidetav enne võlgniku pankroti väljakuulutamist.

§ 157

lõikes 3 sätestatud aegumistähtaja kohaldamine ei muuda maksunõude kui avalik-õigusliku nõude olemust.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata.
2. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). MTA ei ole menetlus​kulude väljamõistmist taotlenud. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving