) § 637 lg-le 21 tuginedes, et tal ei ole kohustust apellatsioonkaebust menetleda. Hageja nõudis kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Hagi hind on
Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga, mille hind ei ületa
lg 1 esimeses lauses sätestatud määra, on tegemist lihtmenetluse asjaga, mille edasikaebeõigus on piiratud. Maakohus ei ole kooskõlas
lg-ga 10 andnud luba otsust edasi kaevata ega ole selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnanud tõendeid. Maakohus on vastanud mh kostja vastuväidetele hagejale pakutud töödest keeldumise kohta ja kaebus ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus liitis põhjendatult hageja tervisekahjustusest tingitud ravikulude nõude praeguse asjaga, sest nende nõuete ühine menetlemine võimaldab need kiiremini ja säästlikumalt lahendada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja arvates keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Kuigi vaidlusalune tsiviilasi on lihtmenetluse asi
lg 1 esimese lause tähenduses, tekitab kohtuotsus hagejale pikaajalise maksekohustuse. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, sest ei selgitanud pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid ja tõendamiskoormust. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust väita, et maakohus ilmselgelt ei rikkunud menetlusõiguse normi. Lisaks ei selgitanud maakohus otsuses, miks ta ei arvesta kostja tõendit, millest nähtuvalt ei välistanud hageja tervis tema töötamist kostja pakutud töökohtadel, millest hageja keeldus. Hageja ei ole tõendanud, et pakutud töökohtadel töötamist keelas arst. Hageja ravikulude nõuet rahuldades kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme. Maakohus ei võinud seda nõuet liita varasema nõudega, vaid oleks pidanud kohaldama hagi muutmise sätteid. 9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus kostja kanda. 10. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja 10. veebruari 2016. a määrusega lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, et tõlgendada
lg-t 1 koosmõjus
§-ga 129 ja § 134 lg-ga
lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 12. Ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebust menetlemast
lg 21 alusel, kuna tegu on lihtmenetluse asjaga ning maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ega ole ringkonnakohtu arvates selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldanud, menetlusõiguse normi rikkunud ega tõendeid valesti hinnanud. Ringkonnakohus leidis, et kuna
lg 2 alusel arvutatud asja hind 1498 eurot 14 senti (9 kuud × 134,16 + 290,70) ei ületa
lg 1 esimeses lauses sätestatud määra, on tegemist lihtmenetluse asjaga, mille edasikaebeõigus on piiratud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on eksinud
13. Varasemas praktikas on kolleegium leidnud, et korduvate kohustuste hagemise korral tuleb tsiviilasja hinna määramisel lähtuda
§-s 129 sätestatust ning juba sissenõutavaks muutunud osamaksete ja tulevaste osamaksete tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega neid
juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10, p 36). Kolleegium jääb sellele seisukohale ka praeguses asjas. 14.
lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolud, et hageja on esitanud varalise nõude ning põhinõudelt arvestatud hagihind ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega ei ületa hagihind 4000 eurot. Riigikohus on varem leidnud, et
lg 1 kohaldamiseks peab kohus määrama tervise kahjustamisest tuleneva varalise kahju hüvitamise nõudmisel tsiviilasja hinna kindlaks üksnes
lg 2 alusel, lähtudes hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest nõutavate maksete summast (Riigikohtu
lg 1 esimeses lauses toodud lihtmenetluse määratlus hõlmab kolme tingimust: tegu on varalise nõudega; põhinõudelt arvestatud hagihind ei ületa 2000 eurot; koos kõrvalnõuetega ei ületa hagihind 4000 eurot. Sellest nähtub esmalt, et hagihinda rahalise nõude puhul ei arvutata
lg 1 esimese lause tähenduses samamoodi, kui
järgi, kus hagihinna mõttes ei eristata põhi- ja kõrvalnõudeid, vaid hagihind on üks tervik. Kolleegiumi arvates on hagihinnal
lg 1 esimese lause mõttes autonoomne sisu, mis on suunatud vaidlusaluse rahasumma hindamisele, tegemaks kindlaks, kas tegu on väikese nõudega või on see nõue ainult hagihinna arvestamise reeglite tõttu kunstlikult vähendatud. Seega tuleks hagihinna määramisel lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks lähtuda esmajoones
Samuti tuleb lähtuda
lg 1 esimesest lausest, mille järgi määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Tegemaks kindlaks, kas korduvatel kohustustel põhinevate perioodiliste rahaliste maksete üle peetavat vaidlust on võimalik lahendada
lg 1 alusel lihtsustatud korras, peab kohus hindama, kas juba sissenõutavaks muutunud nõue ja tulevikku suunatud perioodilised maksed ületavad eelduslikult selles sättes ettenähtud rahalise piiri. Selleks peab kohus
lg 1 kohaldamiseks arvestama
lg-tes 1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt on hagimenetluses tsiviilasja hinnaks hagihind, s.o hagis taotletu harilik väärtus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et igakuiste maksetena suhteliselt väikseid summasid hõlmavad isikukahju hüvitamise nõuded on tihti nii asjaolude kui ka seaduse kohaldamise osas keerukad ja nende menetlemine lihtmenetluses ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Eeltoodud seisukohta toetab
lg 1 eesmärk anda kohtule võimalus lahendada väikese rahalise väärtusega ja sisuliselt lihtsad asjad võimalikult kiiresti ja võimalikult väikese bürokraatiaga (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu (208 SE) seletuskiri, lk 143). Selle sätte eesmärgiks ei ole anda kohtule õigust lahendada lihtsustatud korras mistahes varalisi nõudeid, mille hagihind jääb
lg 2 järgi arvutatuna alla
16. Hageja nõuet arvestades (vt määruse p 1) ületab juba ainuüksi sissenõutavaks muutunud haginõue (tulevasi makseid arvestamata)
Leides, et tegemist on lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebusega, mille võib jätta menetlusse võtmata, sest maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ega selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnanud tõendeid, rikkus ringkonnakohus
Apellatsioonkaebuse alusetult menetlusse võtmata ja lahendamata jätmine on rikkumine, mis annab aluse ringkonnakohtu määruse tühistada ka põhjusel, kui ringkonnakohus arvas ekslikult, et tegu on lihtmenetluse asjaga. Kolleegium ei saa asja ise lahendada, kuna esmalt peab ringkonnakohus otsustama apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja seejärel kaebuse lahendama. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida, et ringkonnakohtul ei ole alust tühistada maakohtu otsust ainuüksi põhjusel, et maakohus pidas asja ekslikult lihtmenetluse asjaks. Esmajoones tuleks hinnata, kas maakohus on valesti tõlgendanud või kohaldanud materiaalõiguse normi, kas asja lihtmenetluses menetlemine tõi kaasa menetlusõiguse normi olulise rikkumise või on maakohus valesti hinnanud tõendeid, st kas asja lihtmenetluses menetlemine võis mõjutada asja lahendust. 17. Kuna ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks on
lg 21 oluline rikkumine, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomia põhimõttele (
Apellatsioonkaebuse väiteid hindab ringkonnakohus. Siiski märgib kolleegium, et ei näe menetlusnormide rikkumist täiendava nõude eraldi menetlusse võtmisel ja hilisemal asjade liitmisel. 18. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus
19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.