Obsah (4)

§ 160§ 150§ 142§ 143

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 150 lg-s 1 ette nähtud kolmeaastane aegumistähtaeg. Tsiviilhagi esitas kannatanu aga alles

1. juulil 2015 ehk pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Kuriteokaebus ja
2. juuli
3. a teatis ei ole käsitatavad tsiviilhagidena. Ringkonnakohtu otsus
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhiosa, asendades maakohtu põhjendused tsiviilhagi rahuldamise kohta ringkonnakohtu põhjendustega. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud.
7. Ringkonnakohus leidis, et
8. augusti
9. a kuriteoteade ja
10. juuli
11. a teatis varalise kahju kohta ei ole käsitatavad tsiviilhagina. Maakohus on mõistnud valesti Riigikohtu otsust asjas nr 32-1-149-
12. Viidatud otsuses on käsitletud juhtumit, kus kannatanu esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Kuriteoavalduse esitamist ei saa võrdsustada hagi esitamisega.

§ 160

lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses tsiviilnõude kohta esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-57-08). Käesolevas asjas esitas kannatanu tsiviilhagi tunnustele vastava avalduse alles 27. juulil 2015. 6. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et kannatanu nõue ei olnud 27. juuliks 2015

§ 150lg 1 kohaselt aegunud.

Kuigi kannatanu nimetas juba kuriteokaebuses T. Tetsmanni isikuna, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, sai ta teada, et kahju hüvitama kohustatud isik on T. Tetsmann, alles viimasele kahtlustuse esitamisel

1. augustil
2. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud T. Tetsmann end süüdi. Seega ei saanud kuriteo asjaolud ja kahju hüvitamiseks kohustatud isik olla kannatanule teada enne T. Tetsmannile kahtlustuse esitamist. Asjaolu, et T. Tetsmann otsis enne kuriteokaebuse esitamist võimalust kannatanuga kokkuleppele jõuda, viitab üksnes sellele, et kannatanul oli alus T. Tetsmanni omastamises kahtlustada. Ka Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-58-07 käsitati ajana, mil kannatanu sai teada kahju hüvitama kohustatud isikust, kahtlustatavaks tunnistamise määruse koostamise päeva. Kuna
3. juuliks 2015, mil kannatanu tsiviilhagi esitas, ei olnud T. Tetsmannile kahtlustuse esitamisest veel kolme aastat möödunud, ei ole ka kannatanu nõue aegunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Tetsmanni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja palub jätta hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
5. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 150lg-t 1.

OÜ S

1. augusti
2. a kuriteokaebuses märgiti, et T. Tetsmanni ja kolmandate isikute tegevusega on tekitatud kannatanule 29 000 eurot kahju. Samuti nähtub kuriteokaebusest, et T. Tetsmannile tehti
3. augustil 2011 ettepanek esitada järgmiseks päevaks seisukoht kahju hüvitamise kohta.
4. augustil 2011 tegi T. Tetsmann ettepaneku, et ta hüvitab 10 000 eurot kahe aasta jooksul. Seega pole kahtlust, et OÜ S juhatus teadis juba
5. a augustis, et kahju on tekitanud T. Tetsmann. Järelikult hakkas sellest ajast kulgema ka nõude aegumistähtaeg.
6. Seisukoht, nagu saaks kannatanu kahju tekitanud isikust teada alles kohtueelse menetluse lõppedes, on vastuolus asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu erikogu otsuses väljendatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-58-07 pole asjakohane. Osutatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus kohtueelses menetluses selgitati välja, kas kelmuse pani toime süüdistatav või variisikud. Praegusel juhul oli kannatanu T. Tetsmanni tegudest teadlik juba enne kriminaalmenetluse alustamist. Seega oli kannatanu nõue tsiviilhagi esitamise ajaks aegunud. Kannatanu esindaja kassatsioonivastus
7. Kannatanu esindaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Samuti leitakse kassatsioonivastuses, et kannatanu
8. augusti
9. a kuriteoteadet,
10. jaanuari
11. a menetluse kiirendamise taotlust ja
12. juuli
13. a kahjunõude suuruse arvestust saab koos käsitada tsiviilhagina, mistõttu peatus nende esitamisega kannatanu nõude aegumine

§ 160lg 2 p 4 alusel.

Kannatanu

1. juuli
2. a avaldust tuleks käsitada üksnes haginõude suuruse täpsustamisena.
3. Lisaks märgib kannatanu esindaja, et tsiviilhagis esitatud nõude aegumise temaatika on tekkinud uurimisasutuse ja prokuratuuri ebakvaliteetse töö tõttu, sest kohtueelne menetlus kestis põhjendamatult neli aastat. Menetlustoimingute õigeaegsel tegemisel ei oleks nõue aegunud. Uurimisvigade tõttu jäid välja selgitamata ka isikud, kes koos T. Tetsmanniga kuriteo toime panid. T. Tetsmannile mõistetud karistuse leebust arvestades riivaks tema kahju hüvitamise kohustusest pääsemine kannatanu ja kogu ühiskonna õiglustunnet. Prokuratuuri kassatsioonivastus
4. Prokuratuur märgib, et sooviks küll toetada kannatu hagi süüdistatava vastu, kuid leiab, et kaitsjal võib olla õigus ja kannatanu nõue on aegunud, mistõttu ei ole võimalik seda rahuldada. OÜ S
5. augusti
6. a kuriteokaebuses toodi välja kahtlus, et T. Tetsmann koos kolmandate isikutega pani OÜ S suhtes toime varavastase kuriteo ja põhjustas varalise kahju ca 29 000 eurot. Kuriteokaebuses on eraldi kirjas, et täpse kahjusumma selgitamine ja tsiviilhagi koostamine nõuab aega. Seega oli kanntanu teadlik, et tal tuleb lisaks kuriteokaebusele esitada ka tsiviilhagi. Tsiviilhagi esitas kannatanu aga alles
7. juulil
8. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Käesolevas asjas vaieldakse kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude aegumise üle.
10. Kuna erinevat liiki nõuete aegumistähtajad on erinevad, tuleb aegumise küsimuse lahendamiseks nõue esmalt kvalifitseerida, s.t anda sellele õiguslik hinnang. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka kõrgema astme kohtud. (Vt Riigikohtu erikogu
11. veebruari
12. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 31.)
13. OÜ S tsiviilhagis esitatud nõue põhineb kokkuvõtlikult sellel, et T. Tetsmann võimaldas talle tööülesannete täitmiseks antud kütuse krediitkaarte kasutada selleks, et tasuda kütuse eest, mida ei omandanud OÜ S, vaid kolmandad isikud. Sellest tulenevalt pidi kannatanu maksma 30 668 eurot 38 senti kütuse eest, mida ei kasutatud tema huvides. Osa kannatanu kütusekaartidega tehtud ebaseaduslikest ostudest toimusid enne
14. maid 2011, mil T. Tetsmanni töösuhe OÜ-ga S lõppes, teine osa aga pärast seda kuupäeva, kuna T. Tetsmann jättis endise tööandja kütusekaardid ebaseaduslikult enda valdusse. Kohtud käsitasid T. Tetsmanni sellist käitumist tervikuna VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava deliktina.
15. Kolleegium leiab, et kütuse krediitkaartide kuritarvitamine sel ajal, kui T. Tetsmann valdas kütusekaarte OÜ S töötajana oma tööülesannete täitmiseks, on käsitatav töötaja töölepingust tulenevate kohustuste (eeskätt VÕS § 620 ja töölepingu seaduse (TLS) § 16 lg 1) tahtliku rikkumisena. Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda TLS § 74 lg 1 alusel. Seejuures välistab VÕS § 1044 lg 2 üldjuhul võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse
16. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. aprilli
18. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 18).
19. TLS § 74 lg 1 alusel tekkinud nõude aegumisele tuleb kohaldada sama paragrahvi lõikes 4 ette nähtud aegumistähtaega. TLS § 74 lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Seega aegus kannatanu nõue T. Tetsmanni poolt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks – eeldusel, et nõude aegumine eelnevalt ei peatunud ega katkenud – TLS § 74 lg 4 kohaselt 12 kuud pärast seda, kui kannatanu oli kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, aga mitte hiljem kui
20. mail 2014, mil möödus kolm aastat ajast, kui toimus viimane ebaseaduslik kütusetankimine enne T. Tetsmanni töölepingu lõppemist.
21. T. Tetsmanni süüdistuses kirjeldatud tegevus kannatanu kütusekaartide ebaseaduslikul kasutamisel
22. juunist
23. augustini 2011 ehk pärast töölepingu lõppemist on käsitatav õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1043 mõttes (deliktina). T. Tetsmanni teo õigusvastasus võib seejuures tuleneda eeskätt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 koostoimes KarS § 201 lg-ga 1 kui kaitsenormiga või VÕS § 1045 lg 1 p-st
25. Kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 1043 jj) tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones

§ 150

lg-d 1 ja 3.

§ 150

lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 150

lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue

§ 150lg 3 järgi aegunud.

Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgmisena kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (

§ 150lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole.

(Vt Riigikohtu erikogu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, pd 36–38.)
3. Kuna OÜ S nõude aluseks olev T. Tetsmanni tegu leidis tsiviilhagi ja kohtuotsuste kohaselt aset aastal 2011, ei ole

§ 150lg-s 3 sätestatud maksimaalne (absoluutne) 10-aastane aegumistähtaeg möödunud.

Seega vajab selgitamist, kas kannatanu nõue on aegunud

§ 150lg 1 järgi.

Selleks tuleb esmalt lahendada küsimus, kunas kõnealune aegumistähtaeg kulgema hakkas ehk millal OÜ S sai kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust

§ 150lg 1 mõttes teada.

21. Riigikohus on asunud seisukohale, et teadmine kahjust

§ 150

lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks.

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu ei saa lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud teost või sündmusest, kuid ta ei teadnud ega pidanudki teadma kahju hüvitama kohustatud isikust. Juhul kui kahju hüvitamise eest vastutab solidaarselt mitu isikut, hõlmab

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemine vaid nõudeid nende isikute vastu, kelle hüvitamiskohustusest on kannatanu teadlik.

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust ei teadnud, kuid oleks pidanud teadma. Otsustamaks, kas isik konkreetsel juhul pidi kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb lähtuda VÕS § 15 lg-st 4, mis sätestab, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Samas ei ole välistatud, et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, nt juhul, kui ta on kahju põhjustanud teo vahetu tunnistaja ja tunneb teo toimepanijat. Sellisel juhul hakkab

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg üldiselt kulgema juba kahju põhjustanud teo toimepanemisest. Välistatud ei ole seegi, et kannatanu saab kahju hüvitama kohustatud isikust

§ 150

lg 1 mõttes teada kahju põhjustamise ja kohtueelse menetluse lõpuleviimise vahelisel ajal, nt mõnest kriminaalmenetlusvälisest allikast. Asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb. (Vt Riigikohtu erikogu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1106-12, p-d 39–41.)
3. Kohtute tuvastatu kohaselt esitas OÜ S
4. augustil 2011 Põhja Politseiprefektuurile kuriteokaebuse, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist T. Tetsmanni suhtes. Selles kaebuses märgiti mh järgmist. Ajavahemikul
5. a septembrist
6. a augustini kasutasid kolmandad isikud OÜ S kütuse krediitkaarte Oi tanklates diiselkütuse tankimiseks. Asjaolude selgitamisel ilmnes, et kolmandad isikud said kütusekaardid oma ebaseaduslikku kasutusse T. Tetsmanni kaudu. OÜ S esindajad tegid
7. augustil 2011 T. Tetsmannile ettepaneku kirjutada oma ebaseadusliku tegevuse kohta seletuskiri. T. Tetsmann keeldus sellest põhjendusega, et soovib aega oma edasise tegevuse läbimõtlemiseks. Samal päeval T. Tetsmanni ettepanekul toimunud kohtumisel kannatanu esindajatega oli T. Tetsmann huvitatud võimalusest lahendada kahju hüvitamine kriminaalmenetluseta.
8. augustil 2011 tegi T. Tetsmann kannatanule ettepaneku, mille kohaselt oli ta nõus maksma kahjutasuna 10 000 eurot kahe aasta jooksul. Kannatanu ei pidanud seda ettepanekut kaalumist väärivaks. Kuriteokaebuses märgiti ka seda, et T. Tetsmanni ja kolmandate isikute tegevusega tekitati OÜ-le S kahju ca 29 000 eurot. Täpse kahjusumma selgitamine ja tsiviilhagi koostamine nõuab aega. Lisaks osutas kannatanu asjaolule, et kuriteo ja sellega tekitatud kahju kohta teavad ütlusi anda OÜ S juhatuse liikmed T. K. ja K. T.. Tanklakett O on kannatanu palvel säilitanud valvekaamerate lindistused, millelt on näha ebaseadusliku tankimise aeg ja tangitud sõidukid. (Vt kriminaaltoimik (KrTo), kd 1, tl 1–2.)
9. Kolleegiumi hinnangul on refereeritud kuriteokaebusest nähtuv kannatanu teadmine kütusekaartide ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust

§ 150

lg 1 mõttes piisav, lugemaks selles sättes ette nähtud aegumistähtaja kulgemine alanuks. Seda järeldust ei muuda ka ringkonnakohtu osutatud asjaolu, et T. Tetsmann ei tunnistanud kohtueelses menetluses end kahtlustuse esemeks olevas kuriteos süüdi. Asjaolu, et kahju tekitaja eitab oma vastutust, ei välista

§ 150lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaja kulgemist.

Kui õigustatud isikul on teistest allikatest piisav teave kahju ja kahju hüvitamiseks kohustatud isiku kohta, nagu see käesoleval juhul oli, pole kohustatud isiku enda avaldustel

§ 150lg-s 1 nimetatud teadasaamise seisukohalt tähtsust.

Käesolevas asjas ei ole ka alust väita, nagu saanuks kannatanu T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus. 24. Samuti ei mõjuta T. Tetsmanni vastu suunatud kannatanu nõude aegumistähtaja kulgemise algust see, et kannatanule polnud teada, kas kahju hüvitamiseks kohustatud isikute ring piirdub üksnes T. Tetsmanniga. Nagu asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu otsuse punkti 39 viimasest lausest järeldub, tuleb

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu arvestada iga kahju hüvitamiseks kohustatud isiku osas eraldi. Seega kui õigustatud isik on kahjust ja vähemalt ühest kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, tuleb

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg selle isiku vastu suunatud nõude osas alanuks lugeda, olenemata sellest, kas õigustatud isik teab teisi sama kahju hüvitamiseks kohustatud isikuid.

1. Eeltoodust tulenevalt teadis OÜ S tsiviilhagis osutatud kahjust ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust juba hiljemalt kuriteokaebuse esitamise ajal
2. augustil
3. Seega hiljemalt sellest kuupäevast tuleb arvestada ka

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu, samuti TLS § 74 lg-s 4 ette nähtud 12-kuulise aegumistähtaja kulgu. 26.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena

§ 160

lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi (vt lähemalt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 42–48). Nõude aegumine peatub

§ 160

alusel aga üksnes eeldusel, et aegumistähtaeg ei ole möödunud enne aegumise peatumise aluse saabumist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-48-14, p 81).
3. Ringkonnakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas esitas kannatanu tsiviilhagi tunnustele vastava avalduse alles
4. juulil 2015 ja et ei kuriteokaebust ega kannatanu
5. juuli
6. a teatist (KrTo, kd 1, tl 107–108) ei saa käsitada

§ 160lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena.

Samuti ei nõustu kolleegium kannatanu kassatsioonivastuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on kannatanu

1. augusti
2. a kuriteoteade,
3. jaanuari
4. a menetluse kiirendamise taotlus ja
5. juuli
6. a kahjuarvestus koos käsitatavad tsiviilhagina.
7. Kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et arusaam, nagu tuleks kuriteoavalduse esitamine võrdsustada hagi esitamisega

§ 160

lg 2 p 4 mõttes, on ekslik ega tulene seaduse mõttest.

