RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-46-16 1. juuni 2016 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma A OÜ vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-320 Prokuratuuri esindaja riigiprokurör Piret Paukštys, määruskaebus A OÜ kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina LiskmannGetsu 4. mai 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus, millega tühistati Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus. 2. Jõustada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus, millega arestiti konfiskeerimise tagamiseks A OÜ vara. 3. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigiprokuratuuri abiprokurör Robert Saareke esitas 18. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise tagamiseks A OÜ kasutuses oleval SEB Pank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad 203 000 eurot kui rahapesu objektiks olev vara. Taotluses märgiti järgmist: 1.1 3. jaanuaril 2016 alustati rahapesu andmebüroo (RAB) avalduse alusel kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p 3 järgi, sest tekkis kahtlus, et 22. oktoobril 2015 Saksa äriühingu Q pangakontolt A OÜ kontole 218 450 euro kandmine kujutas endast rahapesu. Nimelt leidis RAB 23. oktoobril 2015 alustatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kontrolli käigus järgmist:
- a)22. oktoobril 2015 oli algne kontoseis 158,24 eurot.
- b)Seejärel kanti kontole ühe Saksa panga (Deutsche Bank AG) poolt Q kasutusel olevalt pangakontolt YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY summa 218 450 eurot selgitusega „PEYMENT REGARDING INVESTMENT CONTRA CT".
- c)Pärast seda kanti kontolt O OÜ kontole nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ summa 5000 eurot.
- d)Siis tehti E AS-i kasutuses olnud kontole nr WWWWWWWWWWWWWWWWWWW kuus ülekannet à 15 000 eurot ehk kokku 90 000 eurot.
- e)Tallinnas Hobujaama pangaautomaadist võeti kell 15.47 välja sularaha 240 eurot.
- f)E AS saatis 80 000 eurot kontole tagasi selgitusega „Ekslikult kantud summa tagastus".
- g)Seejärel tehti kontolt seitse ülekannet igaüks suurusega 29 000 eurot S Ltd. kontole nr ŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽ Tallinna Äripanga AS-is (kokku 203 000 eurot).
- h)Tallinna Äripanga AS peatas tehingud S Ltd. kontol ja küsis kliendilt teavet saabunud raha päritolu kohta. S Ltd. jättis pangale selle teabe edastamata ja teatas, et saadab raha tagasi sinna, kust see talle üle kanti. 1.2 Nende ühe päeva jooksul aset leidnud toimingute põhjal saab teha järelduse, et Saksamaalt saadud raha püüti muuta kiiresti sularahaks, et varjata raha päritolu. Seda järeldust toetavad muudki tõendid: dokumendid, asjaga seotud inimeste ütlused ja jälitustegevusega kogutud andmed. 1.3 Nimelt esitas A OÜ juhatuse ainuliige A. G. RAB-ile 19. oktoobriga 2015 dateeritud investeerimislaenulepingu pealkirja kandva ingliskeelse paberi, mille sõlmisid selle dokumendi kohaselt A OÜ ja Q. Samuti esitas A. G. transporditeenuste osutamise lepinguna vormistatud inglisja venekeelsete paberite kogumi, milles olevate andmete kohaselt on leping sõlmitud 18. oktoobril 2015 A OÜ ja S Ltd. vahel ning millel puudub S Ltd. esindaja allkiri. Q-ga sõlmitud väidetava lepingu kohta ütles A. G., et ei tea seda ettevõtet ega tunne selle esindajat. Investeerimislaenulepingu pealkirja kandva paberi andis A. G-le tema sõnade järgi S. Z. ning tema (st A. G.) kirjutas sellele oma allkirja. 1.4 S. Z. selgitas RAB-s, et tema ammune tuttav poolakas K. L. rääkis talle Q-st ja võimalusest sealt headel tingimustel laenu saada. K. L. sõnul olevat olnud vaja ainult ettemaksu. S. Z. leppis K. L-i kaudu laenus kokku ja K. L. saatis bussiga lepingu teise poole allkirjaga. 1.5 Salajase pealtkuulamise kokkuvõttest nähtub, et A OÜ kontole Saksamaalt laekunud raha ülekandmist ning sellega edasiste toimingute tegemist koordineerivad inimesed, kellel puudub igasugune formaalne kokkupuude äriühinguga A OÜ. Telefonide pealtkuulamisest nähtuvalt on nendel inimestel ka ligipääs A OÜ pangakontole. Sellest saab teha järelduse, et äriühingu juhatuse liige A. G. oli vaid variisik. See kinnitab omakorda kahtlusi, et tegemist ei olnud reaalse majandustegevuse tulemusena üle kantud rahaga. Nimetatud kahtlust süvendab asjaolu, et ei A. G. ega S. Z. pole vahetult raha saatnud Q juhiga kohtunud ega raha saatmise asjaolusid kokku leppinud. Raha ülekandmine lepiti väidetavalt kokku K. L-iga, kes ei ole vormiliselt kuidagi Q-ga seotud. Kui tegemist oleks seadusliku rahaga, puudunuks vajadus kasutada variisikuid. Laenulepingu tingimustes oleks kokku leppinud äriühingute juhid. Arvestades väidetava laenu väga suurt ulatust (218 450 eurot), ei ole eluliselt usutav, et selle tingimused lepivad kokku äriühingutega mitteseotud isikud ja allkirjastatud leping saadetakse edasi bussiga. 1.6 Vara päritolu varjamiseks esitas A. G. AS-ile SEB Pank mitu A OÜ ja teiste äriühingute (G Limited, S Ltd., V, Q, E ja X Limited) vahel sõlmitud fiktiivset lepingut. Seeläbi üritas A. G. jätta muljet, et Q-lt saadud raha oli seaduslik ja saadud äriühingu majandustegevusest. 1.7 Kuigi ei ole tuvastatud konkreetset kuriteosündmust, millest raha pärines, annavad kogutud tõendid piisava aluse kahtlusteks, et tegemist võib olla kuritegelikku päritolu varaga. Vara päritolu tuvastamiseks on koostatud õigusabitaotlused Poolale ja Saksamaale. Lõpliku seisukoha raha päritolu kohta saab langetada pärast õigusabitaotlustele vastuste saamist. 1.8 Niisiis on alust kahtlustada, et A. G. pani toime kuriteo KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja A OÜ KarS § 394 lg 3 järgi. Seetõttu tuleb A OÜ pangakontol olev raha KarS § 831 lg 1, § 394 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 alusel arestida. 2. Harju Maakohtu 16. jaanuari 2016. a määrusega arestimistaotlus rahuldati. Q poolt A OÜ-le üle kantud 218 450 eurot on alust pidada rahapesu objektiks. Kui sellest järele jäänud 203 000 eurot arestimata jätta, võib A OÜ selle edasi kanda või ära tarvitada ning seeläbi muutuks raha võimalik hilisem konfiskeerimine võimatuks. Seetõttu tuleb raha KrMS § 142 lg-te 1 ja 2 ning KarS § 83 lg 2 ja § 831 lg 1 alusel arestida. 3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A OÜ kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina LiskmannGetsu, kes palus arestimismääruse tühistada ja raha aresti alt vabastada. Kaebaja arvates tuleb KrMS § 142 lg 5 järgi vara arestimise määrust tutvustada vara omanikule viivitamata, ent praegu tutvustati 19. jaanuaril 2016. a tehtud määrust A OÜ juhatajale A. G-le alles 3. veebruaril 2016. Rikutud on A OÜ ettevõtlusvabadust. Määrusest ei nähtu, kuidas on arestitud vara kriminaalmenetlusega seotud ja kuidas võib vara arestimata jätmine raskendada kohtulahendi täitmist. Kuriteokahtlust on maakohus jaatanud vaid üldiste fraaside abil. Kohtumääruse tegemise ajal ei olnud A OÜ kahtlustatav. 4. Prokurör R. Saareke esitas ringkonnakohtule pärast maakohtu menetlust Saksamaalt saadud info. Saksa politsei teatas Eesti kolleegidele, et 19. oktoobril 2015 kanti ühe Norra panga (Nordea Bank Norge ASA) kontolt nr bbbbbbbbbbbbb, mida kasutab M AS, 230 000 eurot Deutsche Bank AG-s olevale Q kontole nr cccccccccc selgitusega "Factura 114/2015". Norra pank kutsus küll ülekande hiljem tagasi, kuid Deutsche Bank AG jõudis enne seda 21. oktoobril 2015 kanda sellest summast 218 450 eurot Eestisse A OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrusega kaitsja kaebus rahuldati ja raha vabastati aresti alt. Kohus leidis järgmist: 5.1 Rahapesu ei saa tuletada üksnes asjaolust, et tehtud on tavapäratuid ülekandeid. KarS § 394 järgsest kuriteost rääkimine nõuab eelkuriteo tuvastamist. Siin seda tehtud pole, mistõttu ei saa raha arestida. 5.2 Nõustuda ei saa kaitseväitega, et raha omanik jäeti õigel ajal arestimisest teavitamata. A. G-d teavitati menetlusest juba 13. jaanuaril, aga ta oli siis välismaal. Niipea kui ta Eestisse naasis, esitati talle vara arestimise määrus. 5.3 Vara arestimise momendil oli A OÜ kahtlustatav. Kahtlustatava staatuse sai ta seeläbi, et tekkinud kuriteokahtluse põhjal esitati tema vara arestimise taotlus. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse riigiprokurör Piret Paukštys, kes palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja raha arestida. Prokurör leiab järgmist: 6.1 Ei ole võimalik nõustuda seisukohaga, et rahapesukahtluse korral eeldab vara arestimine konkreetse eelkuriteo tuvastamist. Piisab kahtlusest, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Rahapesu on tihti piiriülene, mistõttu on tõendite kogumine aeganõudev. Samas aga liigutatakse raha kiiresti ja sellele on vaja ka kiiresti reageerida. Praegugi on asjaga seotud kuus riiki. 6.2 Tänaseks on laekunud Saksamaalt ja Norrast lisainfot. Saksa politseilt saadud info edastas prokuratuur juba ringkonnakohtule, ent ringkonnakohus seda ei käsitlenud ja rikkus seeläbi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 8. märtsil 2016 laekus Eestisse teave Oslos paiknevalt Interpoli üksuselt. Selle kohaselt viiakse Norras läbi kriminaalmenetlust nimetusega „D". Menetluse raames uuritakse Trooja viiruse levitamist: viirusega rünnati Norra panku ja pandi toime arvutikelmusi. Muu hulgas nakatati viirusega M AS arvuti, mille tulemusena tehti äriühingu kontolt pettuslik makse. 6.3 Seega on kuriteokahtlus veelgi süvenenud. Nimelt on tuvastatud konkreetne kuriteosündmus, millest rahalised vahendid pärinevad: ebaseaduslik sisenemine ühe Norra panga kliendiks oleva Norra äriühingu arvelduskontole ja sellelt kontolt ebaseadusliku ülekande tegemine Saksamaal asuvale pangakontole. See tegu on Eestis kvalifitseeritav arvutikelmusena KarS § 213 järgi ja Norras sealse karistusseadustiku § 270 lg 2 järgi. 6.4 Käesolev vaidlus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Riigikohus ei ole seni vastanud küsimusele, millises ulatuses peab rahapesu objekti arestimisel olema tuvastatud eelkuriteo sündmuse toimumine: kas peab olema tuvastatud kahtlus konkreetse kuriteosündmuse suhtes või piisab põhjendatud kahtlusest, et vara pärineb kuritegelikust tegevusest (ilma konkreetsele kuriteole viitamata). Senine maa- ja ringkonnakohtu praktika on toetanud prokuratuuri seisukohta, mille kohaselt piisab rahapesu objekti arestimisel põhjendatud kahtlusest vara kuritegeliku päritolu suhtes. Nüüd aga asus ringkonnakohus kardinaalselt teistsugusele seisukohale. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus viitab iseenesest õigesti sellele, et Riigikohus on rahapesu puudutavates kriminaalasjades rõhutanud eelkuriteo tuvastamise vajadust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 23.2 ja 22. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-94-14, p 170). Seda on aga tehtud isiku süüküsimust lahendades. Nimelt eeldab süüdistatava süüdi tunnistamine kõigi süüteokoosseisu elementide tuvastamist, ja kuivõrd rahapesu üks koosseisuline element on eelkuritegu (otsus asjas nr 3-1-1-94-14, p 170), on KarS § 394 järgse karistusõigusliku etteheite tegemine võimalik üksnes eelkuriteo äranäitamise korral. 8. Arestimismenetluses on aga olukord teistsugune. Sarnaselt vahistamisega on arestimine kriminaalmenetluse tagamise abinõu. Puutuvalt vahistamisse on kriminaalkolleegium märkinud, et kohus peab tuvastama põhjendatud kuriteokahtluse, mis ei kujuta aga endast isiku süüküsimuse otsustamist, mistõttu ei pea kohus hindama tõendite lubatavust ning vahistamistaotluses märgitu tõendatust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süüküsimust lahendades. Kuriteokahtluse sedastamisel võib kohus tugineda täiendavalt ka üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 10 ja 1. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 12.1). Samasugustest kaalutlustest tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda ka vara arestimise korral. Sellegi menetluse tagamise abinõu kohaldamine ei eelda ega saagi eeldada kindlat teadmist kõigist karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevatest asjaoludest: piisav on põhjendatud kahtluse olemasolu. 9. Käesoleva määruse eelmises punktis märgitu najal saab väita, et ka vara arestimine KarS § 394 järgses menetluses ei nõua tingimata vahetuid tõendeid toimepandud eelkuriteo kohta. Varjamis- või moondamistegevus kui KarS § 394 koosseisutegu (otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 23.2) järgneb kuritegelikule tegevusele ehk eelkuriteole (vt ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1). Seejuures on võimalik ja praktikas pigem isegi tavapärane, et kriminaalmenetlust rahapesuasjas alustatakse esmajoones tõukuvalt sellest, et keegi on teinud tavapäratuid ning ehk ka suuremahulisi toiminguid varaga, eelkuriteo enda kohta aga esialgu konkreetsed andmed veel puuduvad. Kui hüpotees vara kuritegelikul teel saamise kohta on vaatlusaluste toimingute taustal piisavalt põhjendatud, võib kolleegiumi hinnangul vara arestida hoolimata sellest, et eelkuriteo kohta vahetut teavet veel ei ole. 10. Praegu on tuvastatud järgmised asjaolud. 22. oktoobri 2015 hommikul oli A OÜ konto sisuliselt tühi. Seejärel kanti sellele kontole välismaalt suur rahasumma. Kohe pärast seda hakkas A. G. saadud raha erinevatele kontodele edasi kandma. Kui osa rahast A OÜ-le tagasi saadeti, kandis A. G. selle uuesti kontolt ära, sedakorda algsest saajast erinevale isikule. Hiljem ei osanud raha saanud äriühingu juhatuse ainuliige A. G. ülekannete eesmärki kuidagi selgitada, vaid viitas S. Z. korralduste alusel tegutsemisele. Ka esitas A. G. lepinguna vormistatud paberid, millel puudus teise väidetava lepingupoole allkiri, ja allkirja puudumist selgitas ta sellega, et leping, mille ese on kuuekohaline rahasumma eurodes, saadeti allkirjastamiseks ühest riigist teise bussiga. Samuti ei saa mööda vaadata sellest, et rahal ja tehingutel oli selge seos välisriikidega (eeskätt Saksamaa ja Poolaga), mistõttu võib asjaolude väljaselgitamine võtta enam aega kui üksnes riigisiseste sündmuste korral. Sellises olukorras saab kolleegiumi hinnangul püstitada hüpoteesi, et aset on leidnud rahapesu: on tehtud mitmeid majanduslikult põhjendamatuid või vähemalt äärmiselt kahtlustäratavaid tegusid, mille puhul on igati loogiline eeldada, et need tehti sooviga varjata raha päritolu ja see soov tekkis asjasse segatud inimestel seetõttu, et raha hangiti kuritegelikul viisil. Niisiis on võimalik, et see vara konfiskeeritakse, mistõttu on põhjendatud selle arestimine konfiskeerimise tagamiseks. 11. Riigikohus on vahistamismenetluses pidanud võimalikuks ka lisatõendite esitamist määruskaebemenetluses (määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p-d 14–17 ja kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-15-16, p 22). Kolleegiumi hinnangul tuleb samamoodi talitada ka arestimismenetluses. Praegu ongi prokuratuur esitanud nii ringkonna- kui ka Riigikohtule tõendeid, mis viitavad täiendavalt sellele, et võimalikud eelkuriteod on Norras toime pandud arvutikelmused. Seega on rahapesukahtlus määruskaebemenetluse kestel veelgi tugevnenud. 12. Eeltoodu alusel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 5, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määruse, millega tühistati Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus, ja jõustab maakohtu määruse. Prokuratuuri määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)