Obsah (10)

§ 64§ 65§ 230§ 62§ 125§ 131§ 2§ 129§ 109§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

§ 64lg 1); 7) P.

Kirsilt võeti kahel korral seletusi maksumenetluses. 24. septembril 2012 ei osanud ta anda konkreetseid selgitusi üheski talle esitatud küsimuses, v.a töötasu väidetav puudumine. Puudub alus järeldada, et P. Kirss oleks halduskohtus tõepäraseid ja konkreetseid selgitusi andnud. Seega ei olnud tunnistajalt saadavate ütluste tähtsus vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga ning nimetatu on

§ 65

lg 2 ning § 62 lg 3 p 2 järgi tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise aluseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbi​- vaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised: 1) äriühingul oli kolm juhatuse liiget ja tehinguid said teha vaid kaks juhatuse liiget. MTA pole tuvastanud, kes laenu andsid. Kuna juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, ei saanud kaebajale vastutusotsust teha; 2) OÜ TDP Investment ei pidanud korteri müügilt deklareerima tulumaksu ega tasuma tööjõu​makse; 3) kaebajale ei võimaldatud kohtuistungit ja seetõttu ei kuulatud tunnistaja P. Kirssi ega kaebajat üle vande all.
2. MTA on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtud on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb

§ 230

lg 1 ja lg 5 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse ja kohtumenetluse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

1. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja esitas kaebuse, milles palus tühistada vastutusotsus. Kaebuses ei olnud märgitud, et kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Halduskohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Seejärel esitas kaebaja taotluse korraldada kohtu​istung, mille halduskohus jättis rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus oli õigesti määranud asja kirjalikku menetlusse.
2. Erinevalt ringkonnakohtust on kolleegium seisukohal, et kaebajale ei saa ette heita, et ta jättis kaebuses esitamata taotluse kuulata üle tunnistaja, vaid ta tegi seda enne eelmenetluse lõppemist. Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks läbi vaadata katkestamatult, sh annab kohus menetlus​osalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks (

§ 62lg 1 esimene lause, § 122 lg 2 p 6).

Seega ongi eelmenetluse üheks mõtteks tõendite kogumine, mida saab reeglina teha kuni eelmenetluse lõppemiseni, s.t kohtuistungi avamiseni, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses kohtu poolt määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemiseni ja asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetlusse (

§ 125lg 1).

15. Kirjaliku menetluse eeldused on sätestatud

§-s 131.

§ 131

lg 2 sätestab, et kui pool või kolmas isik ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Seega järeldub esmalt viidatud õigusnormist, et poole või kolmanda isiku tahet asja läbivaatamiseks kohtuistungil eeldatakse, kui ta ei ole märkinud, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Teiseks ei tulene

§ 131

lg-st 2 järeldust, et eeldus vaadata asi läbi kohtuistungil ei kehti, kui poolt või kolmandat isikut esindab õigus​teadmistega isik. Kuigi kaebaja esindaja ei märkinud kaebuses, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, väljendas ta pidevalt oma tahet vaadata asi läbi kohtuistungil. 16. Sõltumata menetlusosalise tahtest võib kohus siiski asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sh kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused (

§ 131lg 1 p 2).

Halduskohtu hinnangul olid maksuasjas vaidluse all üksnes õiguslikud küsimused ja asi oli võimalik lahendada toimikus olevate materjalide pinnalt. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et kaebajal ei ole õigust nõuda enda vande all ülekuulamist (

§ 64

lg 1) ning puudub alus järeldada, et äriühingu juhatuse teine liige oleks halduskohtus tõepäraseid ja konkreetseid selgitusi andnud (

§ 62lg 3 p 2, § 65 lg 2).

16.1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et

§ 64lg 1 ei anna menetlusosalisele õigust nõuda enda vande all ülekuulamist.

Viimati viidatud säte annab õiguse nõuda teise menetlusosalise vande all ülekuulamist, kui õigusnormis sätestatud eeldused on täidetud. Ka

§ 64

lg 2 ei anna menetlusosalisele õigust nõuda enda vande all ülekuulamist, vaid tegemist on kohtu õigusega kuulata menetlusosaline vande all üle, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav.

