Obsah (6)

§ 248§ 245§ 180§ 339§ 423§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-47-16 13. mai 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma Kriminaalasi Vladim

) § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning sellest tulenevalt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Kuna praegusel juhul ei ole kokkuleppes märgitud, et V. Belotserkovski tasub menetluskulud ositi, kaldus maakohus kokkuleppest kõrvale. See viga on käsitatav kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisena ja toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

§ 248lg 1 kohaselt ei ole kohtul pädevust sõlmitud kokkulepet muuta.

3.

1. Ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu viga kõrvaldada. Olukorras, kus kokkulepe ei vasta seadusele või süüdistatava tegelikule tahtele, tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määruse peale esitas kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist. 4.1.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning sellest tulenevalt peab kokkuleppest nähtuma, millised menetluskulud mõistetakse välja süüdistatavalt ja millised jäävad riigi kanda. Menetlus​kulude ositi hüvitamine kokkuleppe esemesse ei kuulu. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirja kohaselt kehtestati

§ 245

lg 1 p 12 seetõttu, et menetluskulude tasumine võib olla süüdistatava jaoks koormav ja mõjutada kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Menetlus​kulude ositi hüvitamine kokkuleppemenetlusega nõustumist ei mõjuta. 4.2.

§ 180lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude ositi hüvitamise kohus.

Senises praktikas on kohus kokkuleppe arutamisel süüdistatavalt küsinud, kui pika aja jooksul ta soovib menetluskulusid tasuda, selgitanud välja süüdistatava majandusliku olukorra ja määranud kindlaks menetluskulude hüvitamise tähtaja. Praegusel juhul avaldas süüdistatav maakohtu istungil soovi tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja olid süüdistatavaga nõus ning maakohus lähtus otsuse tegemisel poolte arvamusest. Seega on maakohtu otsus seaduslik. 4.

1. Menetluskulude ositi tasumise kokkuleppesse märkimata jätmine ei ole selline puudus, mida kohus ei saa istungil kõrvaldada. Kuna praeguses asjas olid pooled menetluskulude ositi hüvitamisega nõus ja kohus lähtus otsuse tegemisel poolte arvamusest, ei rikutud menetlusõigust määral, mis õigustaks maakohtu otsuse tühistamist. 4.
2. V. Belotserkovski apellatsioonis esitatud taotlust pole võimalik rahuldada. Menetluskulude tasumise ajatamise maksimaalne tähtaeg on üks aasta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2). Jäädes selle seisukoha juurde, nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude ositi hüvitamine kuulub kokkuleppe esemesse.
3. Tähelepanu väärib aga prokuröri väide, et kuigi praegusel juhul ei kajastatud kokkuleppes menetluskulude ositi hüvitamist, olid kohtumenetluse pooled selles küsimuses maakohtu istungil ühte meelt. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt palus V. Belotserkovski pärast kokkuleppega nõustumist määrata menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul ning prokurör ja kaitsja olid süüdistatavaga nõus (vt tl 99). Eelnevast tulenevalt ei väljunud maakohus esialgse kokkuleppe piiridest omal algatusel, vaid poolte taotlusel, ja aktsepteeris menetluskulusid ositi hüvitamisele määrates sisuliselt kohtuistungil kokkuleppesse tehtud täiendust.
4. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus eelkirjeldatud viisil toimides kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega muid kriminaalmenetlusõiguse norme.

§ 245

lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomia huvid. Eelnevast tulenevalt oli maakohtu otsuse tühistamine ja toimiku tagastamine prokuratuurile põhjendamatu ning seda tehes rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

See viga toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kolleegium nõustub prokuröriga selleski, et V. Belotserkovski apellatsioonis esitatud taotlust pole võimalik rahuldada. Kuna

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7), pole võimalik V. Belotserkovskilt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Samuti kaldub süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus maakohtus sõlmitud kokkuleppest kõrvale. Seega oleks ringkonnakohus pidanud jätma V. Belotserkovski apellatsiooni läbi vaatamata, mis annab aluse maakohtu otsus jõustada.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 5, § 362 p-st 2 ja § 339 lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määruse osas, millega tühistati Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsus ja tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile, ning jõustab maakohtu otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus rahuldab prokuröri määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)