RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 259

lg 1) ja § 315 (

§ 315lg 1) järgi Tartu Ringkonnakohtu 8.

oktoobri

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-2559 Toomas Keele ja Jaanus Kivioja kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning Aleksander Ljubajevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioonid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene
2. märts 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsus Toomas Keele, Jaanus Kivioja ning Aleksander Ljubajevi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259

lg 1) ning § 315 (

§ 315

lg 1) järgi ja Toomas Keelelt, Jaanus Kiviojalt ning Aleksander Ljubajevilt kriminaalmenetluse kulude, sh sundraha väljamõistmise osas. 2. Mõista Jaanus Kivioja, Toomas Keel ja Aleksander Ljubajev süüdistuses KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259

lg 1) ja § 315 (

§ 315lg 1) järgi õigeks.

1. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga Aleksander Ljubajevile maakohtu, apellatsioonija kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks vastavalt 1041 (tuhat nelikümmend üks) eurot (sh käibemaks), 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) ja 240 (kakssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks), s.o kokku 1569 (tuhat viissada kuuskümmend üheksa) eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
2. Määrata Advokaadibüroole LMP Toomas Keelele maakohtu, apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks vastavalt 573 (viissada seitsekümmend kolm) eurot (sh käibemaks), 188 (sada kaheksakümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) ja 120 (sada kakskümmend) eurot (sh käibemaks), s.o kokku 881 (kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
3. Määrata Advokaadibüroole LMP Jaanus Kiviojale maakohtu, apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks vastavalt 573 (viissada seitsekümmend kolm) eurot (sh käibemaks), 188 (sada kaheksakümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) ja 120 (sada kakskümmend) eurot (sh käibemaks), s.o kokku 881 (kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
4. Jätta riigi kanda Aleksander Ljubajevi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti.
5. Jätta riigi kanda Toomas Keele kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 23 (kakskümmend kolm) senti.
6. Jätta riigi kanda Jaanus Kivioja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 23 (kakskümmend kolm) senti.
7. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksander Ljubajevi kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
8. Mõista Eesti Vabariigilt Toomas Keele kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
9. Mõista Eesti Vabariigilt Jaanus Kivioja kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
10. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
11. Kassatsioonid rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (I) Süüdistus
12. Aleksander Ljubajevile, Toomas Keelele ja Jaanus Kiviojale esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) järgi välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupi poolt ja Kar

S § 315 (

§ 315lg 1) järgi ebaseaduslikus jälitustegevuses. J. J-le esitati süüdistus Kar

S § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) järgi välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupi poolt ja Kar

S § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 2. KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) järgi heideti süüdistatavatele ette järgmist tegu.

2.

1. J. J. lubas eeluurimisel tuvastamata isikule, et viib üle Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone tulevad välismaalased Tartusse hotelli, kust nad hiljem edasi toimetatakse. Sellest lubadusest said teada Vene piirivalveametnikud, kes kohtusid
2. augustil 2012 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse piirivalvurite A. Ljubajevi, J. Kivioja ja T. Keelega. Vene ametnikud ütlesid, et nende teada võib järgmise päeva varahommikul üle Venemaa ja Eesti vahelise kontrolljoone tulla grupp süürlasi ning et süürlased toimetab Tartusse hotelli J. J. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja lubasid seepeale Vene ametnikele, et nad korraldavad välismaalaste transportimise ajutiselt kontrolljoonelt J. J-ini, kellele annavad enne seda teada välismaalaste üleandmise aja ja koha. 2.
3. Pärast
4. augusti
5. a kohtumist korraldasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja samal päeval Tartus nõupidamise, kus osalesid peale nende veel mitu teist piirivalvurit. Nõupidamisel lepiti kokku, mida järgmisel päeval teha, et tabada nii välismaalased kui ka neid edasi transportima pidanud J. J. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja andsid R. A-le ja J. P-le korralduse esineda eraisikutena ja viia üle kontrolljoone tulnud süürlased J. J-iga kokku lepitavasse kohta. T. Keel andis R. A-le ülesande soetada J. J-iga suhtlemiseks mobiiltelefon ja kõnekaart. Ostetud kõnekaardiga seotud telefoninumbri edastasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja Vene ametnikele, kes lubasid selle edasi anda Venemaal välismaalaste ebaseadusliku üle ajutise kontrolljoone toimetamisega seotud isikutele. 2.
6. Tuvastamata isikud andsid süürlastele S. K-le, S. S-ile, H. S-ile ja O. S-ile Venemaal infot ajutise kontrolljoone ületamise koha ja neid ootava sõiduki asukoha kohta ning toimetasid süürlased
7. augusti 2012 varahommikul kontrolljooneni. Kell 5.45 tulid süürlased Võrumaal Meremäe vallas Vinski küla juures üle kontrolljoone Eestisse ja siirdusid neid läheduses autoga ootavate R. A. ja J. P. juurde. Viimased võtsid süürlased auto peale. J. P. saatis eelmisel päeval ostetud telefoniga kõigepealt J. J-le venekeelse sõnumi ja paar minutit hiljem ka helistas ning rääkis vene keeles. Nii sõnumi kui ka telefonikõne sisu oli, et J. J. peab tulema Tartumaale Ülenurme valda Uhti bussipeatusesse, kus tal on vaja süürlased auto peale võtta. R. A. ja J. P. sõitsidki süürlastega Uhtisse, kus süürlased istusid ümber J. J-i sõidukisse. J. J. asus sõitma Tartusse ja piirivalveametnikud pidasid ta paar minutit pärast seda eelmisel päeval välja töötatud plaani kohaselt kinni. 2.
8. Lastes J. P-l leppida J. J-iga kokku kohtumise aja ja koha ning organiseerides süürlaste transportimise R. A. ja J. P. poolt kontrolljoonelt J. J-ini, panid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja kuriteo toime R. A-d ja J. P-d ära kasutades. Nimelt tegutsesid viimased A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja korraldusel ega olnud teadlikud, et korralduse andjatel puudus nende tegude tegemiseks vajalik matkimise luba. Seega valitsesid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja R. A-d ja J. P-d ülekaaluka teadmisega ning organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kuivõrd A. Ljubajev oli R. A. ja J. P. ülemus ning T. Keele ja J. Kivioja ülesanne oli läbi viia kriminaalmenetlust, sh jälitusmenetlust.
9. Puutuvalt KarS § 315 (

§ 315lg 1) märgiti süüdistuses järgmist.

Kasutades J. P-d ja R. A-d käesoleva otsuse p-des 2.2–2.4 kirjeldatud moel ära, korraldasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja, kellel on jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus, ebaseadusliku kuriteo matkimise. Nimelt ei taotlenud süüdistatavad kuriteo matkimise luba, mis oleks välistanud nende teo õigusvastasuse. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja olid teadlikud, et välismaalase ebaseaduslik üle ajutise kontrolljoone toimetamine grupi poolt täidab KarS § 259 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu.

1. KarS § 424 järgi heideti J. J-le ette seda, et ta juhtis
2. septembril 2013 kell 7.25 Tartus Tähe tänaval mootorsõidukit BMW 525 alkoholijoobes olles: J. J-i väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79 mg/l. (II) Maakohtu otsus
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega tunnistati A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) ja Kar

S § 315 (

§ 315lg 1) järgi (ideaalkogum) süüdi ning karistati 90 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Ka J. J. tunnistati süüdi Kar

S § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) järgi ja karistati kuuekuulise vangistusega. Samuti tunnistati J. J. süüdi Kar

S § 424 järgi ja karistati seitsmekuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti J. J-le kaheksakuuline vangistus, mis jäeti pooleteist aastast katseaega kohaldades täitmisele pööramata. 5.

1. Maakohus leidis, et KarS § 259 koosseisu ei täida mitte üksnes vahetu välismaalaste aitamine üle piiri või kontrolljoone. Kui see oleks nii, saaks vastutusele võtta ainult väga väikse osa isikutest, kes osalevad tegevustes, mille tulemusena välismaalased jõuavad ebaseaduslikult riigipiiri ületades soovitud sihtkohta. Üle piiri toimetamise all tuleb mõista igasugust tegevust, mille tulemusena jõuab välismaalane füüsiliselt teisele poole Eesti riigipiiri või ajutist kontrolljoont. 5.
2. J. J-i teopanus oli süürlaste Tartusse hotelli viimine. Kui J. J. ei oleks tuvastamata isikule sellist lubadust andnud, ei oleks süürlasi
3. augustil 2012 Venemaalt Eestisse toimetatud. Kui A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja ei oleks
4. augustil 2012 Vene kolleegidele lubanud, et korraldavad süürlaste viimise kontrolljoonelt J. J-ini, ei oleks süürlasi Vinski küla lähedale Eesti-Vene kontrolljooneni toimetatud. Ei saa välistada, et sellisel juhul oleks kontrolljoone ületus toimunud muul ajal või teises kohas, ent see ei vabasta vastutusest konkreetse teo toimepanijaid. 5.
5. R. A. ja J. P. ei olnud teadlikud sellest, et neile ülesandeid jaganud A. Ljubajevil, T. Keelel ja J. Kiviojal ei olnud kuriteo matkimiseks luba. Seega panid nad koosseisupärased teod toime vahenditena, keda nende ülemus A. Ljubajev valitses nii võimuaparaadi kui ka ülekaaluka teadmisega ning T. Keel ja J. Kivioja valitsesid ülekaaluka teadmisega. 5.
6. Seega panid A. Ljubajev, T. Keel, J. Kivioja ja J. J. KarS § 259 lg 2 p-s 1 sätestatud teo toime kaastäideviijatena koos tuvastamata isikutega, kes toimetasid süürlased Venemaal kontrolljooneni. Et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja ei suhelnud nende isikutega, kes toimetasid süürlased kontrolljooneni, ei ole õiguslikult oluline. Piisav on see, et süüdistatavad olid neist isikutest teadlikud. 5.
7. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja teadsid, et nad peavad taotlema kuriteo matkimiseks loa. Nende kohtuistungil antud vastupidised ütlused – st väited, et nad üldse ei mõelnud selle peale, et olnuks vaja mingi luba võtta – tuleb vastuolulisuse ja ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Seda esiteks seetõttu, et nad tegelesid jälitustoimingutega iga päev. Teiseks aga ütlesid nad kohtueelses menetluses, et arutasid
8. augustil 2012 matkimise loa küsimise vajalikkust, ent jätsid selle küsimata, sest ei oleks jõudnud luba ajanappuse tõttu Tallinnas asuva keskkriminaalpolitsei kaudu vormistada. Neid vastuolusid ei suutnud kohtualused usaldusväärselt selgitada. Nimelt väitsid süüdistatavad, et kohtueelses menetluses olid nad väga suure surve all ja seetõttu matkimisest rääkisidki. See ei ole aga usutav, sest süüdistatavad on pikaajalised politseiametnikud, kes niisama lihtsalt uurimisasutuste väidetavale survele järele ei anna. Pealegi kinnitasid nad oma allkirjaga, et ülekuulamisprotokollidesse kirja pandu on õige. Lisaks jätsid süüdistatavad loa taotlemata seetõttu, et nad soovisid kurjategijate kinnipidamist näidata enda töövõiduna. Keskkriminaalpolitsei poole pöördumine oleks aga nende hinnangul päädinud operatsiooni ülevõtmisega. 5.
9. A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja eesmärk oli tabada välismaalaste ülevedaja, et tõkestada edaspidi sellised teod. Selle eesmärgi nimel asusid nad ilma jälitustoimingu loata toimetama välisriigi kodanikke ülevedajani. Seega panid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja kuriteod toime kavatsetult. J. J. aga pani KarS § 259 koosseisule vastava teo toime kaudse tahtlusega, sest ta vähemalt möönis, et Uhtis auto peale võetud inimesed on ebaseaduslikult üle kontrolljoone tulnud. 5.
10. J. J. pani toime ka KarS §-s 424 sätestatud kuriteo. (III) Apellatsioonid
11. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni A. Ljubajevi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, T. Keele ja J. Kivioja kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning J. J-i kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel. 6.
12. A. Ljubajevi kaitsja palus ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistada ja oma kaitsealuse õigeks mõista. Apellant leidis, et A. Ljubajev ei aidanud süürlasi üle kontrolljoone. R. A-d või J. P-d ei saa pidada kuriteo toimepanemise vahenditeks. Ei ole tõendatud, et süüdistatav suhtles Vene piirivalvuritega. Vene ametnike andmetel oleks süürlased niikuinii üle kontrolljoone tulnud. Kuriteo matkimisest saab rääkida vaid juhul, kui kuriteotunnustega tegu demonstreeritakse mõnele kolmandale isikule: praegu see nii ei olnud. Kusagil ei ole kirjas, kui kaugel kontrolljoonest tuleb välismaalane kinni pidada. A. Ljubajev ei pidanud oma tegevust kuriteo matkimiseks. 6.
13. Ka T. Keele ja J. Kivioja kaitsja taotles apellatsioonikohtult esimese astme kohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul oleks kontrolljoone ületamine toimunud ka ilma süüdistatavateta. T. Keel ja J. Kivioja oma tegevust ebaseaduslikuks ei pidanud ega tulnud matkimisloa võtmise vajalikkuse peale. Süüdistatavad soovisid süürlased ja neid transportima pidanud J. J-i kinni pidada. Tegu ei saa olla kuriteo matkimisega, sest KarS § 259 koosseis pole täidetud. 6.
14. J. J-i kaitsja soovis, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse J. J-i KarS § 259 järgi süüditunnistamise osas ja mõistaks süüdistatava selles süüdistuses õigeks. Samuti palus kaitsja vähendada menetluskulusid ja võimaldada J. J-l tasuda need aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Apellant leidis, et J. J. ei toimetanud süürlasi üle kontrolljoone, sest pani oma teo toime alles siis, kui välismaalased juba Eestis olid. J. J-le ei saa süüks arvata A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja tegusid. (IV) Ringkonnakohtu otsus
15. Tartu Ringkonnakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega tühistati maakohtu otsus J. J-lt väljamõistetud menetluskulude osas ja süüdistatavale anti võimalus tasuda kulud aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on süüküsimuse osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väidetele on suuresti vastatud. 7.
18. Kui J. J. ei oleks andnud oma nõusolekut viia süürlased Tartusse, ei oleks välismaalasi
19. augusti 2012 hommikul üle kontrolljoone toodud. 7.
20. Välismaalase üle kontrolljoone toimetamiseks ei saa lugeda ainult seda, kui keegi aitab välismaalase vahetult üle kontrolljoone: sellisel juhul jääks sanktsioneerimata terve hulk tegusid, millega samuti välismaalase ebaseaduslikku Eestisse tulekusse oma panus antakse. Seetõttu tuleb välismaalase üle kontrolljoone toimetamiseks pidada igasugust tegevust, mille tulemusena jõuab välismaalane füüsiliselt teisele poole kontrolljoont. 7.
21. R. A. ja J. P. ei olnud teadlikud, et A. Ljubajevil, T. Keelel ja J. Kiviojal puudus matkimise luba, mistõttu olid R. A. ja J. P. kuriteo toimepanemise vahendid. Süüdistatavate ütlused, mille kohaselt nad ei teadnud, et matkimisluba on vajalik, on õigesti kõrvale jäetud. 7.
22. Isiku karistamine nii tahtliku kuriteo kui ka sama kuriteo ebaseadusliku matkimise eest on ideaalkogumi eeskirja järgi võimalik. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni A. Ljubajevi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar ja T. Keele ning J. Kivioja kaitsja vandeadvokaat A. Vilt. 8.
24. A. Ljubajevi kaitsja palub maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning A. Ljubajevi õigeks mõista. Kaitsja märgib, et KarS §-s 259 sätestatud teost ei saa rääkida siis, kui teo toimepanija soovib kontrolljoone ületajaid kinni pidada: isegi kui ta soovib seda teha kontrolljoonest veidi eemal. KarS §-des 259 ja 315 sätestatud tegusid ei saa samal ajal toime panna, sest need eeldavad teineteise suhtes vastupidist tahtlust. Kuriteo matkimine eeldab kolmanda isiku olemasolu. Süüdistatavate ütlusi matkimisloa vajalikkusest mitteteadlikkuse kohta poleks tohtinud kõrvale jätta. A. Ljubajev ei teadnud, kes toimetab süürlased Venemaal kontrolljooneni, mistõttu ei saa rääkida kaastäideviimisest. 8.
25. T. Keele ja J. Kivioja kaitsja palub kohtute süüdimõistvad otsused tühistada ja oma kaitsealused õigeks mõista. Kassaatori väitel ei olnud süüdistatavate eesmärk välismaalaste illegaalne Eestisse toomine, vaid nende kinnipidamine. Tegu ei olnud kuriteo matkimisega. Rolli ei mängi see, et süüdistatavad soovisid pidada süürlasi kinni mitte kohe kontrolljoone juures, vaid sellest natuke eemal. T. Keel ja J. Kivioja ei valitsenud J. P-d ning R. A-d ülekaaluka teadmisega. Süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad polnud teadlikud matkimisloa vajalikkusest, on valesti tõendite hulgast välja jäetud.
26. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Kassatsioonis tõstatatud küsimused on olulised kohtupraktika edasise kujundamise seisukohalt, sest illegaalsed piiriületused ja inimkaubandus on suurenenud. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja said eesseisvast kontrolljoone ületusest teada juba
27. augusti 2012 hommikul. Seega oli neil piisavalt aega, et informeerida prokuröri, kes saanuks kohtult matkimiseks loa taotleda. Kui süüdistatavad poleks oma tegusid toime pannud, ei oleks süürlasi
28. augustil 2012 üle kontrolljoone toimetatud. Järelikult on KarS § 259 koosseis täidetud. Et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja soovisid koguda tõendeid J. J-i suhtes, pidi neil olema KarS §-le 259 vastava teo matkimise luba. Süüdistatavate ütlused matkimisloa vajalikkusest mitteteadmise kohta jäeti õigesti tõendikogumist välja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT Kolleegium analüüsib kõigepealt A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja tegude vastavust KarS §-s 259 sätestatud kuriteokoosseisule (I), peatub seejärel süüdistusel KarS § 315 järgi (II) ja võtab viimaks kokku kassatsioonimenetluse tulemused ning lahendab menetluskuludega seonduva (III). (I) KarS § 259
29. Nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka
30. detsembril 2015 jõustunud KarS § 259 lg 1 uus redaktsioon näeb ette karistuse välismaalase ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest. Maa- ja ringkonnakohus on õigesti leidnud, et välismaalase üle riigipiiri või praegusel juhul üle ajutise kontrolljoone toimetamiseks tuleb pidada ükskõik millist tegu, tänu millele jõuab väljaspool Eestit olev välismaalane ajutist kontrolljoont ületades Eesti territooriumile (või Eestis viibimise korral Eesti territooriumilt välja). Juhul kui välismaalane tuleb Eesti territooriumile ise (nt kõnnib), kujutab tema toimetamine üle ajutise kontrolljoone endast välismaalase Eestisse tulekule kaasaaitamist. Seega on KarS §-ga 259 tunnistatud iseseisva kuriteona karistatavaks välismaalase vahetu üle piiri või kontrolljoone ebaseadusliku toomise kõrval ka kaasaaitamine välismaalase ebaseaduslikule piiri või kontrolljoone ületamisele (KarS § 258 või riigipiiri seaduse § 172). Ka EL-i Nõukogu
31. novembri
32. a direktiivis 2002/90/EÜ on määratletud kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele. Selle direktiivi art 1 lg 1 punktis a on sätestatud liikmesriigi kohustus näha ette asjakohane karistus iga isiku suhtes, kes tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, siseneda liikmesriigi territooriumile või läbida see asjaomase liikmesriigi piiriületamist või läbisõitu käsitlevaid seadusi rikkudes.
33. Et lugeda mingi tegu välismaalase nt Eestisse tulekule kaasaaitamiseks, peab see välismaalase ebaseaduslikku piiri või kontrolljoone ületamist kuidagi soodustama. Kui isik on piiri või kontrolljoone ebaseaduslikult juba ületanud, ei saa selle toimepanemisele enam kaasa aidata, v.a kui toimepanija eesmärk on ühtlasi aidata kaasa ebaseaduslikule piiriületusele välismaalase Eestist lahkudes. Eelöeldu tähendab kolleegiumi hinnangul kõigepealt seda, et süürlaste Eestisse toimetamiseks ei saa pidada R. A. ning J. P. poolt süürlaste auto peale võtmist või nende edasisõidutamist ega J. J-i poolset süürlaste auto peale võtmist või autoga edasisõitmist. Need teod pandi toime siis, kui välismaalased olid juba Eestis, mistõttu ei soodustanud nimetatud teod enam süürlaste ebaseaduslikku Eestisse tulekut. Kui isiku tegu on juba kvalifitseeritav KarS § 259 järgi välismaalase ebaseadusliku üle piiri või kontrolljoone Eestisse toimetamisena, neelduvad selles varem kokkulepitud kaasaaitamisteod, mis on vahetult seotud piiri või kontrolljoone ületamisega, seisnedes nt abis piirist või kontrolljoonest eemaldumisel või majutuskohta toimetamisel. Kolleegium osutab täiendavalt sellele, et
34. detsembril 2015 jõustunud KarS § 2591 alusel on rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega eraldi kuriteona karistatav välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamine varalise kasu saamise eesmärgil, kui teos puudub KarS §-s 133, 1331, 175, 259 või 2601 sätestatud süüteokoosseis.
35. Kohtud on tuvastanud, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja töötasid
36. augustil 2012 Vene piirivalvuritega kohtudes välja ja hiljem täpsustasid plaani, kuidas
37. augustil 2012 kontrolljoont ebaseaduslikult ületavad süürlased ja neid aidata lubanud J. J. Eestis kinni pidada. Selle plaani raames palusid süüdistatavad Vene piirivalvuritel öelda süürlasi edasi toimetavatele inimestele, et välismaalasi ootab teisel pool kontrolljoont auto, mis nad peale võtab ja edasi sõidutab. See teave jõudis Vene piirivalvurite vahendusel süürlasteni ja nad tulid kokkulepitud kohas Vinski küla juures ajutist kontrolljoont ületades Eestisse ja läksid neid oodanud auto juurde. Eelmises punktis märgitut silmas pidades saab järelikult vaid selle info edastamine olla süüdistatavatele KarS § 259 järgi inkrimineeritavaks käitumiseks.
38. Kolleegiumi hinnangul soodustas süürlaste Eestisse tulemist A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja välja töötatud süürlaste tabamise plaanil põhinev palve oma Vene kolleegidele vahendada teavet kontrolljoone ületuse koha ja süürlasi ootava sõiduki kohta. Nimelt saab A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja tegu lugeda vaimseks kaasaaitamiseks süürlaste Eestisse tulekule: süüdistatavad tugevdasid välismaalaste Eestisse tuleku tahet, sest süürlased lähtusid sellest, et nad ei pea jääma ajutise kontrolljoone lähedusse ekslema, vaid saavad minna auto peale, millega neid edasi transporditakse. Niisiis toimetasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja süürlased Eestisse KarS § 259 lg 1 objektiivse koosseisu tähenduses.
39. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 1 saab KarS § 259 lg 2 p-le 1 (

§ 259

lg 1) vastava teo toimepanijat karistada üksnes juhul, kui ta tegutseb tahtlikult. Samal ajal tuleb silmas pidada, et paralleelselt süüdistatakse A. Ljubajevit, T. Keelt ja J. Kivioja KarS §-ga 259 kattuvatel tehioludel ebaseaduslikus matkimises KarS § 315 järgi, s.o kirjeldatud teo näilikus toimepanemises. See asjaolu mõjutab aga vahetult süüdistatavate käitumise subjektiivsele küljele antavat hinnangut. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium

1. detsembri
2. a otsuses asjas nr 3-1-1-110-04 (p 11 jj) selgitanud, et kuriteo matkimise korral on toimepanija tahtluse hindamine tavaolukorrast erinev. Nagu öeldud, on matkimise korral tegemist pelgalt süüteo toimepanemise jäljendamisega. Järelikult puudub matkijal soov, et tema poolt mõjutatav isik viiks kuriteo juriidiliselt, saati siis faktiliselt lõpuni: matkija tahtlus on vastupidiselt suunatud hoopis sellele, et kuriteo kahjulik tagajärg ei realiseeruks ja matkimisele allutatud isik peetakse kinni üldjuhul juba kuriteo katsestaadiumis. Kui sündmuste käik on jälitusasutuse kontrolli all ja teo toimepanija peetakse kinni alles pärast teo lõpule viimist, ei ole paljude kuritegude puhul võimalik koosseisuga kaitstavaid väärtusi sisulises tähenduses kahjustada. Seetõttu ei ole matkijal ka niisugusel juhul tahtlust koosseisuga kaitstavate väärtuste sisuliseks (materiaalseks) kahjustamiseks. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09, p 45).
5. Eelnevast ilmneb, et tahtluse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas kuriteo matkijal on selle jälitustoimingu tegemise luba või mitte. Loa olemasolu või puudumine ei mõjuta matkija tahtlust hoida ära matkitava kuriteoga kaitstava õigushüve kahjustamine. Nii sätestas teo toimepanemise ajal kehtinud KrMS § 119 (kehtiv KrMS § 1263 lg 3), et kuritegu võib matkida kuriteo avastamise või kuriteo toimepanija väljaselgitamise või kinnipidamise eesmärgil.
6. A. Ljubajevit, T. Keelt ja J. Kivioja saab pidada KarS §-le 259 vastava kuriteo matkijateks. Süüdistatavad soodustasid süürlaste Eestisse tulekut selleks, et tabada nii ebaseaduslikult Eestisse tulnud süürlased (KarS § 258) kui ka välismaalasi (vt käesoleva otsuse p 2.1) selles eelnevalt abistada lubanud J. J. (KarS § 259). Et süüdistatavad süürlastele ega neid Venemaal aidanud tundmatutele isikutele oma plaani ei avaldanud, vaid edastasid süürlastele vahendatult teavet neid kontrolljoone lähistel ootavast autost, mõjutasid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja süürlasi n-ö ülekaaluka teadmisega. Süürlaste Eestisse sisenemine ja välismaalaste edasitoimetamine J. J-ini oli A. Ljubajevi, T. Keele, J. Kivioja ja teiste Eesti piirivalvurite kontrolli all ning süürlased peeti vastavalt plaanile kinni. Nii ei olnud A. Ljubajevil, T. Keelel ja J. Kiviojal tahtlust, et süürlaste ebaseadusliku Eestisse tulekuga rikutaks avalikku julgeolekut kui KarS §-ga 259 kaitstavat õigushüve. Oluline on tähele panna sedagi, et ka süüdistuses ei ole esitatud väidet selle kohta, et A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja sooviks oli KarS §-s 259 kaitstava õigushüve reaalne kahjustamine. Seega ei pannud A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja KarS § 259 lg-le 1 vastavat kaasaaitamistegu toime tahtlikult ja nad tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. (II) KarS § 315
7. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 315 nägi ette karistuse mh ebaseadusliku jälitustoimingu eest, kui selle pani toime isik, kellel oli jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus.
8. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 315 uues redaktsioonis on füüsilise isiku sama tegu karistatav selle paragrahvi esimese lõike alusel.
9. Kohtud on tuvastanud, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja, kellel on jälitustoimingu tegemise pädevus, jäljendasid KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) objektiivsele koosseisule vastavat tegu ja täitsid ka Kar

S § 315 (

§ 315lg 1) subjektiivse koosseisu.

Kolleegium tõdes eespool, et süüdistatavad olid teadlikud kõigist faktilistest asjaoludest, mida tuleb õiguslikus mõttes pidada välismaalase üle kontrolljoone toimetamise matkimiseks (vt käesoleva otsuse p 17), ehk süüdistatavatel oli kuriteo matkimise osas tahtlus. Ka teadsid A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja seda, et neil on õigus teha jälitustoiminguid.

1. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane, kuna neil ei olnud matkimiseks eeluurimiskohtuniku luba, nagu nägi ette teo toimepanemise ajal kehtinud KrMS § 112 lg 3, ega ka edasilükkamatul juhul vajalikku Politsei- ja Piirivalveameti juhi või tema määratud ametniku luba (määrust), nagu nägi ette teo toimepanemise ajal kehtinud KrMS § 114 lg
2. Süüdistatavad olid jälitustoimingu loa puudumisest teadlikud ega kujutanud selle olemasolu vääralt ette, mistõttu ei lange teo õigusvastasus ära KarS § 31 lg 1 esimese lause alusel.
3. Menetluses on vaieldud selle üle, kas A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja olid matkimisloa võtmise kohustusest teadlikud või mitte. See on oluline KarS § 39 lg-s 1 sätestatud keelueksimuse valguses, sest selle sisuks on teo toimepanijate arusaam kehtivast õigusest. 20.
4. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud jälgitavalt ja arusaadavalt tuvastanud, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja arutasid
5. augustil 2012 matkimisloa taotlemise küsimust. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on leidnud, et A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja ütlused jälitusloa üle arutlemise kohta on vaja kõrvale jätta. Seda seetõttu, et need on vastuolulised (eelmenetluses väitsid süüdistatavad, et nad analüüsisid matkimisloa võtmist, ent kohtus väitsid, et ei tulnud üldse loa võtmise peale) ja süüdistatavad ei suutnud vastuolusid veenvalt põhjendada. Seega ei saa süüdistatavate ütluste alusel teha järeldust, et nad matkimisloast kõnelesid: süüdistatavad pole andnud selles kohta ühtegi tõendina kõlblikku ütlust. Maakohus viitab ka piirivalvurist tunnistaja I. B. ütlustele, mille kohaselt olevat I. B. küsinud
6. augusti 2012 piirivalvurite nõupidamisel T. Keelelt, kas nad ei peaks kaasama Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbürood, millele T. Keel vastas eitavalt, põhjendades seda sooviga mitte anda menetlust üle teise struktuuri ametnikele. Selle põhjal on kohus leidnud, et süüdistatavad olid matkimisloa vajalikkusest teadlikud. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda soov vältida menetluse üleminekut tingimata seda, et süüdistatavad uskusid, et vajavad järgmise päeva toiminguteks jälitusluba. Ka tuleb märkida, et I. B. ütluste usaldusväärsus seati apellatsioonides küsimuse alla, ent ringkonnakohus selles osas seisukohta ei võtnud. 20.
7. Samas ei ole käesoleva otsuse p-s 21.1 kajastatud vaidlus oluline. Seda seetõttu, et lähtutud on ekslikust eeldusest, et süüdistatavatel oli vaja matkimisluba selleks, et R. A. ja J. P. tohiksid teha
8. augustil 2012 seda, mida nad tegid: suhelda süürlaste ja J. J-iga ilma neile oma ametnikustaatust teatavaks tegemata. Määrav on aga hoopiski see, kas süüdistatavatel pidi nende arvates olema matkimisluba käesoleva otsuse p-s 14 kirjeldatud KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259lg 1) objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemiseks.

Kolleegiumi hinnangul puuduvad mistahes viited süüdistatavate teadlikkusele sellest, et neil pidi olema matkimisluba selleks, et paluda Vene kolleegidel vahendada süürlastele teavet kontrolljoone ületamise koha ja neid ootava auto kohta. Seda kinnitab ka kohtute tuvastatud asjaolu, et kriminaalasja seoses ebaseadusliku kontrolljoone ületamisega alustati alles pärast seda, kui süürlased juba Eestis olid (s.o

1. augustil 2012), matkimise teel on aga lubatud tõendeid koguda üksnes kriminaalmenetluses (teo toimepanemise ajal jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2, kehtiv KrMS § 1263 lg 3). Lisaks andis maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud abiprokurör M. J-i ütlusi selle kohta, et varem ebaseadusliku kontrolljoone ületamise või toimetamise kriminaalasjades matkimist ei olnud tehtud (kd 2, tl 18 ja 21).
2. KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-95-05, p 8). Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 14). Üldjuhul on keelueksimus välditav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-92-05, p 8;
11. novembri
12. a otsus asjas nr 3-1-1-91-09, p 8.4). Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 13;
15. oktoobri
16. a otsus asjas nr 3-1-1-35-08, p 16;
17. aprilli
18. a otsus asjas nr 3-1-1-29-11, p 14;
19. oktoobri
20. a otsus asjas nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei pöördunud nt õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. septembri
22. a otsus asjas nr 3-1-1-67-09, p 10;
23. novembri
24. a otsus asjas nr 3-1-1-9113, p 15.1;
25. detsembri
26. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 17.2).
27. Kolleegium leiab, et praegu on tegemist erandliku olukorraga, mistõttu väärast õiguslikust arusaamast lähtunud süüdistatavatele ei saa nende tegu (KarS § 315) tulenevalt KarS § 39 lg-st 1 ette heita. Süüdistatavad olid küll süüteomenetlusega tegelenud ametnikud, kes pidid endale piirivalvet puudutava süüteomenetlusliku ja karistusõigusega seotud regulatsiooni oma töö tõhusaks tegemiseks vajalikul määral selgeks tegema. Siiski esinevad kaalukad põhjused, miks ei saa selle üldise tõdemuse alusel A. Ljubajevile, T. Keelele ja J. Kiviojale nende juriidilist teadmatust süüks arvata. 22.
28. A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja eksimuse vältimatust kinnitavad eeskätt praeguse kriminaalmenetluse kestel väljendatud menetlejate seisukohad. Kuigi nii prokuratuur kui ka kohtud on viidanud A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja poolsele Vene kolleegidega rääkimisele ja selle seotusele süürlaste Eestisse tulemisega, heideti süüdistatavatele KarS § 315 raames ette seda, mis toimus
29. augustil
30. Prokurör on kohtuistungil esitanud küsimusi selle kohta, kas R. A. ja J. P. esitlesid end süürlastele ning J. J-le piirivalvuritena, miks ei peetud süürlasi kohe pärast Eestisse tulemist kuriteos kahtlustatavatena kinni jms. Menetlejad on pidanud süürlaste ja J. J-iga vahetult suhelnud R. A-d ning J. P-d ekslikult A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja poolse kuriteo toimepanemise vahenditeks. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et süürlaste üle ajutise kontrolljoone toimetamiseks tuleb pidada ka süürlaste auto peale võtmist ja edasi sõidutamist R. A. ning J. P. poolt. Ilmselt on menetlejad lähtunud arusaamast, et kuriteo matkimine eeldab vältimatult vahetut kontakti matkija ja matkimisele allutatud isiku vahel ega pidanud seetõttu süürlastega vahendlikku suhtlemist matkimiseks. Niisiis on ka prokurör ja kohtud senise õiguspraktika jaoks uudses olukorras olles hinnanud KarS § 259 koosseisutunnust „toimetamine" ja selle kuriteo matkimist valesti. Kui sündmusele annavad ebaõige juriidilise hinnangu suurte õigusteadmistega inimesed, kellel on võimalik juhtunut tagantjärele ilma ajalise surveta analüüsida, ei saa õiguslikku väärarusaama heita ette juriidilise hariduseta süüdistatavatele, kes pidid
31. augustil 2012 Vene piirivalvuritega suheldes tegutsema suure ajalise surve all. Et süüdistatavad pidid neile harjumatus olukorras otsustama väga kiiresti, ilmneb selgelt sellest, kuidas nad oma Vene kolleegidele süürlaste Eestisse toimetamiseks nõusoleku andsid: Vene piirivalvurid helistasid süüdistatavate nähes oma kontaktisikule (kd 2, tl-d 65–66, 75 ja 90) ja süüdistatavad pidid neile kõnedele kohe reageerima. 22.
32. Ka on kohane viidata asjaolule, et mida vähem intensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema (viidatud otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 14). Praegu oli süürlaste Eestis liikumine A. Ljubajevi, T. Keele, J. Kivioja ja nende kolleegide kontrolli all ehk ei leidnud aset õigushüve sisulist kahjustamist (vt käesoleva otsuse p 15). Seadmata kahtluse alla ebaseadusliku jälitustoimingu tegemise karistatavaks tunnistamise eesmärki kaitsta jälitustoimingule allutatud või selle toimesfääri sattuva isiku põhiõigusi ja hoida ära riigi omavoli, on praeguses kriminaalasjas süürlaste ja J. J-i puhul tegemist isikutega, kellel oli enne matkimist olemas valmisolek panna toime kuritegu ja kes peeti kahtlustatavatena kinni lühikese aja jooksul pärast süürlaste ebaseaduslikku kontrolljoone ületust.
33. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja ei teadnud KarS § 259 lg 1 objektiivsele koosseisule vastavat tegu toime pannes, et neil on vaja matkimisluba, ja sellist mitteteadmist ei saa neile ette heita. Seega ei ole süüdistatavad tulenevalt KarS § 39 lg-st 1 KarS § 315 järgi süüdi ja nad tuleb õigeks mõista. (III) Kokkuvõte ja menetluskulud
34. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohus Tartu Maakohtu
35. märtsi
36. a ja Tartu Ringkonnakohtu
37. oktoobri
38. a otsuse T. Keele, J. Kivioja ja A. Ljubajevi süüditunnistamises ning karistamises KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259

lg 1) ja § 315 (

§ 315lg 1) järgi ning T.

Keelelt, J. Kiviojalt ning A. Ljubajevilt kriminaalmenetluse kulude, sh sundraha väljamõistmise osas. A. Ljubajev, T. Keel ja J. Kivioja tuleb KrMS § 309 lg 2 ja § 362 p 1 alusel KarS § 259 lg 2 p 1 (

§ 259

lg 1) ja § 315 (

§ 315lg 1) järgi õigeks mõista.

1. Vandeadvokaadi vanemabi K. Kutsar esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks kassatsioonimenetluses A. Ljubajevile osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ühe ja kassatsiooni koostamiseks neli tundi ja palub selle eest määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga riigi õigusabi tasu 240 eurot (sh käibemaks). See summa tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (riigi õigusabi kord) punktide 2 ja 16 alusel määrata A. Ljubajevile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks. Kolleegium leiab, et see tasu on põhjendatud ja vajalik KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes. Süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a otsus asjas nr 31-1-72-09, p 22). Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
4. T. Keele ja J. Kivioja kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas taotlused määrata Advokaadibüroole LMP kindlaks riigi õigusabi tasu mõlemale kaitsealusele kassatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse eest. Tasu suuruseks on mõlemas taotluses märgitud 120 eurot (sh käibemaks) koos selgitusega, et see summa on saadud algse kulu kahega jagamise teel (riigi õigusabi korra p 20). Taotluste järgi kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks pool tundi ja kassatsiooni koostamiseks neli ja pool tundi. Kolleegiumi hinnangul tuleb need kulud lugeda RÕS § 23 lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning riigi õigusabi korra punktide 2 ja 16 alusel riigi õigusabi eest makstavaks tasuks. See tasu on põhjendatud ja vajalik KrMS § 175 lg 1 p 4 tähenduses ning tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
5. KrMS § 191 lg-st 3 tulenevalt võib Riigikohus kassatsiooni läbi vaadates teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Seetõttu võtab kolleegium seisukoha ka süüdistatavate poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta.
6. Ringkonnakohtus esitas A. Ljubajevi kaitsja taotluse määrata riigi õigusabi suuruseks 288 eurot (sh käibemaks). T. Keele ja J. Kivioja kaitsja esitas apellatsioonimenetluses mõlema kaitsealuse osas taotluse määrata riigi õigusabi kuluks 180 eurot (sh käibemaks) ning sõidukuludena Valgast Tartusse ning tagasi 32,4 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 212 eurot ja 40 senti (sh käibemaks). Kahe kaitsealusega kaitsja taotluses esitatud summad on saadud algsummat riigi õigusabi korra p 20 järgi kahega jagades. Ringkonnakohus luges need kulud põhjendatuks ja jättis KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatavate kanda.
7. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu
8. aprilli
9. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 on riigi õigusabi korra p-d 51–54 (kulude hüvitamise alused ja kord) käesoleva otsuse tegemise ajaks kehtetud. Korra punktis 54 oli sätestatud isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise määrana 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, üldkogu hinnangul tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni määrata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis analoogia alusel (viidatud otsuse p-d 67 ja 73). Üldkogu leidis, et
10. a novembris kulus keskmise sõiduauto kasutamisel ühe kilomeetri läbimisele kaheksa senti, millele lisandus käibemaks (viidatud otsuse p 75).
11. a septembris, mil advokaat autot kasutas, polnud kütusehinnad olulisel määra muutunud, mistõttu lähtub kolleegium üldkogu arvutustest. Kolleegium määrab T. Keele ja J. Kivioja kaitsja sõidukulude hüvitiseks Valga ja Tartu vahel sõitmise eest kaheksa eurot (sh käibemaks). Seega moodustab A. Vildi poolt kaitsealustele ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi osutamisega kaasnevaks kogukuluks 188 eurot (sh käibemaks). Kui ringkonnakohtu poolt lahendi tegemine KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel osutub ekslikuks, langeb ära KrMS § 185 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus jätta apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi
13. a otsus asjas nr 3-11-6-11, p 21). Seega tuleb A. Ljubajevi, T. Keele ja J. Kivioja apellatsioonimenetluse kulud jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
14. Vandeadvokaat A. Vilt esitas maakohtule neli kaitsjatasu taotlust: taotlused määratud kaitsja tasu kindlaksmääramiseks nii T. Keelele kui ka J. Kiviojale osutatud õigusteenuse eest ning taotlused T. Keele ja J. Kivioja poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Lisaks taotles kaitsja, et riigi kanda jääks talle kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud. Maakohus arvas nendes taotlustes toodud summad menetluskulude hulka. Riigikohus peab aga tulenevalt Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest asjas nr 3-2-1-40-15 vajalikuks maakohtu otsustust korrigeerida. 30.
15. A. Vildi taotlustes määrata kindlaks advokaadi poolt T. Keelele ja J. Kiviojale määratud kaitsjana osutatud õigusabi eest makstav tasu ja kulude hüvitis märgitakse järgmist. Kaitsjal kulus kohtueelses menetluses õigusteenuse osutamiseks maakohtu istungiks ettevalmistamiseks kokku kuus tundi, mille eest ta taotleb 144 eurot (sh käibemaks), maakohtu istungitel osalemiseks neliteist ja pool tundi, mille eest kaitsja soovib 348 eurot (sh käibemaks), ning ta pidi neli korda sõitma Valgast Tartusse õigusabi osutama, mille eest ta taotleb 48 eurot (sh käibemaks). Need summad määras maakohus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-ga 4 T. Keelele ja J. Kiviojale kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks. Maakohtu otsust tuleb muuta osas, milles ta luges menetluskulude hulka 129 eurot ja 60 senti seetõttu, et advokaat sõitis Valga ja Tartu vahel isikliku sõiduautoga. Et Valga ja Tartu vaheline kaugus on 86 kilomeetrit, kulutas A. Vilt selle teekonna neljal korral edasi-tagasi läbimisele 55 eurot (vt eespool p 30 arvutuskäiku). See summa tuleb riigi õigusabi korra p 20 järgi jagada kahega. Niisiis tuleb nii T. Keele kui ka J. Kivioja osas määrata lähtuvalt A. Vildi isikliku sõiduauto kasutusest menetluskulude hulka 33 eurot (sh käibemaks). Seega määrab kolleegium ülal toodud kulud RÕS § 23 lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning riigi õigusabi korra punktide 2, 16, 18, 47.2 ja 48 alusel T. Keelele ja J. Kiviojale kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks ja kuluhüvitiseks: mõlema puhul 573 eurot. Need kulud tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. 30.
16. Osutades kohtueelses menetluses T. Keelele ja J. Kiviojale õigusteenust lepingu alusel, taotleb A. Vilt hüvitada nii T. Keelele kui ka J. Kiviojale maakohtu poolt mõistlikuks loetud menetluskuluks 360 eurot (sh käibemaks) kolme tunni töö eest. Kolleegiumi hinnangul tuleb need summad jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. 30.
17. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5 alusel jäävad riigi kanda ka T. Keele ja J. Kivioja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 46 senti (kummagi kaitsealuse eest 23 senti).
18. Menetluskulude hüvitamise taotlused esitas maakohtule ka A. Ljubajevi kaitsja. 31.
19. Esiteks esitas K. Kutsar maakohtule taotluse määratud kaitsja tasu kindlaksmääramiseks. Maakohus arvas taotluses märgitud summad menetluskulude hulka, aga siingi korrigeerib kolleegium mõnevõrra maakohtu otsustust. Taotluse kohaselt kulutas K. Kutsar määratud kaitsjana kohtueelses menetluses õigusteenuse osutamiseks kokku kuus tundi, mille eest ta taotleb 168 eurot (sh käibemaks) ja istungitel osalemisele viisteist tundi, mille eest kaitsja soovib 720 eurot (sh käibemaks). Maakohus määras need summad õigesti A. Ljubajevile kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks. Küll aga on vaja korrigeerida otsust kulude osas (kuni
20. maini
21. a kehtinud riigi õigusabi korra p 47.2 järgi makstav tasu), mis tekkisid kohtuistungitele sõitmise tõttu. Kõigepealt luges maakohus menetluskulude hulka 144 eurot (sh käibemaks) selle eest, et K. Kutsaril oli vaja sõita kuus korda Valgast Tartusse õigusabi osutama. Advokaat on ekslikult märkinud, et sõitis Valgast Tartusse ka
22. märtsil 2015, kohtuotsus kuulutati aga juba
23. märtsil. Seetõttu on põhjendatud arvata menetluskulude hulka 120 eurot (sh käibemaks). Ka taotleb kaitsja, et talle hüvitataks kolmel korral Tartu ja Valga vahel isikliku sõiduauto kasutamisega tekkinud kulud. Kulude hüvitamine on põhjendatud üksnes kahe sõidu eest, kuivõrd K. Kutsar taotleb hüvitist ekslikult ka
24. märtsi 2015 eest. Niisiis kulutas kaitsja kahel korral Tartu ja Valga vahel sõitmisele kokku 33 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt peab RÕS § 23 lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning riigi õigusabi korra punktide 2, 16, 18, 47.2 ja 48 alusel A. Ljubajevile kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks määrama 1041 eurot. See kulu tuleb jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. 31.
25. Valitud kaitsjale makstud kulude hüvitamise taotluses palutakse A. Ljubajevile hüvitada 480 eurot (sh käibemaks) nõustamise, kriminaalasja materjalidega tutvumise ja kaitseakti koostamise eest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et see kulu on mõistlik, ja jätab selle KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigi kanda. 31.
26. Samuti tuleb KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5 alusel jätta riigi kanda A. Ljubajevi kaitsjale toimikust koopia tegemisele kulunud 45 senti. (allkirjastatud digitaalselt)