§ 64

lg 2 kaudu tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise (

§ 2lg 4 esimene lause).

16.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidluse all üksnes õiguslikud, vaid ka faktilised küsimused. Halduskohus ja ringkonnakohus on arvestanud asja lahendamisel tõendina ka maksumenetluses protokollitud kaebaja ja äriühingu juhatuse teise liikme seletusi (

§ 65lg 1).

Sellises olukorras on menetlusosalisel õigus taotleda, et kohus kuulaks tunnistajana või vande all üle isiku, kelle haldusmenetluses antud seletusi on kohtumenetluses arvesse võetud, v.a seaduses eraldi sätestatud juhul (

§ 65lg 2, § 62 lg 3 p 2).

Kaebaja ei andnud nõusolekut vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ning ta esitas halduskohtule ka eraldi tunnistaja ülekuulamise taotluse. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus arutab kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja lahendamiseks olulised õigusküsimused (

§ 129lg 1 p 6).

Seega isegi juhul, kui faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu (

§ 131lg 1 p 2).

Kohtuistung garanteerib menetlusosalisele eelduslikult kõige tõhusama menetlusliku kaitse vaidluses, milles on tegemist kaaluka õigushüve ja selle intensiivse riivega. 16.

1. Praeguses asjas ei saa pidada ilmseks seda, et tunnistaja ütlused oleksid asjassepuutumatud ega seonduks vaidlusega faktilise asjaolu üle. Kolleegiumi hinnangul võib kaebaja vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik ei esitanud, sh nt jättis parandusdeklaratsiooni õigel ajal esitamata. Kui põhivõlgnikul maksukohustust sisuliselt ei olnud, jätab parandusdeklaratsiooni õigeaegne esitamata jätmine maksukohustuse jõusse küll äriühingu suhtes, aga kaebajal kui juhatuse endisel liikmel on endiselt õigus oma vastuväide vastutusotsuse tühistamise vaidluse raames esitada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25;
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 17). Kaebaja vaidlustab talle tehtud vastutusotsust, millega teda kohustati tasuma 36 923 eurot ja 21 senti. Tegemist on kaebajat märkimisväärselt koormava rahalise kohustusega. Vastutusotsuse tegemise ühe alusena on märgitud asjaolu, et OÜ TDP Investment deklareeris nii käibemaksu kui ka tööjõumakse ning jättis need maksmata. Kaebaja väidab, et OÜ TDP Investment ei pidanud eelnimetatud makse deklareerima, kuna korteriomand oli enne müüki kasutuses ning OÜ TDP Investment tegelikkuses töötasu ei maksnud. Enda väidetud faktide tõendamiseks taotles ta äri​ühingu juhatuse teise liikme ülekuulamist.
6. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kohtud on teinud tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel olulise menetlusvea, jättes istungil tõendi kogumata, s.o tunnistaja üle kuulamata.
7. Pärast menetlusnormi kohast asjaolude väljaselgitamist saab anda hinnangu, kas kaebaja suhtes olid täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused, s.t, kas: 1) kaebaja kui juhatuse liige oli tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14 ja seal viidatud kohtupraktika).
10. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
11. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et vastutusotsus hõlmab ka OÜ-le TDP Investment
12. a novembris määratud sunniraha. Vastutusotsuse sisuks on maksuvõla sissenõudmine (MKS § 96 lg 1, Riigikohtu halduskolleegiumi
13. detsembri
14. a otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Sunniraha ei ole maks ega maksukohustus ning selle tähtpäevaks tasumata jätmist ei saa käsitada maksuvõlana, vaid tegemist on sunnivahendiga (Riigikohtu üldkogu
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 3-2-1-4-13, p 42). Sunniraha on adresseeritud kindlale isikule ja temaga seotud ning see ei saa ka õigusjärgluse korras üle minna (MKS § 35). Sunniraha rakendatakse vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
17. aprilli
18. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Seetõttu ei saa vastutusotsusega OÜ-le TDP Investment määratud sunniraha kaebajale määrata.
19. Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku lahendit, jäävad menetluskulud jagamata (

§ 109lg 4).

Tasutud kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4).

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving