Obsah (7)

§ 701§ 696§ 660§ 428§ 695§ 466§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-106-15 Määruse kuupäev Tartu, 23. mai 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Kohtuasi L. P avaldus tä

) § 178 lg-s 2 nimetatud määra 200 eurot. Kui see määr kehtib ka riigi õigusabi tasude ja kulude kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel, on kord põhiseadusega vastuolus. Riigi õigusabi tasu on esindaja töötasu. Esindajal peab olema võimalik oma õiguste kaitseks esitada määruskaebus. Lisaks toimub riigi õigusabi tasude kindlaksmääramine eelkõige menetlust lõpetavas määruses, mille peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Kohus ei saa jätta riigi õigusabi tasu välja mõistmata kohtuistungil osalemise aja eest, kuna istungil osalemine on kohustuslik ja põhjendatud toiming. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Kord ei kehtesta kohtulikus menetluses osalemise eest tasu väljamõistmiseks piirmäära. Seetõttu pidanuks kohus advokaadile mõistma välja istungil osalemise ajale vastava töötasu 48 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus sisuliselt vähendas tagasiulatuvalt juba väljamõistetud töötasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks kulutatud aja eest. Korra p 11 kohaselt on võimalik töötasu suurendada, kui asi on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus on hinnanud üksnes asja õiguslikku keerukust ning on jätnud analüüsimata esindaja tehtud toimingud ja nende vajalikkuse. Jääb selgusetuks, millest lähtudes on ringkonnakohus pidanud advokaadile menetluse raames määratud tasu mitu korda piirmäära ületavaks. Tartu Maakohtus avaldajale määratud tasu ei ületanud määruse tegemise ajal kehtinud piirmäärasid. Määruskaebemenetluses maakohtu määratud tasu ületas kehtinud piirmäärasid vaid 100 euro võrra, mida maakohus pidas põhjendatuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks kohtumenetluses osalemise eest rahuldamata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue määruse, millega määrab Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le ringkonnakohtu istungil osalemisel A. K-le osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 48 eurot. Määruskaebus rahuldatakse. 7.

§ 696

lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 660

lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Avaldaja määruskaebeõiguse aluseks on

§ 660lg 3 ja § 696 lg 1.

Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n- ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena

§ 428tähenduses (vt Riigikohtu 3.

oktoobril

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 10;
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). Kolleegium leiab, et sarnaselt

§ 696

lg-ga 3 on riigi õigusabi osutanud advokaadile tema avalduse alusel määratud esindajatasu määrus

§ 660lg 3 mõttes menetlust lõpetavaks määruseks (vt Riigikohtu 11.

märtsi

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-14, p 10). Kuivõrd vaidlusaluse määrusega jättis ringkonnakohus advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramata, siis on avaldaja õigusi määrusega ka kitsendatud. Seega on avaldajal õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule.
2. Kolleegium märgib, et avaldaja on esitanud oma taotlused määruskaebuses vastuoluliselt.

§ 695

ja § 671 lg 2 p 2 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne nõue, näidates sealjuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu määrust vaidlustab ning missugust Riigikohtu lahendit taotleb. Määruskaebuse sissejuhatuses on avaldaja selgelt märkinud, et vaidlustab ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mis puudutab ringkonnakohtu istungil osalemise aja eest tasuna 48 euro välja mõistmata jätmist. Ka määruskaebuse põhjendustes käsitleb avaldaja vaid kohtuistungil osalemise eest riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist. Samas määruskaebuse resolutsioonis palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu määruse tervikuna. Kolleegium lähtub asja lahendamisel avaldaja sõnaselgest soovist ning põhjendustest ja analüüsib ringkonnakohtu määrust vaid kohtuistungil osalemise eest tasu kindlaksmääramise osas, st 48 euro ulatuses. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud

§ 466lg 3, § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 teise lause järgi.

1. Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 esimesed kolm lauset ning käesolevas asja kohalduva korra, kuid lükkas praeguse asja jaoks asjakohaste sätete osas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi (vt Riigikohtu üldkogu
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 64-66). Seega ei takista eelviidatud Riigikohtu üldkogu otsus praeguses asjas kerkinud korra tõlgendamist puudutava küsimuse lahendamist.
4. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata riigi õigusabi tasu kohtuistungil osalemise eest. Korra p 37 esimese lause kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 371 toodud juhtudel, 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et korra järgi on selgelt eristatud kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise tasu ning kohtulikus menetluses osalemise tasu. Ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kohtulikus menetluses osalemise eest tasu kindlaks määramata seetõttu, et maakohus oli juba varem kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest mõistnud välja piirmäära ületava tasu. Sellega ringkonnakohus sisuliselt vähendas maakohtu jõustunud kohtumäärusega kindlaks määratud tasu.
5. Kuivõrd asja lahendamiseks ei ole vaja rohkem asjaolusid tuvastada, peab kolleegium

§ 701lg 3 esimese lause alusel võimalikuks teha asjas uus määrus.

Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 39 kohaselt kohaldatakse tasu arvestamisel punktides 37, 371 ja 38 nimetatud tegevuste eest punkte 19 ja 21 punktides 37, 371 ja 38 sätestatud erisustega. Korra p 19 kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt avati kohtuistung kell 11.00 ning istung lõppes kell 11.55 (II kd, tl-d 129-130 pöördel). Seega on avaldajal õigus saada kohtuistungil osalemise eest korra p-de 19, 38 ja 39 järgi tasu kahe poole tunni eest, st 40 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 48 eurot. 12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Avaldaja ei ole määruskaebuses märkinud, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada, mistõttu tuleb tal Riigikohtule teatada, kellele ja kuhu tuleb kautsjon

§ 149lg 8 esimese lause järgi tagastada.

Malle Seppik, Ants Kull, Jaak Luik