3-3-1-22-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-22-16

1. mai 2016 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Viktor Tsõbulski kaebus Maksu- ja Tolliameti
2. märtsi
3. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 tühistamiseks Kaebuse esitaja Viktor Tsõbulski Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a määrus haldus​asjas nr 3-15-1014 Viktor Tsõbulski määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Viktor Tsõbulski määruskaebus.
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
8. detsembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-15-1014 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
10. Tagastada tasutud, sh enamtasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Maksu- ja Tolliamet kohustas
12. märtsi
13. a maksuotsusega nr 12.2-3/027090-4 V. Tsõ​bulskit tasuma aktsiisimaksu 2696 eurot 24 senti. V. Tsõbulski esitas halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsuse tühistada. Tartu Halduskohus jättis
14. septembri
15. a otsusega kaebuse rahuldamata.
16. V. Tsõbulski esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis
17. novembri
18. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu 80 euro 89 sendi tasumiseks.
19. Tartu Ringkonnakohus tagastas
20. detsembri
21. a määrusega puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu apellatsioonkaebuse. Määruse kohaselt sai kaebaja
22. novembri
23. a määruse kätte
24. novembril 2015, mil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg-le 1 tuginedes pandi menetlus​dokument kaebaja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Kaebaja ei vaidlustanud seda määrust määruskaebusega Riigikohtus ega tasunud ka nõutavat riigilõivu
25. detsembriks
26. Kaebajale on antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuna puudus on kõrvaldamata ja see puudus ei võimalda apellatsioonkaebust menetleda, siis tuleb apellatsioonkaebus halduskohtu​menetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
27. V. Tsõbulski esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Kaebaja selgitab, et sai ringkonnakohtu
28. novembri
29. a määruse kätte alles
30. detsembril 2015 ja tasus riigilõivu
31. detsembril
32. Samal päeval sai kaebaja kätte ka apellatsioonkaebuse tagastamise määruse. TsMS § 326 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, menetlusdokumendi postkasti panekuks puudus õiguslik alus. Kaebaja ja tema lähedased viibivad tihti eluruumis, mis​tõttu olnuks võimalik menetlusdokumendid isiklikult üle anda. Samuti tühjendab kaebaja pidevalt postkasti. Kuna käiguta jätmise määrust ei toimetatud kaebajale nõuetekohaselt kätte, siis ei ole kaebaja puuduste kõrvaldamise reegleid rikkunud. Apellatsioonkaebuse tagastamine on seetõttu ebaõige ning tema õigusi rikkuv.
33. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele TsMS § 306–315, 317 ja 319–
35. TsMS § 326 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.
36. Nimetatud normis sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes"). Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. Kui dokumendi kätte​toimetatuks lugemise eeldused ei ole täidetud, siis ei saa kohus nendele tugineda ning menetlus​õiguslikke järelmeid rakendada.
37. Kohtuasja materjalide hulgas oleval Omniva väljastusteatel (tl 129) kajastatud andmetest nähtu​valt üritati ringkonnakohtu
38. novembri
39. a määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata ja anti tähtaeg riigilõivu tasumiseks, adressaadile isiklikult üle anda
40. novembril 2015, misjärel pandi dokument
41. novembril 2011 adressaadi eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohtu määrust oleks üritatud adressaadile isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel enne dokumendi postkasti panemist, nagu näeb ette seadus. Seega ei olnud TsMS § 326 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused täidetud.
42. Seadusandja on sätestanud TsMS §-s 314¹ teise viisi, mil kohus võib menetlusdokumendi kätte​toimetamisel tugineda kättetoimetamise fiktsioonile. Kuna ringkonnakohus ei ole sellel viisil menetlus​dokumenti kätte toimetanud, siis ei kuulu antud norm käesolevas asjas kohaldamisele, kuid kolleegium peab kohtupraktika suunamise huvides vajalikuks selgitada, et TsMS § 314¹ lg-s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele viitavad ka TsMS § 314¹ lg-s 5 sätestatud kohustused. Oluline on ka asjaolu, et kohus ei saa otsustada TsMS § 314¹ kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
43. märtsi
44. a määrus asjas nr 3-2-1-189-15, p-d 13–16).
45. Puuduste kõrvaldamata jätmise fakt saab apellatsioonkaebuse tagastamise aluseks olla üksnes siis, kui kohustatud isik on saanud kohustusest teada või seaduse järgi saab lugeda, et ta on sellest teada saanud. Kuna TsMS § 307 lg-test 1 ja 3 tulenevalt ei saa ringkonnakohtu
46. novembri
47. a määrust lugeda apellatsioonkaebuse tagastamise määruse tegemise hetkeks kättetoimetatuks ning kohtu​asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks menetlusdokumendi enne tagastamise määruse tegemist muul viisil kätte saanud, siis ei saanud ringkonnakohus puuduste kõrvaldamata jätmise faktile
48. detsembri
49. a määruses tugineda. Seega oli apellatsioonkaebuse tagastamine ebaõige.
50. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Tsõbulski määruskaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu
51. detsembri
52. a määrus tühistada. Asi tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsusta​miseks saata samale ringkonnakohtule. Kaebaja on tasunud seaduses ettenähtust 25 euro võrra rohkem kautsjonit. HKMS § 107 lg-te 4 ja 5 alusel tuleb tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud 25-eurone kautsjon ja ka seda ületanud summa. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Jüri Põld