← Eesti

3-1-1-35-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3-1-1-35-16

  1. mai 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Väärteoasi D.G karistamises ehitusseadustiku § 138 lg 2 järgi Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-158616 Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kassatsioon D.G kaitsja vandeadvokaat Tambet Toomela Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. aprill 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus D.G väärteoasjas ehitusseadustiku § 138 lg 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt D.G kasuks välja 420 (nelisada kakskümmend) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
  11. septembri
  12. a otsusega karistati D.G ehitusseadustiku (EhS) § 138 lg 2 alusel 700 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati EhS § 19 lg 1 p 2 nõuete rikkumise eest. Nimelt puudus tal Tallinnas Tööstuse 47b asuva hoone omanikuna
  13. augustil 2015 selles hoones ehitustööde tegemiseks ehitusluba. Hoone rekonstrueerimine kehtiva ehitusloata algas
  14. a augustis ja selle käigus lammutati vana ehitis osaliselt. Seaduses sätestatud ehitusloa tagamise kohustuse jättis täitmata äriühingu juhatuse liige Robert Laud.
  15. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude jätmist kohtuvälise menetleja kanda.
  16. Harju Maakohtu
  17. detsembri
  18. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalusele isikule otsustati riigieelarve vahenditest hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 1680 eurot. Maakohus märkis, et kohtuvälise menetleja esindaja AndreasHannes Tamm võttis kohtuistungil kaebuse omaks, mis tähendab, et kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast talle süüks arvatud väärteo toimepanemist. Sel põhjusel tuleb väärteomenetlus lõpetada D.G teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Harju Maakohtu
  20. detsembri
  21. a otsuse peale esitas kassatsiooni Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist ja menetluskulude jätmist menetlusaluse isiku kanda või alternatiivselt väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised. 4.1 Maakohus saatis kohtukutse A-H. Tammele. Kohtuistungil tema isikusamasust ei tuvastatud ega kontrollitud ka esindusõiguse olemasolu. A-H. Tamm on VTMS § 313 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohtuvälise menetleja ametnikuna vahetult tajunud väärteo tehiolusid ning kirjeldanud neid väärteoprotokollis. Seetõttu võis ta kohtumenetluses osaleda tunnistajana, kuid mitte kohtuvälise menetleja esindajana. 4.2 On tuvastatud, et D.G kinnistul tehti ehitustegevuse käigus lammutustöid ja kontrollimise ajal puudus selleks ehitusluba. Tööstuse 47b hoone ei ole elamu, mille tõttu oli ehitusluba nõutav. Seega on kohtuvälises menetluses tehtud otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. 4.3 Kuigi väärteoasja sisulist arutamist ei toimunud, luges maakohus kaebuse põhjendatuks, rahuldas selle ja otsustas hüvitada menetlusalusele isikule menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmise ja nende suurusega ei saa nõustuda. Samuti ei saa Tallinna linn kanda õigusabi hüvitamisega seotud kohustusi riigieelarvest.
  22. Kassatsioonivastuses leiab D.G kaitsja vandeadvokaat Tambet Toomela, et kassatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, maakohtu otsus muutmata ja menetlusalusele isikule tuleb hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Alternatiivselt tuleb kassatsioon jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 VTMS § 156 lg 1 järgi tuleb kassatsiooniõiguse kasutamisest maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest, kuid kohtuväline menetleja kassatsiooniteadet ei esitanud. 5.2
  23. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 156 lg 3 redaktsiooni kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioon esitati
  24. jaanuaril 2016 maakohtule. Pärast kassatsioonitähtaja möödumist saatis maakohus selle ise Riigikohtule, kuigi ei olnud selleks kohustatud. Eelnev tähendab, et kassatsiooni ei esitatud VTMS § 156 lg-s 3 märgitud tähtaja jooksul Riigikohtule ja esitatud pole ka avaldust tähtaja ennistamiseks. Samuti puuduvad asjaolud, mis annaksid kassatsioonitähtaja ennistamiseks aluse. Nendel põhjustel tuleb kassatsioon jätta läbi vaatamata. 5.3 A-H. Tamme õigus kohtuvälise menetleja esindamiseks tulenes VTMS § 10 lg 2 alusel kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse
  25. juuni
  26. a määruse nr 55 „Volituste andmine väärteomenetluses osalemiseks ja selle käigus delikaatsete isikuandmete töötlemiseks“ §-st 1 ning lisa 1 p-st 5.1.8, mille kohaselt esindab Tallinna Linnavalitsust kui kohtuvälist menetlejat menetlusosakonna ehitusmenetluse sektori vaneminspektor. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas A-H. Tamm isikutunnistuse, mida maakohus kontrollis. Kuna sama isik oli varem koostanud väärteoprotokolli ja -otsuse, kus oli fikseeritud ka tema ametikoht, tõendasid nendes dokumentides kajastatud andmed tema pädevust kohtuvälist menetlejat esindada. 5.4 A-H. Tamme ei ole väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud ja seetõttu pole tema puhul tekkinud menetleja ning tunnistaja rolli konflikti. Järelikult ei ole VTMS § 313 lg 2 kohaldatav. 5.5 Väärteomenetluse lõpetamisel juhindus maakohus õigesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-194-07 väljendatud seisukohast. Kui kohtuväline menetleja enam süüdistuse funktsiooni ei täida, järgneb sellele automaatselt karistusotsuse tühistamine ja väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 5.6 Vaidlusalune ehitis on elamu funktsiooniga hoone ja selle ehitamiseks piisas ehitusteatise esitamisest. Kuivõrd see kohustus oli täidetud, võis menetlusalune isik alustada ehitamisega
  27. juulil
  28. 5.7 Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud vastu menetlusaluse isiku õigusabikulude hüvitamisele. Kuna tegemist on tavapärasest keerukama õigusliku vaidlusega ja menetlusalune isik pidi kasutama enda õiguste kaitseks õigusabi ning väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, otsustas maakohus põhjendatult hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Kriminaalkolleegium osutab esmalt, et erinevalt kassatsioonivastuses märgitust teatas kohtuväline menetleja maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist VTMS § 156 lg-s 1 sätestatud 7-päevase tähtaja jooksul, s.o
  30. detsembril 2015 (tl 85–87). Seetõttu on ekslik kaitsja seisukoht, mille kohaselt kohtuväline menetleja kassatsiooniteadet ei esitanud.
  31. Samas ei olnud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine praeguses asjas VTMS § 156 lg 1 järgi kohustuslik. Nimelt ei kuulutanud maakohus kohtuotsuse lõpposa eraldi menetlusdokumendina, vaid tegi kohe põhistatud terviklahendi. Võrreldes väärteomenetluse seadustiku varem kehtinud redaktsiooniga nähakse
  32. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 156 lg-s 1 ette kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise kohustus vaid nendel juhtudel, mil maa- või ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa, s.t VTMS §-s 111 loetletud andmeid sisaldava kohtulahendi eraldi vormistatud menetlusdokumendina. Juhul, kui kohus kuulutab kohe põhistusi sisaldava täiemahulise kohtuotsuse, ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine enam vajalik. Täiemahulise kohtuotsuse kuulutamisel on kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon VTMS § 156 lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, sõltumata kassatsiooniteate esitamisest. Sellise järelduse saab teha ka VTMS § 135 lg 4 ps 3, § 137 lg-s 1 ja § 161 p-s 4 sätestatu põhjal.
  33. VTMS § 156 lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaitsja märgib põhjendatult, et vaatamata nii kõnealuses sättes ettenähtule kui ka maakohtu otsuse resolutiivosas toodud selgitusele esitas kohtuväline menetleja Riigikohtule adresseeritud kassatsiooni maakohtule. See ei tähenda siiski, et kassatsioon tuleks jätta läbi vaatamata. Kuigi kaebus esitati ekslikult valele kohtule, on selle esitamisel järgitud VTMS § 156 lg-s 3 ette nähtud tähtaega. Maakohus kassatsiooni saamisel seda ei tagastanud, vaid edastas Riigikohtule. Seega ei ole arutataval juhul tegemist VTMS § 161 p-s 1 kirjeldatud olukorraga, mil kassatsioon tuleks jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud VTMS §-s 156 sätestatud kassatsioonitähtaega rikkudes.
  34. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub aga kassaatori väitega, mille kohaselt ei saanud maakohtu istungil osalenud A-H. Tamm olla praeguses väärteoasjas kohtumenetluses kohtuvälise menetleja esindaja.
  35. VTMS § 313 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei või selline kohtuvälise menetleja ametnik osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana.
