lg 31 sätestab, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Säte kohaldub ka hagita asjade puhul. Tegemist on õigusvaldkonnaga, milles notaril endal on õigusteadmised. Notaril on õigus esindada tehinguosalisi ametitoimingust tulenevas vaidluses, nii ei saa olla tal õigusabi kasutamise hädavajadust. Notarile ei oleks vaidluses kohtutäituri kaebuse peale kaasnenud negatiivseid tagajärgi, tema osalemine menetluses oli fakultatiivne. Igal juhul oleks notari esindajate ajakulu 39,7 tunni ulatuses ülemäärane, samuti ei ole kahe esindaja kasutamine asja mahust ja keerukusest tulenevalt põhjendatud. Ka tunnitasuna on 147 eurot 49 senti käibemaksuga ülemäärane. 3. Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1446 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud asja keerukuse määr selline, mis eeldaks kahe lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist. Kohus vähendas menetluskuludele kulunud aega 50%, seega 18,15 tunni võrra.
lg-s 31 viidatud piirang ei kohaldu, sest kohus lahendas avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, tegemist ei olnud notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetlusega. Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus (
Vajalik on nii materiaal- kui ka menetlusõiguse tundmine. Ei saa eeldada, et notaril oleksid spetsiifilised teadmised menetlusõigusest. Põhjendatud ajakulu on 12 tundi ja põhjendatud tunnihind kohtupraktikat arvestades 120 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu
lg-s 31 piirang, samuti ei saaks kulud hagita menetluses olla samas suurusjärgus kui analoogse mahuga hagimenetluses. Puudutatud isik palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja uue määrusega rahuldada menetluskulude välja mõistmise taotlus täielikult 7214 euro ulatuses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 31, mis näeb ette, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Vaidlustatud on küll kohtutäituri otsus, kuid notar on puudutatud isikuna kaasatud menetlusse tulenevalt oma ametiülesannete täitmisest. Vaidluse all oli see, kas puudutatud isik pidi täitma arestimisakti ehk deposiitkontol oleva summa täituri kontole kandma. Vaidlustati küll täituri notarile sunniraha määramata jätmist, kuid see ei muuda asja õiguslikku olemust. Notari kui avalik-õiguslikku ametit pidava vaba elukutse esindaja otsuse vaidlustamine on sarnane haldusorgani otsuse vaidlustamisega ning Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi üldjuhul väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-21-24-07, p 16). Notarit saanuks esindada ka notaribüroo töötaja, seega ei olnud tegemist ka vajalike ja põhjendatud kuludega
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
Vaidlus tekkis kohtutäituri otsuse üle, millega täitur keeldus notarile sunniraha määramast. Kohtutäituri otsuse peale kaebamisel on keelatud täituri, mitte notari või kolmanda isiku menetluskulude hüvitamine. Vaidluse all ei olnud mitte see, kas notar peab täiturile raha kandma, vaid see, et täitur ei määranud notarile sunniraha. Notaril ei ole ettevalmistust, et osaleda kohtutäituri ametiülesannetega seotud vaidluses ilma esindajata, samuti ei saa eeldada, et täistööaja kõrval käiks notar esindajana kohtuprotsesse pidamas, sest tal on õigusharidus. Kehtivas õiguses ei ole sätet, mis lubaks jätta kulud hüvitamata. 7. Avaldaja on seisukohal, et asjas nr 2-14-59187 oli vaidluse ese küsimus, kas notaril on tema ametialasel kontol hoiustatud raha väljamaksmise kohustus. Puudutatud isik esitas sisulise vastuväite, mis seostus otseselt tema ametiülesannete täitmisega, et vältida sunnimeetmete rakendamist. Kuivõrd vaidluse ese on lahutamatult seotud notari ametitoimingute tegemisega, kohaldub
Haldusorganitega seostuv praktika hüvitada vaid igapäevase põhitegevuse raamest väljuvate kohtuasjade kulutused kohaldub ka notari osalemisel hagita menetluses. Puudutatud isikul ei saanud olla õigustatud ootust, et kantud kulud hüvitatakse, sest NotTS-s puudub selleks alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
Määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata
lg 31, mis näeb ette, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Põhjendusena on ringkonnakohus välja toonud, et praegusel juhul on avaldaja kohtus küll vaidlustanud kohtutäituri otsuse, kuid asja materjalist nähtuvalt on vaidluse all see, kas notar pidi lähtuvalt oma ametiülesannetest täitma arestimise akti, s.o kas notar pidi deposiitkontol oleva rahasumma kandma täituri kontole või mitte. Kolleegium ringkonnakohtu sellise käsitlusega ei nõustu.
lg-st 3¹ tulenevalt ei hüvitata kohtutäituri kantud õigusabikulusid kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses. Sama sätte kohaselt ei hüvitata notari kantud õigusabikulusid notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses. Eelnõu seletuskirjas on regulatsiooni loomise eesmärgina välja toodud, et sellega kaitstakse avaldajat põhjendamatute menetluskulude tekkimise eest. Notari kohta on lisatud, et normi loomise eeldus on, et notar, kelle suhtes kehtib notariaadiseaduse § 6 lõikest 1 tulenevalt kohtunikule esitatav haridusnõue vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1, on oma ametiülesannete täitmisest tuleneva taotluse lahendamise menetluses võimeline osalema õigusabiteenust kasutamata. Selleks, et jõuda järeldusele, kas käesolevas asjas kohaldub
lg-st 31 tulenev piirang õigusabikulude hüvitamisele, peab esmalt hindama, kas põhimenetluses on üldse tegemist kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlusega või notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetlusega. Järgnevalt saab hinnata, kas õigusabikulude hüvitamist taotlev isik kuulub isikute ringi, kellele piirang rakendub.
Sätte sõnastusest lähtuvalt kuulub isikute ringi, kellele õigusabikulusid ei hüvitata vaid kohtutäitur. Sama säte toob küll ka välja, et notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata, kuid selline piirang laieneb üksnes menetlustele, mil lahendatakse notari ametitoimingu tegemise taotlust. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et
lg 31 piirab notari õigusabikulude hüvitamist kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega, ei kerki küsimust, kas vaidlus seostub notari igapäevase põhitegevuse või notari ametitoimingu tegemise taotlusega. Seda vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse alustamise ajend oli sissenõudja taotlus teha notari suhtes sunniraha määramise hoiatus ja määrata talle sunniraha. 13. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama notari õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust
Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata
lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu
15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb
lg 4 esimese lause alusel tasutud kassatsioonikautsjon tagastada.
lg 8 alusel tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.