RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-28-16 Otsuse kuupäev Tartu, 18. mai 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Koht

) § 322 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi tühine. Nimelt on eeskirja p-d 5.2.4, 5.3.1, 5.3.3, 5.4.3, 5.4.7, 5.4.10, 5.4.11, 5.6.1 (koosmõjus p 5.6.2 alapunktidega a-h), 5.7.4-5.7.6, 5.8.1, 6.1.1 ja 6.1.2 vastuolus

§-ga 316 ja § 317 lg-tega 1, 6 ja

1. Need sätted on kehtestatud aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu ja nendega vastuolu toob kaasa otsuse tühisuse. Samuti on otsus tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Lisaks on otsus ja sellega kehtestatud eeskiri vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja seega on otsus tühine ka TsÜS § 87 järgi.
2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle kas läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamisega ei saa saavutada eeskirja kehtetust, sest otsusega üksnes kinnitati eeskiri. Lisaks ei ole hagejal kostja aktsionärina õigustatud huvi vaidlustada nõukogu otsust. Samuti ei ole vaidlusalune otsus ega eeskiri vastuolus aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks ega avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega. Nii otsus kui ka eeskiri on heade kommetega kooskõlas ega riku ühtegi seadusega ette nähtud keeldu. Isegi kui selline vastuolu või rikkumine esineks, siis ei saaks eeskiri takistada nõukogu liikmetel teostada nende seadusest tulenevaid õigusi.
3. Harju Maakohus jättis
4. juuni
5. a otsusega hagi rahuldamata. Seni jaotamata menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 10 501 euro 20 sendi suurused menetluskulud (sh lepinguliste esindajate tasu 10 317 eurot 60 senti, riigilõivu 75 eurot, registripäringute tasu 28 eurot 60 senti ja tõlkekulu 80 eurot). Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude alus

§ 322lg 7.

Kostja vastuväide, et eeskirja ei saa otsuse vaidlustamise kaudu vaidlustada, ei ole põhjendatud. Vaidlusalune otsus ja eeskiri on tervik, mida tuleb hinnata koos. Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja kui aktsionär ei saa kostja nõukogu otsust vaidlustada. Aktsionäril on õigus nõukogu otsust vaidlustada, sh taotleda selle tühisuse tuvastamist. Vaidlusalune otsus ei ole vastuolus

§-ga 316 ega § 317 lg-tega 1 ja 6, sest see ei takista nõukogu kui kollegiaalse organi tööd. Samuti ei takista eeskirja sätted nõukogu liikmel nõuda juhatuselt teavet, mille esitamist eeskiri otseselt ette ei näe. Eeskirja p-d 5.2.4, 5.3.1, 5.4.3, 5.4.11, 5.6.1 (koosmõjus p 5.6.2 alapunktidega a-h), 5.7.4-5.7.6, 5.8.1, 6.1.1 ja 6.1.2 on aga vähemalt osaliselt vastuolus

§ 317

lg-ga 7, sest need piiravad nõukogu liikme õigust saada juhatuselt aktsiaseltsi tegevuse kohta teavet ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Kuid

§ 317

lg 7 ei ole kehtestatud avaliku huvi tõttu ega võlausaldajate kaitseks, vaid peamiselt aktsionäride kaitseks. See reguleerib aktsiaseltsi sisesuhteid sh juhtorganite omavahelist suhtlemist. Seega ei ole eeskirja kinnitamise otsus tühine põhjusel, et sellega oleks rikutud võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Ei ole tuvastatud, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ja eeskirja kehtestamisel või selle täitmisel oleks kostja nõukogu eesmärk olnud takistada just hageja juurdepääsu teabele ja tema ametiülesannete täitmist. Eeskiri ei erista nõukogu liikmeid ega asetanud selle kehtestamise ajal nõukogu liikmeks olnud hagejat võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda. Samuti ei takistanud eeskiri hagejal dokumentidega tutvuda. Eeskirja ega vaidlusalust otsust ei saa pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseteks ega taunitavateks pelgalt seetõttu, et otsus on vastu võetud ajal, mil muutus aktsiate enamust kontrollivate isikute ring. Seega ei ole otsus tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega. Samuti ei ole otsus tühine TsÜS § 87 alusel, sest kuigi otsus on vastuolus

§ 317lg 7 esimese ja teise lausega, ei sisalda need sätted keeldu, mille rikkumine tooks Ts

ÜS § 87 järgi kaasa tühisuse. Kuna otsus ei ole ühelgi eeltoodud alusel tühine, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ainult osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt välja 41 676 eurot 10 senti. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. novembri
4. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas vaidlusaluse otsuse tühisuse. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ja jättis kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Poolte kuni
5. veebruarini 2015 kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda, märkides otsuses, et eelnimetatud menetluskulud tasaarvestatakse hagi rahuldamise ja osalise hagist loobumise tõttu ega mõisteta pooltelt teise poole kasuks välja. Menetluskulud, mis on alates
6. veebruarist 2015 kantud maakohtus ja ringkonnakohtus, jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220 euro 87 sendi suurused menetluskulud. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on õige maakohtu seisukoht, et hageja kui kostja aktsionär võib vaidlustada kostja nõukogu otsust. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et

§ 317

lg 7 esimene ja teine lause ei ole võlausaldajate kaitseks ega avalikes huvides kehtestatud sätted. Kuigi eeskiri on vastuolus

§ 317lg 7 esimese ja teise lausega, ei ole vaidlusalune otsus seepärast tühine.

Samuti ei ole otsus vastuolus heade kommetega. Otsus on küll vastuolus TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed omavahelistes suhetes arvestama üksteise õigustatud huve, kuid see ei too kaasa otsuse tühisust. Kuid otsus on tühine TsÜS § 87 alusel kui seadusega vastuolus olev otsus.

§ 317

lg 7 kaks esimest lauset on kehtestatud ka nõukogu liikme kaitseks ja nõukogu ei saa oma otsusega kehtestada korda, mille kohaselt nõukogu liige ei saa taotleda teavet otse juhatuselt. Seega tuleb hagi rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta hagi läbi vaatamata või tühistada ringkonnakohtu otsus ja osas, millega hagi jäeti rahuldamata, jätta jõusse maakohtu otsus ning osas, millega kostja vastuapellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja mõista need hagejalt välja. Kostja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal kui kostja aktsionäril tuvastushuvi, et tuvastada nõukogu otsuse tühisust, ja hagi tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Hageja õigused ja kohustused ei sõltu vaidlusaluse otsuse kehtivusest. Kui lugeda, et hagejal on tuvastushuvi, siis tuleb hagi jätta rahuldamata, sest otsus ei ole tühine. Ühtegi

§ 322lg-s 7 sätestatud tühisuse alust ei esine.

Otsus ega eeskiri ei ole vastuolus

§ 317

lg 7 kahe esimese lausega, vaid tagavad nõukogu õiguse saada juhatuselt kostja tegevuse kohta teavet ning nõukogu liikme võimaluse nõuda teabe esitamist nõukogule. See, et eeskiri võimaldab selgelt pahauskseid teabenõudeid tõrjuda, ei muuda eeskirja tühiseks. Otsus ei ole tühine ka TsÜS § 87 alusel, sest

§ 317

lg 7 ei sätesta keeldu ja sätte mõtteks ei ole tuua kaasa seda rikkuva nõukogu otsuse tühisus. Kostja esitas

1. aprillil 2016 taotluse määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja 3562 euro suurune menetluskulu ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kostja palus lahendis märkida, et hagejal tuleb hüvitatavatelt kuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6 ning p 8 esimese lause ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 37 183 euro 91 sendi suurused menetluskulud või saata asi eelnimetatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti TsMS § 175 lgt 1, kui leidis, et poolte lepinguliste esindajate kulu enne
3. veebruari 2015 (ehk enne hagist osalise loobumise vastuvõtmist ja selles osas menetluse lõpetamist) oli ligikaudu võrdne. Ringkonnakohus jättis hindamata menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse. Kostja põhjendatud menetluskulud seisuga
4. veebruar 2015 olid 7983 eurot 60 senti ja kuna hageja loobus ühest nõudest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool menetluskuludest, mida kostja kandis enne
5. veebruari 2015, ehk 3991 eurot 80 senti. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41 175 euro 71 sendi suurused menetluskulud ja pärast tasaarvestust tuleb kostjal tasuda hagejale 37 183 eurot 91 senti.
6. Pooled vaidlevad teineteise kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõigusnormi väära tõlgendamise ja tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu andmise tõttu. Osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning tuvastas kostja nõukogu otsuse tühisuse, jätab kolleegium TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse resolutsiooni, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. Hagi jääb seega rahuldamata ja kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad hageja kanda. Osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220 euro 87 sendi suurused menetluskulud ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni, tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse, hageja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8. Hageja on vaidlusaluse nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamisel tuginenud järgmistele olulistele asjaoludele: · otsus on tühine

§ 322

lg 7 alusel, kuna see rikub võlausaldajate kaitseks või avalikes huvides kehtestatud seaduse sätet; · otsus on tühine

§ 322lg 7 alusel, kuna see on vastuolus heade kommetega; · otsus on tühine Ts

ÜS § 87 alusel, kuna see rikub seaduses sätestatud keeldu ja keelu mõtteks on tuua selle rikkumise korral kaasa otsuse kui tehingu tühisus.

1. Kolleegium lahendab kõigepealt kostja kassatsioonkaebuse, käsitledes esmalt hageja tuvastushuvi kostja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ka TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab otsuse tühisusele tugineda huvitatud isik ehk isik, kellel on otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13;
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 25;
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16).

§ 322

lg 6 järgi saab nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Nõukogu liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna

§ 322

lg 6 järgi on aktsionäril õigus esitada nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise hagi, siis on aktsionäril õigus nõuda ka nõukogu otsuse tühisuse tuvastamist. Aktsionäri tuvastushuvi ulatuse selline tõlgendus aktsiaseltsi organite otsuste tühisuse tuvastamise menetluses on põhjendatav sellega, et aktsionäril peab olema aktsiaseltsi organite otsuste vaidlustamise kaudu võimalus kontrollida otsuste kooskõla seadusega. Kolleegium leiab, et nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise huvi jaatamiseks on piisav aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Seadusega vastuolus olevad otsused võivad ohustada aktsionäri investeeringut, mis on aktsionäri peamine huvi aktsiaseltsis. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt on ekslik kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et kuna hageja on kostja aktsionär ega ole enam nõukogu liige, ei ole tal vaidlusaluse nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks õiguslikku huvi ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata.
5. Õige on kohtute seisukoht, et eeskirja ja selle kinnitamise otsust ei saa käsitada kahe eraldi dokumendina. Samamoodi on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et aktsiaseltsi majandusaasta aruannet ja üldkoosoleku otsust, millega see kinnitatakse, saab õiguslikus mõttes pidada üheks dokumendiks (vt Riigikohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 11). Seega on üldjuhul võimalik esitada tuvastushagi nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks ka juhul, kui puudused, mille tõttu on otsus hageja arvates tühine, on omistatavad otsusega kinnitatud dokumendile, mitte otsusele endale.
8. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et nõukogu töökorda kehtestav otsus, millega piiratakse nõukogu liikme võimalust saada juhatuselt teavet, on vastuolus

§ 317

lg 7 teise lausega, mille kohaselt võib aruannete ja teabe esitamist nõukogule nõuda iga nõukogu liige. Samuti on vaidlusaluse eeskirja sätted vastuolus

§ 317

lg 7 esimese lausega, mille kohaselt on nõukogu õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta piiramatu.