  36. Väärteoasja materjali kohaselt koostas A-H. Tamm kohtuvälises menetluses muu hulgas sündmuskoha vaatluse protokolli, väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse. Seega on ta VTMS § 313 lg-s 1 nimetatud isik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid mh seeläbi, et viibis sündmuskohal ja kirjeldas neid väärteoprotokollis. Järelikult ei võinud A-H. Tamm VTMS § 313 lg-s 2 sisalduva piirangu tõttu osaleda kohtuvälise menetleja esindajana kohtumenetluses menetlusaluse isiku kaebuse arutamisel, olenemata asjaolust, et talle on antud ametikohast tulenev volitus esindada väärteoasjades Tallinna Linnavalitsust kui kohtuvälist menetlejat.
  37. Erinevalt kaitsja arvamusest ei ole seadusest tuletatav seisukoht, et VTMS § 313 lg-s 2 sisalduvat piirangut saab kohaldada vaid siis, kui samas normis nimetatud kohtuvälise menetleja ametnik on juba kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud või kavatsetakse taotleda või on taotletud tema tunnistajana ülekuulamist kohtumenetluse vältel. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Järelikult piisab VTMS § 313 lg-s 2 ette nähtud piirangu rakendamiseks isiku võimaliku tunnistajastaatuse tuvastamisest.
  38. Kolleegiumi hinnangul tõi VTMS § 313 lg 2 nõuete eiramine arutatavas asjas kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise. Jättes tähelepanuta seaduses ette nähtud keelu, ei olnud maakohtul võimalik VTMS § 123 lgs 2 märgitut silmas pidades anda menetlusaluse isiku teole sisulist karistusõiguslikku hinnangut. Osutatud viga on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kuna maakohus kaebuse argumentide põhjendatust sisulisest aspektist ei hinnanud, ei saa ka Riigikohus vaagida kassatsioonimenetluse poolte neid argumente, mis puudutavad EhS § 138 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo tõendatust, koosseisupärasust, õigusvastasust ja süülisust.
  39. Küll märgib kassaator põhjendatult, et maakohus eksis veel selleski, et otsustas hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest. EhS § 141 p 1 kohaselt on praeguse väärteoasja pädev kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus, mille tõttu oleks tulnud õigusabikulud VTMS § 23 järgi menetlusalusele isikule hüvitada kohaliku omavalitsusüksuse eelarve vahenditest väljamõistmise teel.
  40. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  41. detsembri
  42. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Võttes arvesse kassaatori alternatiivset taotlust, tuleb kassatsioon rahuldada.
  43. D.G kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule VTMS § 23 alusel kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 2184 eurot. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on maakohtu otsuse ning kassatsiooni analüüsimiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks ning esitamiseks kulutatud aega 13 tundi. Kolleegium leiab, et VTMS § 23 ei ole kohaldatav, sest käesoleva otsusega väärteomenetlust ei lõpetata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  44. veebruari
  45. a otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 13). Maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmise tõttu tuleb kassatsioonimenetluse kulude hüvitamisel juhinduda VTMS § 38 lg-st 1 ning KrMS § 186 lg-st
  47. Riigikohus on varem leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. detsembri
  49. a otsus asjas nr 3-1-190-14, p 48). Kaitsja ei ole väitnud, et käibemaksukohustuslasest menetlusalusel isikul puudub võimalus arvata õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha, mistõttu on taotlus selle summa osas alusetu.
  50. Hinnates valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikkust, võtab kolleegium arvesse, et kaebuse omaksvõtust johtuvalt ei antud sisulist hinnangut menetlusalusele isikule süüks arvatud teole. Seetõttu ei olnud kassatsioonimenetluse pooltel vaja käsitleda küsimusi, mis puudutavad arutatava kohtuasja esemeks oleva väärteo tõendatust ja võimalikku karistatavust. Lisaks sisaldub osa kassatsioonivastuse argumentidest varem koostatud menetlusdokumentides. Maakohtu otsuse põhjendused saab mahutada ligikaudu ühele leheküljele ja nendest põhjendustest hõlmatud küsimuste analüüsimisele kuluv aeg ei saa olla ajamahukas. Käesoleva otsuse eelnevas osas ei pidanud kolleegium põhjendatuks kaitsja väiteid, milles taotleti kassatsiooni läbi vaatamata jätmist, ega ka argumente, mis olid seotud A-H. Tamme õigusega kohtuvälist menetlejat esindada.
  51. Nendel asjaoludel loeb kriminaalkolleegium valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsja kolmele töötunnile vastava summa, s.o 420 eurot. See summa tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.