§ 160

lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise kohta. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-58-07, p 10.) Sarnaselt on tsiviilkolleegium märkinud, et kriminaalasja raames avalduse esitamine on võrdsustatav hagi esitamisega üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, s.o nõue kindla isiku vastu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu erikogu
5. veebruari
6. a otsuse punktist 28 tuleneb seisukoht, et tsiviilhagina ei ole vaadeldav kannatanu selline avaldus, millest ei nähtu avaldaja tahet esitada kriminaalmenetluses kellegi vastu konkreetne (tsiviilõiguslik) nõue.
7. Kannatanu kuriteokaebuses (KrTo, kd 1, tl 1–3) taotletakse üksnes T. Tetsmanni suhtes kriminaalmenetluse alustamist, märkides muu hulgas, et täpse kahjusumma selgitamine ja tsiviilhagi koostamine nõuab aega. Kannatanu esindaja kassatsioonivastuses viidatud
8. jaanuari
9. a pöördumises Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja poole (KrTo, kd 1, tl 8–9) juhiti tähelepanu kohtueelse menetleja passiivsusele menetlustoimingute tegemisel ja taotleti kriminaalmenetluse kiirendamist. Kannatanu tsiviilnõuet kõnealuses avalduses ei mainita, märgitud on vaid seda, et varalise kahju täpne summa on täpsustamisel. Ka kolmas kannatanu esindaja kassatsioonivastuses viidatud dokument, mis pärineb
10. juulist 2012 (KrTo, kd 1, tl 107– 108), ei ole eraldivõetuna ega koostoimes kannatanu varasemate avaldustega tsiviilhagina vaadeldav. Kõnealuses kannatanu
11. juuli
12. a avalduses, mis on adresseeritud kriminaalasja uurijale ja pealkirjastatud teatisena, märgitakse, et "OÜ-le S tekitati ajavahemikus jaanuar 2011 kuni august 2011 varalist kahju kogusummas 32497,65 eurot." Järgnevalt on teatises välja toodud see, kuidas osutatud kahjusumma jagunes kuude lõikes. Avaldusest ei nähtu kannatanu tahet esitada kriminaalmenetluses kellegi vastu konkreetne tsiviilõiguslik nõue. Alles kohtueelse menetluse lõpuleviimisel
13. juulil 2015 esitas OÜ S tsiviilhagi (KrTo, lisaköide, nummerdamata lehed), milles taotles "kuriteo toimepannud isiku(te)lt" kahju hüvitamist summas 30 668 eurot 38 senti.
15. juuliks 2015 oli ajast, mil OÜ S kahju tekkimisest ja T. Tetsmannist kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai (hiljemalt
16. august 2011), möödunud vähemalt 3 aastat 10 kuud ja 27 päeva. Järelikult on VÕS §-st 1043 jj tulenev kannatanu nõue T. Tetsmanni vastu

§ 150lg 1 järgi aegunud.

Samuti on TLS § 74 lg 4 kohaselt aegunud kannatanu TLS § 74 lg 1 järgne nõue T. Tetsmanni poolt töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (vt otsuse punktid 16–17). 31.

§ 142

lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143). Käesolevas asjas taotles T.

Tetsmanni kaitsja kannatanu nõude aegumise tõttu rahuldamata jätmist juba kaitseaktis (kohtutoimik, kd 1, tl 2–3). Seega tuleb kannatanu tsiviilhagi selles esitatud nõude aegumise tõttu rahuldamata jätta.

1. Kannatanu esindaja osutatud kohtueelse menetluse venimine ei mõjuta seaduse kohaselt kannatanu nõude aegumistähtaja kulgu. Samuti ei võtnud see kannatanult võimalust aegsasti tsiviilhagi esitada. Kohtupraktika kohaselt võib kannatanu esitada tsiviilhagi alates kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44).
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a kui ka Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti T. Tetsmannilt OÜ S kasuks välja 30 668 eurot 38 senti. Kolleegium teeb tühistatud osas ise uue otsuse, jättes kannatanu tsiviilhagi nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.
9. Taotlusi menetluskulude hüvitamiseks pole Riigikohtule esitatud.
10. Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Käesolevas asjas esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmine ei pruugi tingimata tähendada seda, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 4 kohaselt oleks välistatud kannatanu võimalus esitada tsiviilkohtumenetluse korras T. Tetsmanni vastu

§ 150

lg-st 2 tulenev nõue, mis tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on

§ 150

lg 1 järgi aegunud.

§ 150

lg 2 järgne nõue aegub sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

§ 150

lg 2 kohaldamise eelduste ja sellest tulenevalt kannatanu poolt kirjeldamisele ja tõendamisele kuuluvate asjaolude ringi kohta vt lähemalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-2-1-45-10, p 13 ja
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-2-1-135-14, p
5. Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)