§ 317

lg 11 võimaldab näha nõukogu täpsema töökorra ette põhikirjaga, samuti üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Täpsem töökord võib muu hulgas tähendada ka teabevahetuse täpsemat reguleerimist. Siiski ei saa nõukogu oma töökorra kehtestamisel minna vastuollu seaduses sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt võib juhatuselt aruandeid ja teavet nõuda iga nõukogu liige ega pea seda tegema nõukogu esimehe vahendusel ja mille kohaselt peab igal nõukogu liikmel olema juurdepääs ühingu dokumentidele (

§ 317

lg 7 teine lause).

§ 317

lg 11 ei võimalda kalduda kõrvale seaduse imperatiivsetest sätetest, mis näevad ette nõukogu liikme teabe- ja dokumentidega tutvumise õiguse. See tähendab, et nõukogu töökorraga ei ole lubatud kehtestada korda, millest tulenevalt peab nõukogu liige teabe saamiseks küsima luba nõukogu esimehelt, samuti ei ole lubatud kehtestada teabele juurdepääsupiiranguid, millega piiratakse nõukogu liikmete juurdepääsu osale teabest. Seega on vähemalt osa vaidlusaluse eeskirja sätteid vastuolus seadusega. 14. Järgmiseks käsitleb kolleegium

§ 317lg 7 rikkumise tagajärge.

Hageja on leidnud, et eeskirjas sisalduvate rikkumiste tulemusel on vaidlusalune nõukogu otsus tühine esiteks seetõttu, et otsus on vastuolus võlausaldajate kaitseks või avalikes huvides kehtestatud normiga, või teiseks seetõttu, et otsus on vastuolus heade kommetega. Kolmandaks leiab hageja, et otsus võib olla tühine ka vastuolu tõttu sellise seadusesättega, mille rikkumine toob kaasa tühisuse TsÜS § 87 järgi. Õige on kohtute järeldus, et

§ 317

lg 7, mille esimese lause järgi on nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist ja mille teise lause järgi võib aruannete ning teabe esitamist nõukogule nõuda nõukogu iga liige, ei ole võlausaldajate kaitseks ega avalikes huvides kehtestatud seadusesätted, millega vastuolu tooks kaasa nõukogu otsuse tühisuse

§ 322lg 7 teise alternatiivi järgi.

Maakohus leidis õigesti, et

§ 317

lg 7 reguleerib aktsiaseltsi sisesuhteid ja juhtorganite omavahelise suhtlemise korda. Samuti on õige kohtute järeldus, et hageja esile toodud ja tuvastatud asjaoludel ei saa vaidlusalust nõukogu otsust ega sellega kinnitatud eeskirja pidada heade kommete vastaseks. Maakohus tuvastas, et eeskiri ei eristanud nõukogu liikmeid ega asetanud hagejat teiste nõukogu liikmetega võrreldes halvemasse olukorda, samuti ei ole eeskiri ega otsus ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalne ega taunitav. Eeltoodu tuvastamisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud. Riigikohus kassatsioonimenetluses ise asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3-5). 15. Hageja tugineb mh sellele, et nõukogu otsus on tühine TsÜS § 87 järgi kui seadusega vastuolus olev otsus. Maakohus leidis, et otsus on küll vastuolus

§ 317lg 7 esimese ja teise lausega, kuid need sätted ei sisalda keeldu, mille rikkumine tooks Ts

ÜS § 87 järgi kaasa tühisuse. Ringkonnakohus seevastu leidis, et otsus on TsÜS § 87 alusel tühine, sest

§ 317lg 7 kaks esimest lauset on mh kehtestatud ka nõukogu liikmete kaitseks. Kolleegium selgitab, et Ts

ÜS § 87, mis reguleerib tehingu tühisust vastuolu tõttu seadusega, ei kohaldu eraõigusliku juriidilise isiku organi otsustele. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Seega võib otsus vastuolu tõttu seadusega olla tühine eelkõige siis, kui see rikub võlausaldajate kaitseks või avalikes huvides kehtestatud seaduse sätteid. Kõigil muudel juhtudel peab selleks, et otsust saaks vastuolu tõttu seadusega lugeda tühiseks, seaduses olema selgelt ette nähtud, et normi rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse.

§ 317

lg 7 ei näe ette, et selle rikkumise tagajärjeks oleks otsuse tühisus, samuti ei ole tegu võlausaldajate kaitseks ega avalikes huvides kehtestatud seadusesättega. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlusalune otsus ühelgi alusel tühine. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Kuna ringkonnakohus andis tuvastatud asjaoludele eksliku õigusliku hinnangu, kuid menetlusõiguse norme ei rikkunud, ja kuna maakohus tegi õige otsuse (jättis hagi rahuldamata), siis saab Riigikohus selles osas jätta jõusse maakohtu otsuse, arvestades ka Riigikohtu otsuse põhjendusi. 16. Kolleegium märgib täiendavalt, et aktsiaseltsi nõukogu otsuse kehtetuse aluseid reguleerivad

§ 322

lg-d 4 ja 7.

§ 322

lg 7 järgi on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Kui otsus on seadusega vastuolus mingil muul, eespool nimetamata moel, on see võimalik

§ 322

lg 4 esimese lause järgi aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada. Nõukogu liikme teabeõigust piirav nõukogu otsus on vastuolus seadusega ja selline otsus on võimalik

§ 322

lg 4 alusel kehtetuks tunnistada, kui vastav nõue on esitatud kolme kuu jooksul arvates nõukogu otsuse vastuvõtmisest. Kuna vaidlusalune nõukogu otsus tehti

1. augustil 2011, kuid hageja esitas hagi
2. mail 2013, siis olnuks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue hagi esitamise ajaks juba igal juhul aegunud. Kolleegium selgitab, et kuigi formaalselt jäävad nõukogu otsusega kinnitatud eeskirjasätted, mis on vastuolus

§ 317

lg-ga 7, kehtima, ei ole neile võimalik tugineda ja neid ei saa täita.

§ 244

lg 2 teine lause näeb ette, et kui aktsiaseltsi põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut, st seadusega vastuolus olevast põhikirjasättest ei saa kellelegi tekkida õigusi ega kohustusi. Sama käib ka nõukogu otsusega kinnitatud nõukogu töökorra kohta - sellele osale vaidlusalusest eeskirjast, mis on vastuolus seadusega, ei saa ühing tugineda ega nõukogu liikmete teabeõigust piirata. Nõukogu liikmel, kelle teabeõigust juhatus eeskirjale tuginedes piirab, on mh õigus esitada kohustamishagi ning nõuda teavet ja dokumente andma kohustamist vajadusel kohtu kaudu.

1. Järgmiseks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning lahendab hageja kassatsioonkaebuse. Hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja kostjalt tema kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Hageja kassatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas ehk osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220 euro 87 sendi suuruse menetluskulu ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni, tuleb tsiviilasi saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel esmalt lahendada kostja vastuapellatsioonkaebus, milles kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks üksnes osaliselt, ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud esimese astme kohtu menetluses 41 676 eurot 10 senti ja otsustada, et hageja peab kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Teiseks tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel määrata kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kolleegium ei määra ise kindlaks kostja menetluskulusid apellatsiooni- ega kassatsiooniastmes. Menetlusökonoomiliselt on põhjendatud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle kõigi kohtuastmete menetluses otsustatakse korraga (vt ka Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22). Lisaks esimese astme kohtu menetluses kantud kostja menetluskulude suuruse õigsuse kontrollimisele ja apellatsiooni- ning kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramisele ja hagejalt väljamõistmisele tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht TsMS § 178 lg 4 võimaliku vastuolu kohta põhiseadusega. Viidatud sätte võimalikule vastuolule põhiseadusega on tuginenud kostja
4. aprillil 2016 Riigikohtule esitatud taotluses, samuti on sellele viidanud hageja
5. aprillil 2016 Riigikohtule esitatud seisukohas kostja taotluse ja menetluskulude kohta.
6. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik