← Eesti

3-3-1-17-16

Obsah (8)§ 32§ 39§ 121§ 35§ 120§ 43§ 2§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-17-16 2. m

) § 121 lg 1 p 5 alusel, sest kaebuse allkirjastanud isik ei vastanud

§ 32lg-s 1 sätestatud haridusnõuetele.

  1. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei võimaldanud kaebajal kaebuses esinenud puudusi kõrvaldada, sh esitatud kaebust ise allkirjastada. Halduskohtu määruse tulemusel kaotab kaebaja hüvitamiskaebuse esitamise õiguse, sest see ei oleks uuesti esitades enam tähtaegne.
  2. Tartu Ringkonnakohus jättis
  3. detsembri
  4. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja haldus​kohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt kirjutas kaebusele alla volitatud esindaja ning kohtule olid nõutud dokumendid esitatud. Kaebuses volitatud isikuna märgitud isik ei vastanud seaduses ettenähtud nõuetele. Olukorras, kus halduskohtumenetluse seadustik ei kohusta kaebusele lisama tõendeid selle kohta, et volitatud isik vastab seaduses ettenähtud nõuetel, ning halduskohus on omal algatusel nõuetele mittevastavuse tuvastanud, ei saa halduskohtule ette heita, et ta on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata kaebuse tagastanud. Kaebuses esinevate kõrvaldatavate puudustega oleks tegemist siis, kui kaebus oleks olnud allkirjastamata või kaebusele ei oleks lisatud esindusõigust kinnitavat volikirja (

§ 39lg 1 p 5).

Esindusõiguse puudumine on

§ 121

lg 1 p 5 alusel kaebuse tagastamise imperatiivne alus.

§ 121

lg 1 p-st 5 koosmõjus § 35 lg-ga 1 tulenevalt ei olnud halduskohtul vaja kaebust käiguta jätta. Õigus​kirjanduses on leitud, et kaebuse tagastamise alused ei ole hierarhilise ülesehitusega ning ühe tagastamise aluse tuvastamise korral ei ole kohtul vaja kaebuse teiste tingimuste täitmist kontrollida ning kaebuse võib kohe tagastada. Asjaolu, et kaebaja on asunud oma õigusi kohtus kaitsma kaebuse esitamise tähtaja lõpus, ei tähenda, et halduskohus oleks ebaõigesti kaebuse tagastanud, kui

§ 121lg 1 p 5 kohaldamise eeldused olid täidetud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada. Halduskohus on ekslikult jätnud kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmata ning kaebuse ebaõigesti kohe tagastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegiumi hinnangul on kohtud tõlgendanud

§ 35lg-t 1 ja § 121 lg 1 p 5 ebaõigesti.

9. Esmalt tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebuse tagastamise alused ei ole hierarhilise ülesehitusega, kuid sellest ei ole õige järeldada, et esindusõiguse puudumine tähendab imperatiivset kaebuse tagastamist. 10.

§ 35

lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas või kui esindaja ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Sellele viitab ka sama paragrahvi kolmas lõige, mis lubab esindataval menetluse kestel avastatud esindusõiguse puudumise korral menetlustoimingud vajaduse korral ise heaks kiita.

§ 120

lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. See kohustus on kohaldatav ka siis, kui kaebuse esitab esindusõiguseta isik. Kaebuses esinevate kõrvaldatavate puuduste korral lasub kohtul kohustus anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kaebaja saanuks vajaduse korral paluda esitatud kaebust käsitada tema kaebusena, esitada enda allkirjastatud kaebuse või valida uue esindaja. Tegemist on puudusega, mis on kergesti kõrvaldatav. Kohtute tõlgendus

§ 121

lg 1 p-le 5 koosmõjus § 35 lg-ga 1 viiks ebaproportsionaalse kaebeõiguse piiramiseni. Kaebuse tagastamine ei võta küll isikult õigust esitada samasisuline kaebus uuesti (

§ 43

lg 2), kuid kaebuse sisulise läbivaatamiseni jõudmine võib siis omakorda olla takistatud kaebetähtaegade möödumise tõttu. 11. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse käiguta jätmine oleks võimalik üksnes siis, kui puuduks esindusõigust tõendav volikiri või kaebus oleks nõuetekohaselt allkirjastamata. Sellist erisust halduskohtumenetluse seadustiku normid ei sätesta. Ringkonnakohtu tõlgendus viiks ebaloogilise ja esindatava tahet eirava tulemuseni (

§ 2lg 4).

Volikirja puudumise korral saaks nii kaebaja kui ka tema võimalik esindaja esitada volikirja või kaebuse kaebaja nimele ümber vormistada. Volikirja olemasolu korral aga järgneks ringkonnakohtu järeldusega nõustudes kohene kaebuse tagastamine. Sellise erisuse tegemiseks puudub vajadus ja õiguslik alus ning see võiks viia isikute ebavõrdse kohtlemiseni. 12. Halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnang kohustusliku kohtu​eelse menetluse nõuetekohase läbimise kohta. Kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtu​eelset menetlust ning kaebuse saab tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Haldusorganile esitatud taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohus võtta asja menetlusse ja arutada asja sisuliselt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegiumil puudub praeguses menetlusstaadiumis võimalus vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasust sisuliselt hinnata, sest osad hinnangu andmiseks vajalikud materjalid on kohtule esitamata. Haldus- ega ringkonna​kohus ei ole kohtueelse menetluse läbimise õiguspärasust seni käsitlenud ja faktilisi asjaolusid tuvastanud ega hinnanud.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada. Kolleegium tühistab Tartu Haldus​kohtu
  4. oktoobri
  5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määrused asjas nr 3-15-2647 ja saadab asja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Kautsjon tuleb

§ 107lg 4 alusel tagastada.

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.